Men ejelgi týrki dalasynyng kindikti ólkesi Ór Altayda tuyp óstim. Balalyq shaghym «mәdeniyet tónkerisi» atalghan soqpaly kezende jýdeu ótse de, qariyalargha qúlaq týrip, el tarihyna elendep eseydim. Ýlkender bir-birimen kýbirlesip: «Biz Qazaqstannyng Zaysanynan kelgenbiz», - deytin. Qazaqstan qay jer, Zaysan qay jer? – kórmegen taudy kóksegen bala armany meni qarttar shejiresine, eskilikti kitaptargha kóp búratyn.

1979 jyldyng qantary: «Sәbet odaghy Shynjangha shabuyldaydy eken», - degen daqpyrt elding ýreyin aldy. Shynjandaghy qytaylardyng shamasy keletinderi Qytaydyng ishki ólkelerine qashty. Qystyng qaqaghan ayazynda әkem esik aldyna kiyiz ýy tigip, ortasyna ot jaghyp, agham Janatbek ekeuimizdi tuyrlyqqa orap sonda jatqyzyp jýrdi. «Soghysqa» dayyndyghy bolsa kerek. «Hanzular qashyp jatyr eken, tanys dosymnan әkeldim», - dep ishkerige qashyp ketkenderding ýy jihazdaryn әkelgeni esimde. Sonda men oilaytynmyn: «Sәbet odaghy shabuyldasa, bizding tegimiz Qazaqstannan bolsa, bizge tiyispeytin shyghar», - dep. Búl on eki jastaghy kezim.

1982 jyly Altay aimaqtyq pedagogika mektebine qabyldandym. Osy jyldar kóp kitapqa qolym jetti. Múhtar Áezovtyng «Abayy», Sәbit Múqanovtyng «Botakózi», Ghabit Músirepting «Úlpan», «Kezdespey ketken bir beyne»,«Qazaq soldaty», Esmaghanbet Ysmayylovtyng «Syn men shygharma», Baqyt Sarbalanyng «Aqiqat aldynda», t.b. kóptegen kitaptardy oqydym. Qazaq әlemine, Qazaq qalamgerlerine jaqynday týstim. Qazaqstan úghymyn sanama әbden shegeledim.

Men ýshin 1989 jyl erekshe manyzdy oqighalargha toly boldy. Ásirese, qazaqstandyq qonaqtar – Maqsút Qydyrhanúly, Bazarhan Sýleymenov, Roza Rymbaeva hikayalary osy jyldyng enshisine búiyrdy.

Tamyzda auylymyzdaghy ústaz  Týsipbek Múhametqaliyúlynyng ýiine qazaqstandyq qonaq Maqsút Qydyrhanúly keldi. Auyl qarttary birge bolyp, ne bir tarihy әngimelerding tamyryn qopardy. Maqsút otyrysta 1986 jylghy jeltoqsan qúrbandary bolghan qyrshyn jastar jayynda ayanyshty әngimeler aitty. Maqsút aitady: «sol jeltoqsan oqighasyna qatysqan, qazaqshadan dym bilmeytin bir jigitke: «júrttiki jón-aq, qazaqtyng joghyn joqtap jýr. Sen bolsang atyng qazaq bolghanmen zatyng orys, saghan ne joq?!», - dep tiyistim. Sóitsem anau aitady: «tilim orys bolghanmen janym qazaq, qanym qazaq» dep». Últtyq ruh ýni bizdi de bir silkilep ótip edi.

Osy jyly qyrkýiekte Shynjang oqu-aghartu institutyna týstim. Ýrimjide boldym. 11 qyrkýiek kýni Amantay degen sabaqtasymyz ekeuimiz institutqa jaqyn «Byimyn» bazaryna tamaqtanghaly kirip, kezdeysoq Bazarhan Sýleymenov degen kisimen tanysyp qaldyq. Ózin әnshi Hamit Sqaqúlynyng qazaqstandyq inisi Bazarhan Sýleymenov dep tanystyrdy. Semeyding Abay audanynda túrady eken. Shýiirkelese kettik, qazaq eli jayly talay-talay әngime aitty. Aghasy Mәukenning Altaylyq qyz Kәbiramen tabysyp, odan airylyp arghy betke asyp ketkenin, aghasy әnshi Hamit Sqaqúlynyng qalay qalyp qoyghanyn, bәrin aqtardy. Qazaqstan úghymy taghy janghyrdy.

