Borattyng boldyruy nemese piedestaldaghy taza iydeologiyalyq jenis!

Sonau 1972 jyly Munhen olimpiadasynda Áljan Jarmúhamedov sol kezdegi KSRO qúramynda basketboldan qazaqtardyn ishindegi en birinshi Olimpiada chempiony ataghyn aldy. Býginde ol jigitting atyn da zatyn da qazaqstandyq qauym úmyt qaldyrghan bolar. Degenmen,  qazaq arasyndaghy eng birinshi Olimpiada chempiony osy batyr azamat ekendigin býginde bireu bilse, bireu bilmes...

Borattyng boldyruy nemese piedestaldaghy taza iydeologiyalyq jenis!

Sonau 1972 jyly Munhen olimpiadasynda Áljan Jarmúhamedov sol kezdegi KSRO qúramynda basketboldan qazaqtardyn ishindegi en birinshi Olimpiada chempiony ataghyn aldy. Býginde ol jigitting atyn da zatyn da qazaqstandyq qauym úmyt qaldyrghan bolar. Degenmen,  qazaq arasyndaghy eng birinshi Olimpiada chempiony osy batyr azamat ekendigin býginde bireu bilse, bireu bilmes...

Sodan beri 40 jyl ótti. Endi, mine, HHH jazghy Olimpiada oiyndarynda Qazaqstan egemendi el retinde ózining oiyn órnegin kórsetip otyr. Sport degenimiz - sayasat ekendigin býgin enkeygen kәriden bastap, enbektegen balagha deyin biledi. Osy túrghyda býgingi qazaqstandyqtardyng tolaghay jenisteri bizding qoghamdy ózgertip, ózgertip emes qúlpyrtyp jiberdi. Qazaqstandyqtar býtin bir organizm bolyp ketti desek ar-tyq aitqandyq emes. Mening kәris  dosym, Qazaqstannyng tuy jelbirep, әnúrany oinap túrghan sәtte ýiinde әke-sheshesining quanyshtan jylap otyratyndyghyn tang qala aityp berdi. Dәl osynday sezimdi, elimizde túratyn basqa últtyng ókilderi de sezinetindigine   bizding eshqanday kýmәnimiz joq.

Aughanstanda soghys bolyp jatqan kezde oraza aiynda býkil músylman qauym «uaqytsha» soghysty toqtatatyndyghyn, sol jerde bolghan egde kelgen mening bir agham aitushy edi. Dәl osynday sezim bizding elimizdi de jaulap aldy desek artyq aitqandyq emes. Bizge mәlimi bir-aq nәrse, internetke kirseniz, qanday sayasy kózqaras, kereghar iydeologiyalyq fundamentting adamdary bolmasyn, barlyghy bizding sportshylardyng jenisine ortaq quanyp, bir-birine ózining qúttyqtaularyn joldap jatyr.

Jalpy internetti elimizding naghyz bostandyq alany dep qarastyratyn bolsaq, sol jerdegi Ámirjan Qosanovtyng bizding olimpiadashylargha arnalghan ólenderi, Aydos Sarymnyng osy oiyndargha jasaghan saraptamalary, Ásiya Baqdәuletqyzy qaryndasymyzdyng jazghan maqalalary sporttyng qoghamdy biriktirushi kýsh ekendigin kórsetse kerek. Songhy on kýnning ishinde bizding qogham barlyq arazdyqty, alauyzdyqty, ishtegi bir-birine degen renishti úmytyp, kókbayraqqa, Ánúrangha qúrmet kórsetip qana qoymay, týgeli derlik sol Olimpiadagha qatysqan sporshylarymyzben birge ziltemir kóterip, ózderi júdyryqtasyp ketkendey boldy. Atam zamanghy grekterding osy oiyndar kezinde soghysty, úrysty toqtatyp qoyatyndyghyn endi týsingen tәrizdimiz. Óitkeni, bizding qogham dәl osy kezde osynday sezimge bólendi. Men oilap jýrushi edim  Abay «birindi, qazaq, biring dos, kórmeseng isting bәri bos» demekshi, osy júrt alauyzdyqpen kýn kesheme dep. Joq birigedi eken. Jay birigip qoymaydy, ortaq shanyraq astynda týtin týtetip otyrghan orys bolsyn, dýngen bolsyn dem beredi, jenisine tilekshi bolady. Futboldan Europa chempionatynda bir orystyng jurnaliysi Resey futbolshylaryn jata kelip jamandap, men «qúldar elderinin» komandasyna qolúshymdy bergim kelmeydi, olardyng jenisin tilemeymin dep ashy-ashy aitqany bar. Sol әser etti me, әiteuir reseylikter jenilip qaldy. Al, bizde onday bolghan joq. Olimpiada oiyndarynda barlyq el bolyp taqymdy qysyp otyrdyq. Osylaysha,  alamangha dem berdik. Osy mezette qazaq qoghamyndaghy barlyq qarama-qayshylyq úmytyldy!

