Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4172 0 pikir 20 Tamyz, 2012 saghat 07:57

Ashyq hat: Qazaq ertegileri qayda?

Qazaqstan Respublikasynyn

Memlekettik hatshysy

M.A.Qúl-Múhammedke

---------------------------------------

Astana qalasynyng túrghyny

M.Baygharaevadan

 

AShYQ HAT!

 

Qúrmetti Múhtar Abrarúly!

 

Sizden eldegi últtyq tәrbiyening tap býgingi bolmysynyng mynaday kýrdeli tústaryna nazar audaruynyzdy ótinemin.

Tótesinen aitqanda, kórkem bezendirilgen qazaq halyq ertegileri turaly kitaptardyng tapshylyghyn kórip otyrmyz, tәrbiyelik, adamgershilik mәni bar mulitfilimderge óte zәrumiz. Shet elderding «Spanch bob», «Gubka bob», «Svinka peppa» siyaqty kýmәndi iydeologiyalyq әzәzilderi qaptap túrghanda búrynghy KSRO mulitfilimderimen jylap kórisetin boldyq. Qazir olardy da tabu qiyngha soghyp túr. Al qazaq mulitfilimderining tapshylyghyn aitpay-aq qoyayyq.

Qazaqstan Respublikasynyn

Memlekettik hatshysy

M.A.Qúl-Múhammedke

---------------------------------------

Astana qalasynyng túrghyny

M.Baygharaevadan

 

AShYQ HAT!

 

Qúrmetti Múhtar Abrarúly!

 

Sizden eldegi últtyq tәrbiyening tap býgingi bolmysynyng mynaday kýrdeli tústaryna nazar audaruynyzdy ótinemin.

Tótesinen aitqanda, kórkem bezendirilgen qazaq halyq ertegileri turaly kitaptardyng tapshylyghyn kórip otyrmyz, tәrbiyelik, adamgershilik mәni bar mulitfilimderge óte zәrumiz. Shet elderding «Spanch bob», «Gubka bob», «Svinka peppa» siyaqty kýmәndi iydeologiyalyq әzәzilderi qaptap túrghanda búrynghy KSRO mulitfilimderimen jylap kórisetin boldyq. Qazir olardy da tabu qiyngha soghyp túr. Al qazaq mulitfilimderining tapshylyghyn aitpay-aq qoyayyq.

Búdan basqa, qaladaghy kitap dýkenderining sórelerinde qazaq halyq ertegileri turaly kitaptar joq. Men bala tәrbiyelep otyrghan jas ana bolghandyqtan 4,5 jasar balama kórkem bezendirilgen qazaqsha ertegi tauyp bere almay otyrmyn. Amaldyng joghynan «Teremok», «Gadkiy utyonok», «Rusalochka» siyaqty  ertegiler oqyp berip, jat júrttyq mәdeniyetti sanasyna sinirip otyrmyn, әli de sinirudemin. Bilip túryp, qoldan mәngýrtteu sekildi. Songhy kezde «eng qúryghanda týrleri qazaqqa úqsaydy ghoy» - dep Qytaydyng kórkem bezendirilgen, qazaq tiline audarylghan halyq ertegilerin satyp alatyn boldym.

Men songhy birneshe ay boyy sharq úryp, qazaqtyng halyq ertegilerin izdep kelemin. Qalamyzdaghy kitap dýkenderining barlyghyn araladym. Eriksiz kitap dýkenderi boyynsha sarapshy boldyq. Astana qalasynda barlyghy 20 kitap dýkeni bar eken, olardyng 8-i «Meloman» jelisine, 4-i «Knijnyy elidorado» jelisine tiyesili, qalghan 8-i ózge de irili, úsaqty dýkender. «Melomany» bar ma, «Knijnyy elidorado» ma, «Knijniyk», «Bilim», «Astana kitap», «Almaty kitap», «Knigolub», «Uchebniyk», «Knijnyi» bәrin tegis aralap, kórkem bezendirilgen qazaq halyq ertegilerin taba almadym.

Esesine, osy dýkenderde batystyng kórkem bezendirile otyryp, qazaq tilinde shygharylghan ertegilerinen kóz sýrinedi,  óte kóp. Al olardyng  barlyghy óz memleketimizding qoldauymen shygharylghan eken (ol turaly osy ertegi kitaptarynyng alghashqy betterinde belgi bar). Mysaly, «Aqshaqar men jeti gnom», «Qalayy soldat», «Úsqynsyz ýirek balapany», «Týimeqyz» jәne basqa da kóptegen batys ertegileri óz memleketimizding qarajatyna, qazaq tilinde, kórkem alibom pishininde shygharylyp otyr. Kitap dýkenderining «VIP» sórelerinde men múndalap, tizilip túr. Búlardan góri birinshi kezekte sórelerde ózimizding qazaq halyq ertegilerining bolghanyn qalaymyz.

