Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 10016 27 pikir 14 Jeltoqsan, 2021 saghat 13:04

Separatisting Qazaqstangha sesi: Olar kýshti ghana týsinedi

Resey tarapynan Qazaqstangha qatysty shýiligu toqtar emes. Aqparattyq kenistikte tipti ýdey týsti. 2019 jyly aumaqtyq tútastyghymyzgha kýmәn keltirumen bastalghan aqparattyq shabuyl, aqyry Qazaqstannyng ishki sayasatyna úlasyp, orys tili mәrtebesi men orystildiler qúqyghy degen oidan shygharylghan taqyryptar ayasyna auysty. Búl Mәskeuding Aqordagha jasaghan ymy bolsa kerek. Sebebi Mәskeu әlemdik geosayasatta jalghyz qaldy jәne ol ýshin әr odaqtasy men seriktesi manyzdy. Degenmen odaqtastyqty dostyq arqyly emes, ses arqyly damytamyn, ústap qalamyn deu әriyne agressiyalyq sayasat ústanushylardyng ghana oiyna kelse kerek.

Qazaqstan memlekettik tildi damytugha qatysty týrli zandar qabyldap, jer-su attaryn auystyryp, tarihy ataularyn qaytaruda. Búl Mәskeuge únamaytyny anyq. Búghan deyin Resey Memduma ókilderin, sayasatkerler men tarihshylaryn sayratsa, osy joly Ukraina shyghysyn qangha boyaghan, býginde Reseyding Memlekettik dumasynda deputat bolyp otyrghan, búghan deyin Donesk Halyq Respublikasy dep atalatyn separatistik aimaq ministrler kenesining tóraghasy bolghan Aleksandr Boroday Qazaqstangha qatysty kijine sóilepti. Separatist bylay deydi.

«Maghan aziattardyng mentaliyteti óte tanys jәne ókinishke oray olar tek qana kýshting tilin týsinedi. Ol kýshti qoldanu mindetti emes, degenmen ony kórsetip qong abzal. Álsizderdi eshkim qúrmettemeydi. Reseyding odaqtastary bolyp Aleksandr III aitqanday teniz floty men әskeri ghana bar, ókinishke oray basqa shynayy odaqtastarymyz joq», - deydi Boroday.

Reseylik sayasatkerlerding taghy da yshqyna sóileuine sebepker bolghan Qazaqstandaghy jana zang normalarynyng talqylanuy bolyp otyr. Jana zang boyynsha barlyq núsqaulyqtar, jer-su ataularynyng taqtayshalary, mәzir jәne basqa da jazbalar memlekettik tilde berilui mindetti, al orys tilinde jazylu mindetti emes. Tek qajet bolghan jaghdayda ghana jazyluy tiyis. Búl Resey tarapynan orys tiline degen qysym retinde qabyldanuda.

«Kenes odaghynan shyqqan kóptegen memleketter órkeniyetten tys baghytta ketip barady. Olardyng barlyghy da býginde Resey otarynda bolghan bodan edik dep sanaydy. Alayda biz Resey imperiyasy da, Kenes Odaghy da olargha órkeniyet әkelu ýshin qarjysyn, úiydastyru qabiletin, resursyn ayamaghanyn jaqsy bilemiz. Býginde onyng bәrin joqqa shygharyp, týkke túrghysyz etip tastady. Kóptegen halyqtar ejelde qalay túrdy, solay túrghysy keledi. Bylaysha aitqanda taypalyq jýiege jaqyn, biraq qoldarynda zamanauy gadjetteri bar. Alayda әleumettik túrghydan olar XIV-XV ghasyrlarda qanday boldy, sonday bolyp qaludy qalaydy», - deydi Resey Memlekettik dumasynyng deputaty Boroday.

Ol Ukrainada izdeude jýrgen sodyr, baskeser ekenin eskersek, әlbette onyng sóileu mәnerine tandanudyng qajeti joq ekenin týsinemiz. Onyng oiynsha Qazaqstan dәl sonday memleketke jatady. Sebebi tehnologiya túrghysynan damu, algha jylju bar, biraq qoghamda sanalyq túrghydan artqa ketu kórinedi deydi ol.

«Orys tilinen bas tartu men qazaq últshyldyghynyng әr salada bas kóterui bayqalady. Múnyng barlyghy júmsaq tilmen aitsaq bizdi alandatady. Sonymen qatar orys tilinen bólek, ondaghy orystardyng ómir sýru dengeyin qarasanyz, qúqyq qorghaushy Ermek Taychiybekov isin kórseniz súmdyq faktilerdi bayqaysyz», - deydi Boroday.

Ol Qazaqstan 2000-jyldyng basyndaghy Ukrainagha úqsaydy degen oida. Osy arqyly Ukrainada ne bolyp jatyr, kórdinder me degendey ym jasapty.

Taychiybekov qazaq halqyn jәne qazaq tilin qorlap, san mәrte kýie jaqqan arandatushy jәne Qazaqstan memlekettigin joqqa shygharyp, ony Reseyge qosu kerek degen úran tastaghan býlikshi ekenin Boroday aitpay ketipti. Bәlky ózi de sonday separatist bolghandyghynan shyghar. Taghy bir deputat Zatulin bolsa, Qazaqstannyng múnday zang qabyldauyn әriyne alandaushylyqpen qabyldaytynyn jәne ony arnayy komissiya talqylauyna shygharatynyn aitypty.

Resey Qazaqstannyng ishki sayasatyna aralasu qarqynyn bәsendeter emes. Áriyne búl eki el arasyndaghy kórinbes qayshylyqtardy arttyryp, qarym-qatynasqa keri әser etedi. Degenmen Resey ýshin oghan qaraghanda syrtqy agressiyalyq sayasaty men halqynyng nazaryn audaru manyzdy siyaqty.

Ka Myrza

Abai.kz

27 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440