Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Ayqay 2908 21 pikir 8 Jeltoqsan, 2021 saghat 12:30

Halyq sanaghy: Qazaqtyng sany qansha?..

Halyq sanaghy bitip, alghashqy nәtiyjeleri de jariyalanuda. Búl naqty esep emes jәne songhy naqty nәtiyje 2023 jyly shyghuy mýmkin. Halyq sanaghy eldegi sayasy jaghdaygha baylanysty 2019 jyly bir jylgha shegerilse, 2020 jyly pandemiyagha baylanysty keyinge qaldyrylghan edi. Kópten kýtken halyq sanaghy 2021 jyly eki sipatta ótti. Onlayn formatta arnayy sayt arqyly jәne dәstýrli formatta sanaqshylar arqyly. 

2009 jylghy halyq sanaghy ýlken daumen ayaqtalghan bolatyn. Sanaqqa 1,144 milliard tenge qarjy bólingen edi. Alayda sanaqqa tek qana 379 million tenge ghana júmsalyp, qalghany jemqorlyq negizinde joghalyp ketti. Sanaqqa basshylyq etken Anar Meshimbaevanyng ýstinen qylmystyq is qozghalyp, ol Reseyge qashty. Keyinnen Reseyden әkelinip, 7 jylgha sottaldy. 2009 jyly 1 qyrkýiekte el preziydenti N.Nazarbaev óz ýndeuinde elimizdegi qazaqtardyng sany 65% dep atady. Al 2010 jyldyng aqpan aiynda sanaqtyng jana nәtiyjesi shyghyp, onda qazaqtyng sany 63,1% ekeni jazyldy.

Alayda kóptegen demograftar halyq sanaghynyng nәtiyjesine kýmәnmen qaraydy. Olar eldegi últtyq kórsetkishte sәikessizdikter kóp deydi. Mysaly demograf Maqash Tәtim búl sanaq turaly:

«Men halyq sanaghy BÚÚ núsqaulyqtaryn búzumen ótkizilgenin bilemin, soghan baylanysty ol ózining ghylymy qúndylyghy men ghylymy taldaugha jaramdylyghyn joghaltty. Eseptegish saualnamagha shynymen súhbattasqan adamnyng mәlimetterin emes, aqparatty auadan engizgen kezde eshqanday obektivtilik turaly aita almaymyz. Múnday faktiler songhy sanaqta bolghan. Demek, demografiya salasyndaghy mamandar ýshin osylaysha jýrgizilgen sanaq nauqany falisifikasiya kólemi jaghynan qyzyqty boluy mýmkin. Biz qazaqstandyq qoghamnyng naqty kórinisin emes, búrmalanghan sandardy aldyq. Ony dәleldeu maghan qiyn emes»,- degen edi.

Premier-ministr Mamin preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa alyq sanaghynyng alghashqy nәtiyjesin jetkizdi. Premierding sózine sensek elimizdegi halyq sany 19 169 550 adamdy qúraydy, onyng ishinde 48,71 payyzy erler bolsa, 51,29 payyzy әielder. Halyqtyng ortasha jasy 31,94. Elimizdegi túrghyndardyng 33,97 payyzy 17 jasqa deyingi balalar, 19,72 payyzy 14-28 jas aralyghyndaghy jastar kategoriyasyna kiredi. Qazaqtardyng sany 70,18 payyzdy qúraghan. Yaghny on eki jylda 7 payyzgha artqan degen sóz. Enbekke jaramdy halyq sany 11 320 410 adam nemese 59,05 payyz degen sóz.

Qazaqstan Respublikasy Strategiyalyq josparlau jәne reformalar agenttigining tóraghasy Qayrat Kelimbetov halyq sanaghy jayly bylay deydi:

«Kez kelgen memleketke últtyq statistika jýiesi qajet, bizde qansha azamat bar, bizding qyzmetimizding jekelegen aspektilerining jaghdayy qanday ekenin biluimiz kerek. Sanaq әr on jyl sayyn jýrgiziledi. Búl BÚÚ jýiesining jalpy ústanatyn erejelerine say. Atap aitqanda, biz Europalyq statistika burosymen tyghyz júmys jasaymyz. 10 jylda bir ret bizde on jyldaghy statistikalyq derekter týzetilip, bekitilip otyrady.

Sanaqty qazir ótkizu kerek pa, joq pa degen kóptegen súraqtar tuyndady. Bir jaghynan ony keyinge qaldyrugha bolmaytyn edi, al ekinshi jaghynan nege sonsha kóp súraq degender de boldy. Ortasha alghanda 50 súraqtan boldy, al key baghyttar boyynsha tipti súraqtar jýzge deyin de jetti. Áriyne syn aityldy, qazir memleketting әrbir isine syn aitatyndar kóp qoy»

Kelimbetov sanaqty sәtti ótti deydi jәne naqty nәtiyjelerin 2022 jyldyng mausymynda jariyalanatynyn aityp otyr. Al kelesi halyq sanaghy tolyqtay sifrlandyru jýiesi arqyly iske asuy mýmkin ekenin eskertti. Demek, dәstýrli format kelmeske ketui mýmkin.

Jalpy 2018-2023 jyldar aralyghyndaghy halyq sanaghyn ótkizuge (bes jyldyq kezenge) el budjetinen 9,1 mlrd tenge bólindi. Onyng ishinde 4,7 mlrd tenge sanaq qyzmetkerlerining qyzmetine aqy tóleuge júmsaluy tiyis edi. Osy kezende 32 313 adam júmyspen qamtyluy qajet. Budjetting iygeriluine qatysty esep te atalmysh kezeng ayaqtalghanda naqtylanbaq.

Sanaq jýrgizu ýshin 1,1 mlrd tengege zaryadtaghyshtary men qoraptary bar 27 412 planshet satyp alynghan. Planshetter sanaq ayaqtalghan son, mýddeli memlekettik organdary tabystaluy tiyis.

Halyq sanaghynyng alghashqy nәtiyjesinde qazaqtyng sany jetpisten sәl asyp túr. Alayda «sandar sayasatqa ainalyp, qazaqtyng sany jetpiske jetpey qalmay ma» degen de kýdikter bar.

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz

21 pikir