1989 jyldyng aitaqalsyn eleuli oqighasynyng biri Roza Rymbaevanyng «Aray» ansambliimen Qytayda konserttik saparda boluy edi. 3 qazan kýni Ýrimji qalasyndaghy «Halyq qúryltayy sarayynda» 3 kýn konsert berdi. Roza Rymbaeva, Qayrat Baybosyn, Múrat Ahmadiyler әn shyrqady. Ábdihamit kýy tartty. Roza «Atameken», «Týngi Almatym», «Araldan úshqan qos aqqu», «Qyzyl qúmda auylym» sekildi әnderdi shyrqady. Qayrat «Inju marjan», «Aghash ayaq», «Qyzyl asyq», «Jiyrma bes»-ti oryndady. Ásem әn, tәtti kýiler «qúlaqtan kirip, boydy aldy». Ásirese, Rozanyng oryndauyndaghy «Atameken» әni ishimizge shoq salyp, «úshargha qanatym joq, ne qylayyn» degen kýige týsirdi. Qazaq eline – atajúrtqa degen belgisiz saghynysh ýdey berdi. «Atameken-ay» degen ýn qúlaqtan ketpedi.

1989 jyly Ýrimji qalasyna baruym Múqaghaly «auruymen» auyrghan jylym boldy. Baqyt Sarybalaúlynyng «Aqiqat aldynda» degen jinaghyndaghy «Rayymbek, Rayymbek!» dastany arqyly Múqaghalidy erte tanyp edim. Qarashada qolyma tiygen «Qazdar qaytyp barady» jinaghyn birneshe mәrte audaryp-tónkerdim. Iliyas Esenberliyn, Múhtar Maghauiyn, Əbish Kekilbaev, Múhtar Shahanov, Túmanbay Moldaghaliyev, Marfugha Aytqojina, Qadyr Myrzaliyev, Tólegen Aybergenov, Qalihan Sqaq, Oralhan Bókey, Janat Ahmadi, Jәrken Bódesh shygharmalaryn birinen song birin oqityn edik. «Jer júmaghy – Qazaqstan» degen bir oy bizdi altyn qazyghyna myqtap matady.

1991 jyldyng mausym aiynda (Tәuelsizdik jariyalanbay túryp) qolymyzgha jazushy Smaghúl Elubaydyng «Alystaghy aghayyngha ashyq hat» atty maqalasy tiydi. Hat ózimiz paydalanyp jýrgen Ahmet Baytúrsyn ýlgisindegi tóte jazuda shyghatyn «Shalqar» gezetinde basylghan eken. Ol kezde kóshirmening (kserokopiya) tabyluynyng ózi qiyn. Ashyq әngimege barugha qorqatyn kezimiz. Soghan qaramay әlgi hattyng kóshirmelerin jasap, ony sandyghymyzdyng týbine sary mayday saqtap, keshterde qyzu әngimege kirisetin edik.

Shyn mәninde, qalamgerler qauymy Tәuelsizdikten búryn-aq bizdi Otangha qaytugha dayyndaytyn ruhany mektepting әlippesimen meylinshe susyndatqan eken.

Sol tústa biz ýnemi jasyryn tyndaytyn «Azattyq» radiosynyng qyzmeti de erekshe boldy. Hasan Oraltay bastaghan top azattyq ýnin, Tәuelsiz Qazaqstan habaryn ýzbey taratty. 1991 jyly QR preziydengti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng Týrkiyagha resmy saparmen barghanyn, ondaghy qandastarmen kezdesip, әlem qazaqtarynyng basyn qosu turaly alghashqy oilaryn ortagha salghanyn, 1992 jyly qyrkýiek-qazan ailarynda Almatyda Dýniyejýzi qazaqtarynyng túnghysh qúryltayy ótkenin, Mongholiya qazaqtarynyng kóshi bastalghanyn – biz bәri-bәrin «Azattyq» arqyly bilip otyrdyq.

Tәuelsizdikting aq tanyn sarghaya kýtken sheteldegi bes million qazaqtyng alghash egemendik jariyalaghandaghy quanyshyn aityp súramanyz. Ózge últtyng otarynda otyryp-aq birinen-biri sýiinshi súrap, kózderinen ystyq jasyn tókti. Talay qariyanyng saqalynan su tamshylap: «qayran elim-ay, jerim-ay, sening de jaqsylyghyndy estiytin kýn bolady eken-au», - degenin et-qúlaghymyzben estidik. «Shirkin-ay, atajúrtqa qashan jeter ekenbiz», - degen alyp-úshpa kónilmen talay tandy úiqysyz atyrdyq.