Osynday toptasudyn, auyzbirshilikting qaynar kózi kim? Sport komiytetining tóraghasy Talghat Ermegiyaev! Aqordanyng iydeologtary, sayasy tehnologtary jasay almaghandy jasady. Osy qysqa mezet bolsa da auyzbirlikting avtory sol deuge barlyq negiz bar! Ózi kip-kishkentay bolsa da, ishki dýniyesi myghym jigitting komandasy  shýmektep ter tógip, úzaq uaqyt oqu-jattyghu ótkizdi. Búl - sol enbekting jemisi!

Býgingi tanda Qazaqstangha әleminin  sport derjavalarynyng arasynan oiyp túryp oryn alyp bergen Talghat Ermegiyaevqa, bilikti bapker Aleksey Niyge «Halyq Qaharmany» ataghyn berse artyq bolmas. Olar búl dәrejeni almasa da halyq ýshin qaharman.

Óitkeni, búl azamattar sol Londonda jýrip, Qazaqstannyng ishki qoghamdyq mәselelerin sheshuge tetik boldy.

Birinshiden, bizding últtyn, qoghamnyng bir iydeya ayasynda birige alatyndyghyn kórsetti.

Ekinshiden, osy Olimpiada úzaqqa sozylyp kele jatqan, bizding biylikting negizgi «bas auruy» bolghan «Borat-Qazaqstan» sayysynda kimnin-kim ekendigin kórsetti. Qazaqstan Boratty úpaysyz útty!

Ýshinshiden, Qazaqstan osy oiyndardan keyin sporttyq derjavagha ainalmasyna kim kepil?!

Shirkin, Elbasynyng janynda osynday sózi men isi alshaq emes jigitter jýrse dep taghy da armandaysyn. Olay bolsa bizding ÝIIB de, basqa da jobalar osylay tabysty týrde is-jýzine asatyn edi ghoy.

Biraq, biz Qazaqstannyng ataghyn asqaqtata biletin osynday jampoz jigitterding qadirin joghary qoya biluimiz kerek. Áli talay Olimpiada ótedi, sol dodalarda jýzdegen qazaqstandyq el namysy ýshin sayysqa týsedi. Bolashaq Olimpiada chempiondarynyng irgetasyn qazirden qalauymyz kerek.

Men sóz basynda Áljan Jarmúhamedov jóninde beker bastaghan joqpyn, osy әngimeni. Býgin sol batyr azamatty qazirgi jastardan kim tanidy? Ol sol kezdegi jenisi ýshin qanday marapat aldy? Áriyne, Kenes Odaghy kezinde qazaqtar ekinshi últ ókili boldy deuimiz mýmkin. Al, ol - sol kezde chempion bolghan túnghysh etnikalyq qazaq. Osy tústa býgingi qas batyrlarynyng esimin, el esinde mәngi qaldyru mәselesi shyghady. Men ózim kuә bolyp jýrgen osy chempiondargha qatysty týitkildi mәsele bar. Olar osy túghyrdan keyin resmy týrde bir ret qabyldanyp, marapatyn alyp, sodan keyin úmyt qala beredi... Kelesi Olimpiadagha deyin nazardan tys qalady. Qytaydyng Olimpiada chempiondaryna barlyq jaghdaydy jasaytyndyghyn, olargha týrli kәsip kózin ashyp beruge kómektesip qana qoymay, ómirboyyna kóptegen nolimen esepteletin joghary jalaqy qoyatyndyghy belgili. Bizding bir Olimpiada chempiony, bolmashy jalaqygha  әzer qol jetkizetini ashy da bolsa shyndyq. Qoryta kele aitarym, biz  ózimizding qas batyrlargha tiyesili   sybaghany óz dengeyinde berip otyrugha tiyistimiz. Olardyng erlikteri men órlikteri qanday qúrmetke de layyq dep bilemin!

Óitkeni, búl jenis - bizding el ýshin iydeologiyalyq jenis!

Osy jenis resmy Qazaqstannyng syrtqy imidjin qalyptastyrugha ketetin kóptegen kýresterinen asyp týsedi!

ÚLT TIMES gazeti