Otandyq «Balapan» telearnasyndaghy mulitfilimderding de sapasy syn kótermeydi, balalardyng kópshiligi búl ish pystyratyn telearnany kórmeytini endi jasyryn emes.

Atap ótu qajet, songhy kezde «Qozy Kórpesh - Bayan Súlu» degen tәp-tәuir mulitfilim kórsetilip jýr. Balalar óte jaqsy qabyldaydy. Biraq, qúddy bir altyn qazynagha úqsatyp, kýnine 5 minuttan tam-túmdap kórsetip qoyady. Endi bastaldy ghoy degende kózden úshqan saghymday jarq etip, joq bolady. Sirә, bәrin laq etip kórsete salugha qimaytyn kórinedi. Bitip qalsa basqa sapaly qazaqy mulitfilim joq dep, ýnemdep kórsetip otyrsa kerek.

Esesine «TiJi» «Nickelodeon», «Cartoon Network», «Gulli», «Boomerang» «Karuseli», «Detskiy miyr» telearnalary dýrkiretip, tәulik boyy ýzbey jyn-oynaqtyng mulitfilimderin beredi. Tipti eng soraqysy, balalargha arnalghan «4h4» telearnasyndaghy mulitfilimder jynystyq qatynasqa jaqyn dýniyelerdi kórsetip otyrsa da eshkim (qogham) ýndemeydi.

Osynyng saldarynan býgingi kýni mýldem tәrbiyelik mәni joq «Spanch bob», «Gubka bob», «Svinka peppa», «Sam-sam», «Masha y medvedi» siyaqty әperbaqandar balalardyng sýiikti keyipkerlerine ainalyp otyr. Internet jelisinde de osy siyaqty mulitfilimderden kóz ashpaysyz. Al olardyng teris ekenin týsinip, baldaryn teris baghyttan búryp әketetin birqatar ata-analardyng siqy «Deniyz», «Fatmaguli»,  «Janan» siyaqty týrik serialdaryn kóruden nemese júmysbastylyqtarynan qoldary tiymeydi.

 

Qúrmetti Múhtar Abrarúly!

 

Sizdi tek memlekettik qayratker ghana emes, últtyq qúndylyqtardy janymen tereng týsinetin, olardy jýregimen sezinetin, qazaqsha oilanatyn elimizding ziyaly túlghasy retinde tanimyz.

Sondyqtan, jeke Óziniz atsalysa otyryp, mýmkindiginshe qysqa merzimde myna mәselelerdi sheshuge yqpal etuinizdi ótinip súraymyn:

Birinshiden, memleketting qoldauymen kitap dýkenderining sórelerine kórkem bezendirilgen qazaq halyq ertegileri qoyylsa, sanaluan týrleri kóptep qoyylsa eken deymiz.

Ekinshiden, memleketting qoldauymen batystyng sheksiz seriyaly mulitfilimderining analogy boyynsha qazaqtyng úzaq seriyaly mulitfilimderi shygharylsa eken deymiz.

Ýshinshiden, otandyq «Balapan» telearnasy «TiJi» «Nickelodeon», «Cartoon Network», «Gulli», «Boomerang» «Karuseli», «Detskiy miyr» telearnalarymen bәsekege qabiletti boluyn qalaymyz. «Balapannyn» tәuliktik efirge shyghu uaqytynyn  70%-yn  qazaqtyng  últtyq  mulitfilimderi, sapaly mulitfilimderi qúraghanyn qalaymyz.

Tórtinshiden, «TiJi» «Nickelodeon», «Cartoon Network», «Gulli», «Boomerang», «4h4» telearnalarynda kórsetiletin kýmәndi mulitfilimderge psihologiyalyq, iydeologiyalyq saraptama jasap, qorytyndysy boyynsha tiyisti sharalar qabyldansa eken deymiz.

Besinshiden, memleketting qoldauymen sheteldik mulitfilimderding sapasymen teng keletin qazaqi, tarihi, últtyq mulitfilimder kóptep shygharylyp, olar Astanadaghy, tipti respublika aumaghyndaghy kinoteatrlardyng animasiyalyq filimder toptamasynda túraqty týrde kommersiyalyq negizde kórsetilse eken.

 

Kóterilip otyrghan mәselelerdi Preziydent Ákimshiligining tiyisti bólimderinde nemese qúzyrly memlekettik organdardyng dengeyinde emes, qazaqtyng ruhany janyn týsinetin tikeley Óziniz ghana qarap, sayasy sheshim qabyldauynyzdy jәne mәseleni Óz baqylauynyzgha aluynyzdy súraymyn.

Naqty jauapty baspa jәne elektrondy aqparat qúraldaryna ashyq týrde jariyalaudy súraymyn.

Baygharaeva Mariya Spatayqyzy

Astana qalasynyng túrghyny

18.08.2012 j.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377