Senbi, 23 Qarasha 2024
Arasha 3877 8 pikir 13 Jeltoqsan, 2021 saghat 17:16

Tәuelsizdikti qorghaghany ýshin týrmede otyr...

Marghúlandy kimder sotqa bergenine qarap-aq, búl әdiletsizdik bolghanyn bilesin…

«Biz últtyq mýddeni aspen de, taspen de qorghaugha dayyn boluymyz qajettigin taghy da basa aitqym keledi»
QR Preziydenti Q.Toqaev

Biyl Tәuelsizdigimizding 30 jyldyq merekesi!

Alash kósemi Álihan Bókeyhannyng 155 jyldyghy!

Tәuelsizdik qarlyghashy - Jeltoqsan kóterilisining 35 jyldyghy!

Tura býgin, 12 jeltoqsan - 1917 jyly Alash Orda avtonomiyadyq ýkimetining qúrylghanyna 104 jyl!

Keshe ghana Qaraghandy qalasyndaghy Oktyabri audany Álihan audany bolyp ózgertilgeni turaly sheshim shyqty!

«ALASh aqyry Oktyabridi jendi! Oktyabri aty óship, ÁLIHAN audanyna ainaldy!», - dep quana jazdyq!

Al sol Qaraghandynyng tumasy, Álihan bastaghan Alash arystaryn úlyqtaudy nasihattap jýrgen belgili qogham qayratkeri Marghúlan Boranbay separatizmge qarsy shyghyp, Tәuelsizdigimizdi, últtyq mýddemizdi qorghaghany ýshin týrmede otyr…

Qaraghandydaghy audannan Oktyabriding aty óshkenmen, sol audanda tuyp-ósken Marghúlangha Oktyabri bolishevikterining tyrnaghy әli batyp otyr…

Tәuelsiz memleketimizding qazirgi konstitusiyalyq qúrylysyna qarsy solshyl kommunisterge ashyq batyl qarsy shyghyp, QR Preziydenti Q.Toqaev aitqanday: «Tәuelsizdikti aspen de, taspen de qorghap», Últtyq mýddemiz ýshin, tilimiz ýshin kýresip jýrgen Marghúlangha jaulary jala jauyp, abaqtygha japty. «Jala japty» dep jalang aita salyp otyrghan joqpyz, tómendegi Bas prokurorgha jazghan hatymyzda búny Marghúlannyng advokaty A.Baydarov aiqyn dәleldep kórsetip bergen.

IYә, biz, «Aq jol» partiyasy basshylary, Mәjilis deputattary Azat Peruashev, Qazybek Isa, Berik Dýisembinovter Marghúlan Boranbaydyng advokaty A.Baydarovtyng jazghan aryzyna baylanysty Qazaqstan Respublikasynyng Bas prokurory Gh.D. Núrdәuletovke eki ret hat joldadyq. Aldymen biylghy kóktemning basynda jazghan hatymyzben tarystyrayyq.


Qazaqstan Respublikasynyn
Bas prokurory
Gh.D. Núrdәuletovke

Qúrmetti Ghizat Dәurenbekúly!

«Aq jol» Qazaqstannyng Demokratiyalyq partiyasyna QR QK 174-babynyng 2-bóligi, 179-babynyng 2-bóligimen qarastyrylghan qúqyq búzushylyq ýshin aiyp taghylyp otyrghan Marghúlan Boranbaevtyng advokaty A. E. Baydarovtyng qorghauyndaghy adamgha qatysty tergeu barysynda oryn alghan búzushylyqtar jóninde aryz haty kelip týsti.

Aryz hatta, M.Boranbaevqa qatysty qozghalghan qylmystyq isti tergeu Almaty qalalyq polisiya departamenti tarapynan zansyz jýrgizilui jóninde bayandalyp otyr.