Sol jyldardaghy taghy bir erekshelik – Shynjandaghy kitaphanar men joghary oqu oryndary Qazaqstannyng qazaq tildi basylymdaryn poshta arqyly jazdyryp ala alatyn. «Júldyz», «Aqjelken», «Parasat», «Qazaq әdebiyeti», t.b. basylymdardy oqu mýmkindigimiz boldy.

1992 jylghy 26 mausymda qabyldanghan «Kóship kelu turaly» Zany negizinde qandastarymyzdyng elge oraluyna mýmkindik jasalghany, Elbasy N.Nazarbaevtyng alystaghy aghayyndy Otanyna oralugha shaqyrghany, 1992 jyldyng 15 jeltoqsanynda QR Enbek ministrligining Kóshi-qon departamenti qúrylghany, 1993 jyly 17 jeltoqsanda Qazaqtardyng Dýniyejýzilik qauymdastyghynyng Almatydaghy túsaukeser saltanatynda  N.Á.Nazarbaevtyng óz qolymen Halifa Altay, Mústafa Óztýrik syndy birneshe azamatqa Qazaqstan azamattyq kuәligin bergeni syndy aqparlar birinen song biri jetip túrdy. Anyz ben aqiqat arasyndaghy Halifa Altay men Mústafa Óztýrikting dabyrasy da az bolghan joq.

1992 jyly Shynjannan shet jatqan Gansu ólkesining Aqsay qazaq avtonomiyaly audanyndaghy jazushy Qabylqaq Kýlmeshanúly bastaghan qazaqtar Qazaqstangha kóshkeli jatyr eken degen habar jetti. «Túmandy dala» bastaghan sýbeli shygharmalarymen tanymal bolghan Q.Kýlmeshanúlyn da arghy bettegi bar qazaq tany bastaghan kez.  El ishinde Qazaqstangha ketu jónindegi kýbir-sybyr kóbeydi.

1993 jyl sәuir aiynyng basynda Ýrimji qalasynan jazushy Jaqsylyq Sәmiytúly, Armiyabek Saghyndyqúly, Ghalym Qaliybekúly, Túrsynhan Zәkenúly qatarly qalamgerler Qazaqstangha ótti. Jaqsylyq arghy bet qazaghyna tanymal túlgha edi. Qalghan azamattar da óz ortasynda ataq-abyroyy qalyptasyp kele jatqan ziyaly qauymnyng jas buyn ókilderi bolatyn. Jaqsylyq Sәmiytúly kóp ótpey «Azattyq» radiosynda sóz sóiledi. Sol tústaghy tórt birdey azamattyng bala-shaghasymen atajúrtqa kóshui – seng búzghanday erlikke teng boldy. Qazaqstannyng erkindik alghanyn estip elendep jýrgen jas qalamgerler osy oqighalardan keyin tipti de bayyz tappady. Ata júrtqa ketu baylamy kóptegen kókirekke úyalady. Bas qosulardyng qay-qaysysy da Qazaqstan taqyrybyn túzdyq etetin-di.

Biz sol tústarda Qazaqstan tarapynyng aqparatyna, qalamgerler auanyna erekshe nazar audaryp otyratynbyz. Jaqsy dýniyeler, sýiinshi habarlar qolymyzgha tiyse, kóshirmesin jasap bir-birimizge taratatynbyz. 1994 jylghy Qazaqstanda shyghatyn «Parasat» jurnalynyng 4 sanynda, S.Ospanov atty jurnalisting Respublika ishki ister ministrligi tólqújat jәne rúhsat beru men tirkeu basqarmasynyng bastyghy, milisiya polkovniygi Ómirbay Músaevpen «Otanymyz Qazaqstan» degen súhbaty jәne «Aghayyn kóship keldi, al oghan kórsetiler kómek qanday?» atty maqala basyldy.

Sýltanәli Balghabaev, Uәlihan Qalijanúly, Sherhan Múrtaza syndy qalamgerlerding aqparatta jariyalaghan jazbalary da qoldan qolgha tarap jýrdi. Biz kóshi-qon jәne sheteldegi qazaqtargha qatysty әr bir aqparatty ata múrasynday ardaqtap, boytúmarday saqtaytynbyz.

Osy maqalamyzda aty atalghan túlghalardyn, әsirese, qalamgerler qauymynyng últtyq ruh pen otangha shaqyru maqsatyndaghy әr týrli aitqandary, jazbalary, kóshi-qon ýrdisindegi eleuli qyzmetteri jalpy shettegi qalam ústaghan jastardyng nazarynan qaghys qalghan joq. Olardyng otangha ketsek eken, elge jetsek eken degen armanyn qanattandyra týsti.