Atap aitqanda, tergeu rettiligi búzylghan, yaghny QR qylmystyq kodeksining 179-babymen tergeu, QR Qylmystyq-prosestik kodeksining 187-babynyng 1-bóligining talaptaryna sәikes, Últtyq qauipsizdik komiyteti organdarymen jýrgizilu tiyis bolatyn. Ekinshiden, polisiyanyng tergeushileri tarapynan, is birjaqty týrde tergelip, qorghau tarapynyng zandy, negizdi uәjderi nazargha alynbauda. Osynyng negizinde, aryz hat iyesi, Almaty qalasynyng polisiya departamentining búnday sanatty isterdi tergeuge uәkilettigi jәne qúzyreti joq ekendigin algha tarta otyryp, búl belgiler tergeuding obektivtiligi men beytaraptyghyna kýmәn keltiredi.

Sonymen qatar, QR QPK 272-babynyng 4-bóligimen kózdelgen, sot saraptamasynyng taghayyndalghany turaly qaulymen kýdiktini, aiyptalushyny, onyng qorghaushysyn, jәbirlenushini, onyng ókilin, sonday-aq saraptamagha úshyraytyn kuәni, onyng ishinde qorghalugha qúqyghy bar kuәni onyng zandy ókilin tanystyrady jәne olargha osy Kodeksting 274-babynda kózdelgen qúqyqtaryn týsindiretini turaly prosestik zang talaptary saqtalmaghan. M. Boranbaev óz qorghaushysymen birge atalghan sot saraptamalarynyng tek qorytyndylarymen tanystyrylghan.

Nәtiyjesinde, qorghau tarapynan, 2019 jylghy 4 sәuirdegi №893 sot saraptamasynyng qorytyndysy boyynsha, QR QPK 286-baby tәrtibinde sarapshylardy jauaptau, qaytalama saraptama taghayyndau turaly ótinishteri qanaghattandyrylmaghan.

Al, 2019 jylghy 16 tamyzdaghy №1601 saraptama qorytyndysymen M. Boranbaev qorghaushysymen, tek 2020 jyldyng qazan aiynda ghana tanystyrylghan.

Saraptama qorytyndylarynyng nәtiyjesinde M. Boranbaevtyng jazghan posttary kontekstten bólinip alynghan, key jerlerde Boranbaev tarapynan jazylmaghan pikirlerdi sol jazdy dep ashyq týrde búrmalanghan (falisifikasiyalanghan) kommentariylerden túratyndyghy jóninde bayandalady.

Sonday-aq, sarapshylar tújyrym jasaghanda, M. Boranbaevqa tiyesili emes basqa túlghalardyng kommentariylerin negizge alghan.

Marghúlan Boranbaev – Qazaqstan Respublikasynyng aumaqtyq tútastyghyna kýmәn qongshy, Elimizding basqa memleketting qúramynda bolu iydeyasyn ashyq ústanatyn, memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytuge jәne eldi mekender men kóshelerdi qayta ataugha qarsy, batys әlemimen qarsy túru logikasyn kýshtep tanatyn dúshpandyq kýshterge qarsy jariyalanymdarmen, últtyq mýddelerdi qoldaushy retinde tanymal azamat. Sonday-aq, ol, tikeley nemese janama týrde qazirgi konstitusiyalyq qúrylysqa qarsy baghyttalghan solshyl marksistik iydeologiyagha qarsy pikirlerimen de belgili.

Atap ótu qajet, Elbasy N. Nazarbaev ózining «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda, eldi qúrdymgha bastaytyn populistik iydeologiyalardyng ishinde, ótken ghasyrdyng basty ýsh iydeologiyasy – kommunizm, fashizm jәne liyberalizmdi atap ótken bolatyn.

Sol siyaqty, Preziydent Q. Toqaevtyng «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasynda «Totalitarlyq kezende últtyq qúndylyqtarymyzdan, tilimizden, dilimiz ben dinimizden aiyrylyp qala jazdadyq. Últ pen el retinde saqtalyp qalu ýshin, býgingi jәne bolashaq úrpaq jana syn-qaterlerge dayyn boluy kerek» delingen.

Sol maqalada, aumaqtyq tútastyghymyzgha kýmәn keltirip, tatu kórshilik qatynastargha syna qaqqysy keletinderge, resmy jәne qoghamdyq dengeyde toytarys bere otyryp, últtyq mýddeni aspen de, taspen de qorghaugha dayyn boluymyz qajettigi basa aitylghan.

Al, M. Boranbay bolsa, ol óz týsinigi boyynsha elimizding últtyq, últshyldyq mýddelerin qorghau maqsatynda jariyalymdaryn búqaragha úsynghan túlgha. Sol ústanymdaryn ashyq jariyalaghany ýshin, býgin jauapkershilikke tartylyp qamauda otyr.

Sondyqtan da, qúrmetti Ghizat Dәurenbekúly, Sizdi osy el nazaryn audaryp otyrghan shuly isting memlekettik mýdde túrghysynan әdil sheshiluine yqpal etedi dep senemiz.

Qúrmetpen,
«Aq jol» QDP fraksiyasynyng deputattary:
A. Peruashev,
Q. Isa,
B. Dýisembinov.

Bas prokuraturagha jazghan hatymyzgha segiz aidan beri selt etken jauap bolmaghasyn jaqynda taghy hat jazdyq.


Qazaqstan Respublikasynyn
Bas prokuraturasyna

Biylghy 4 nauryzda Qazaqstan Respublikasy Bas prokurorynyng atyna Parlament Mәjilisining deputattary A. Peruashevtyn, Q. Isanyn, B. Dýisembinovtyng qolymen, QR QK 174-babynyng 2-bóligi, 179-babynyng 2-bóligimen qarastyrylghan qúqyq búzushylyq ýshin aiyp taghylyp otyrghan Marghúlan Boranbaevtyng qorghaushysy A. E. Baydarovtyn, qorghauyndaghy adamgha qatysty tergeu barysynda oryn alghan búzushylyqtar jónindegi aryzy boyynsha №05 hat joldanghan bolatyn.

Alayda, sol hat joldaghannan segiz ay ótse de, bizge әli jauap kelgen joq.

Osyghan baylanysty, Qazaqstan Respublikasynyng Ákimshilik rәsimdik-prosestik Kodeksining talaptaryna say nege jauap berilmegendigin tekserudi súraymyz.

Eger, jauap dayyndalyp, ol belgisiz bir sebeptermen bizge jetpey qalghan jaghdayda, Núr-Súltan qalasy, Mәngilik el kóshesi, 30 mekenjayynda ornalasqan «Aq jol» QDP ortalyq apparatyna qayta joldaudy ótinemiz.

Qosymsha: 2020 j. 4 nauryzdaghy №05 hattyng kóshirmesi 2 bette.

Fraksiya basshysy,

Mәjilis deputaty A. Peruashev


Memlekettik organdardyng jazylghan hatqa belgili bir merzim ishinde jauap beruin talap etetin zang talaptarynyng nege búzylghanyna Zandylyqtardy qadaghalaytyn basty organ - Bas prokuraturanyng ózi endi nazar audaratyn bolar dep ýmittenemiz.

Marghúlannyng ýstinen aryz jazghandardyng kim ekendikterine qarap-aq, onyng әdiletsiz tútqynda jatqanyn biluge bolady!

Ózge elderde Tәuelsizdikti qorghaghan Marghúlanday marghasqalaryn qudalamaydy, qúrmetteydi. Al bizde bәri kerisinshe.

Qayta Tәuelsizdik qarlyghashy - Jeltoqsan kóterilisining 35 jyldyghynda Jeltoqsan qaharmandaryn jazalaugha qatysqanyn әli kýnge maqtanyshpen aityp jýrgenderding sol kezdegi qareketterine, Tәuelsizdikting 30 jyldyghynda әrbir isi búrynghy otarshyl staalindik kommunizmdi nasihattaugha arnalghandardyng zansyz әreketterine zandyq bagha beretin kez keldi!!!

Tórt kýnnen song Tәuelsizdigimizding 30 jyldyq merekesin toylaymyz! Al Tәuelsizdikti qorghaghan Marghúlan Boranbay jazyqsyz, jalghan jalamen tas qamauda otyr!?.

Bizdiki eshqanday yqpal jasau emes, Bas prokurorgha jazghanymyzda aiqyn kórsetkenimizdey, tergeu barysyndaghy óreskel zang búzushylyqtardy joyyp, әdildikti talap etu!

Bizge Tәuelsizdikten artyq qúndylyq joq!

Alashqa Alla jar bolsyn!

Tәu eter Tәuelsizdigimiz mәngilik bolghay!

Qazybek Isa

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443