Sóitip, 1991 jyldan bastalghan kóshting alghashqy legimen, 1992, 1993, 1994 jyldar kóptegen qalamgerler birinen song biri ata topyraghyna jetti. Ghasyrlar ólarasyndaghy kósh bir mýshel boyy qyzu jýrildi. Maghan atajúrtqa jetu baqyty 1997 jyldyng qantarynda búiyrdy.

Alghashqy kósh legimen ilgerindi-keyindi bolyp, qytay jaghynan kelgen ziyaly qauym ókilderinen – Serik Qapshyqbaev, Ybyray Fayzulliyn, Nәbijan Múhamethanúly, Túrsynәli Ryskeldiyev, Ahmetolla Qaliyúly, Orazanbay Egeubaev, Júmadil Mamanúly, Zeynolla Sәnikúly, Seyithan Qaliyúly, Mellat Ramet, Múqash Dayyrbaev, Qazez Rayysúly, Rahmet Qoyshiyn, Qabylqaq Kýlmeshanúly, Kereyghazy Núrsadyq, Slamhat Seyitqamzaúly, Múhtarhan Orazbay, Mayra Múhammedqyzy, Qayrat Ghabithanúly, Duken Mәsimhanúly, Kerim Elemesúly, Dәuletbek Baytúrsynúly, Tileubek Qojanúly, Almas Ahmetbekúly, Ahmetjan Qaybar, Ermúrat Zeyiphanúly, Jәdy Shәkenúly, Túrsynbay Dәuitúly, Auyt Múqiybekúly, Bekqoja Jylqybekúly, Imanghazy Núrahmetúly, Jәnimhan Oshan, Halqazat Tóleuhanúly, Bolat Bopayúly, Adalbek Ahmәdi, Serik Nýsipúly, Jiger Janәbilúly, Serik Núghymanúly, Ásemghazy Qapanúly, Raqym Ayypúly, Omaraly Ádilbek, Rayys   Áripjan, Ábdibek Ábdimanap, Uathan Sәifil, Baqyt Ejenhan, Qaster Seyithan, Qayrat Qúlmúhamet, Lazzat IYgisinqyzy, Erkin Ergenúly, Asqar Jakuliyn, Shaymúrat Shaymardan, Sabyrjan Múhamethan, Merey Silәm, Jenis Týrkiyaúly, Aybyn Áubәkirúly, Kenjebay Jarqayúly, Múhan Mamythan, Bahargýl Tólegenqyzy, Farida Merhamiytqyzy, t.b. әdebiyet, óner, ghylym qayratkerleri eline kelip, eleuli qyzmet etti. Arttaghy elding qazaq jerine jetuine múryndyq boldy.

Qytay jaghy ghana emes Mongholiya qazaqtarynyng kóshining basy-qasynda da Zardyhan Qinayatúly, Qarjaubay Sartqoja, Saghat Zahanqyzy, Jәmiliqa Shalúly, Ayathan Túrysbekúly, Seyithan Ábilqasymúly, Qabidash Qaliyasqarúly, Botakóz Uathan, Qayrat Bodauhan, Babaqúmar Qinayatúly, Abay Mauqara, Beken Qayrat, Aqedil Toyshanúly, Baqytbek Bәmishúly, Esengýl Kәpqyzy, t.b. syndy ziyaly qauym ókilderi men qalamgerler bolyp, kósh ýrdisine týrlishe yqpal etti.

Sóitip, 30 jyldan beri syrttan kelgen aghayyn ósip-órkendep, qazaqtyng sanyna 3 milliondyq ýles bolyp qosyldy.

Tәuelsizdikting jәne qazaq kóshining 30 jyldyq barysynan qaraghanda bizding basymyzdan ótken ótpeli kezenning ózi tariyhqa ainaldy. Sol ýshin de el men jerge enbek etken eleuli túlghalar esimin eshqashan úmytpauymyz qajet. Ziyaly qauym ókilderi ishindegi qalamgerler shoghyrynyng enbegi erekshe bolghanyn eshkim de joqqa shyghara almaydy.

Jalpy kóshi-qon ýrdisi men onyng tarihy әli de bolsa terendey zertteudi qajet etedi. Men búl maqalamda óz basymnan ótken jәne mening tóniregimdegi jastargha ókildik bolatyn estelikter men oqighalar tónireginde ghana oy órbittim.

Jәdy Shәkenúly,

jazushy

Abai.kz