«1986 jylghy narazylyq sherui – halqymyzdyn
bostandyqqa úmtylysyn kórsetti. ...Jeltoqsan
qaharmandarynyng óshpes erligi bizding memlekettilik
tarihymyzgha mәngi jazyldy».
17 jeltoqsan, 2021 jyl.
Qazaqstan preziydenti
Qasym-Jomart Toqaev.

«Bostandyq ya aq ólim!» últ-azattyq qozghalystardyng qasiyetti úrany. Ol – Ruh asqaqtyghynyng ainasy. Auzyn aigha bilegen AQSh ta kezinde Azattyq ýshin kýresti. Ásirese, az sandy últtar arpalysty. Mysaly, Uiliyam Uolles degen qaharman at tóbelindey shotlandiya halqyn erlik kýreske kóterdi.   Mәsele sonda, últtyq batyrdyng asqaq ruhy Úlybritaniyanyng tap býiirinde otyrghan shotlandyqtardyng últtyq bolmysyn,  ózindik minezin saqtap qalugha kýni býgin de septigin tiygizude.

«Ruh» sózi – «aqyl, sezim» degen maghynany bildiredi. Erkin Ruhqa qatysty jarqyn mysaldar kóp. 18 ghas. ekinshi jartysynda bauyrlas bashqúrt halqynyng qaharman úly Salauat Yulaev (Jolayúly) «Azattyq ýshin jan sadagha!» degen úran tastap, iysi bashqúrtty atqa qondyrghan-dy. Qazirgi tanda has batyrynyng ruhynan qymbat, onan asyl dýnie joq, sirә! Taghy bir anyz-adam imam Shәmil de janaghyday úranmen 1834-1859 jyldar aralyghynda Kavkaz halyqtaryn bir kisidey kýreske kóterdi. 1994-95 jyldary ótken Resey-Sheshen soghysy da ruh asqaqtyghynyng kuәsi: halqynyng sany, әskerining kýshi jәne territoriyasy jaghynan Resey kim, Sheshenstan kim?!

Mine, keshegi 40 mynday adam qatysqan Jeltoqsan kóterilisi haqynda da osyny aita alamyz. Ol – halqymyzdyng bostandyqqa úmtylysy! Ol –  jadymyzda mәngi qalatyn qazaqtyng ruhy men namysy!

*  *  *

Býkil qazaq dalasynda oty alaulaghan Kenesary Qasymov kóterilisi (1837-1847) men 1986 jyly janartauday búrq etken Almaty alanyndaghy búlqynys arasyn bir jarym ghasyr bólip jatyr.

Kenesary (Han Kene) kýresine deyin Syrym batyr (1772 j), Kótibar men Qaratay (1806 j), Arynghazy (1820-1830), Jolaman Tilenshiúly (1833 j) jәne Isatay Mahambet (1836-1837) bastatqan halyq kóterilisteri ótken-tin. Kenesary kýresinen keyin bolghan Eset Kótibarúly (1848 j) men Sadyq Kenesaryúly bastaghan, sonday-aq, Adaylar kóterilisi (1868) sәtsiz ayaqtalghany sodan. Songhy bas kóteruler –1916 jyly Torghay jәne Jetisu jerinde ótti (Jetisu kóterilisi Múhtar Áuezovting «Qily zaman» romanynda bayandalghan). Búl qozghalystar da qazaq eli bostandyqqa úmtylysyn, bodandyq dertesin tebuge qashanda dayar ekenin andatty.  Dey túrsaq ta, býkil әlemdik otarlau jýiesi kýiremey túryp, qazaq elining tәuelsizdikke qol jetkizui mýmkin emesi aiday anyq nәrse edi.

Esterinizde bolar, Múhtar Áuezov Abaydyng ómirbayanyn jazghan enbeginde aqynnyng әkesi Qúnanbaygha: «Zaman orystiki. Ol jengen, biz jenilgen elmiz» degenin keltiredi.  Osynday әngime әkeli-balaly Óskenbay men Qúnanbay arasynda tuar ma edi? Áriyne, joq. Óitkeni, XIX ghasyrdyng orta shenine deyin qazaq elining ruhy azat boldy. Kóshpeli túrmysty qay qyrynan alsaq ta (mysaly, ýsh jýzding jaqsylary jinalghan dýbirli astar, el ishindegi jer men jesir dauyn biylerding sheshui t.b.) osyny andaugha bolady.

Sóitip, bodandyq qamytyn qazaq halqy barsha Aziya, yaky Shyghys halyqtarymen birge kiydi. Auyr zardabyn birge keshti. Kenesary kóterilisi haqynda belgili ghalym Ermúhan Bekmahanov bylay dep týiedi: «Búl kóterilisting airyqsha kónil audararlyq jeri sol: onyng barysynda qazaq elining sayasy tәuelsizdigin saqtap qalu maqsatynda birtútas qazaq memleketin qúrugha songhy ret talpynys jasalynghan edi» («Qazaqstan XIX ghasyrdyng 20-40 jyldarynda» kitaby, Almaty, 1994, 9-bet). Ghalymnyn: «Birtútas qazaq memleketin qúrugha jasalynghan songhy talpynys» – deuining mәnisi: XIX ghasyrda otarlau jýiesine bir ghana qazaq eli, iә bolmasa týrki әlemi emes, kýlli Aziya kontiynenti shyrmalghan bolatyn.

Búl jәitke nelikten nazar audardyq? Sebebi, bizde asyra aitu daghdysy bar. San ghasyrlar, endi birde eki ghasyr, keyde ýsh ghasyr bodan boldyq degen. Tarihshy ghalymdar 1730 jyldan tәueldimiz desip jar saluda. Osy jyly Ábirqayyr han Reseyding monarh-patshasyna hat jazyp, óz erkimen qolastyna kirdi deydi. Barsha oqulyqtar osyny sanamyzgha sinirdi. Búl, әriyne, solaqay sayasattyng saldary. Shyndyghynda, 1730-1868 jyldar aralyghynda qazaq әli erikti edi. Bәz-bayaghysha óz zanymen kóship-qonyp, ózindik daghdysymen ómir keshti. Dala túrghyndary bótenning tilin bilip, zanyna baghynbaq túrmaq, orys últy ókilining týr-týsin de әli tanymaghan kezi.

Osynau tarihy hәl 1868 jyldan beride ghana kýrt ózgerdi. Nege? Óitkeni, osy jyly qabyldanghan jana zang (Jana nizam) qazaq dalasy memleket menshigi dedi. Qyr túrghyndary orys zanyna tolyq tәueldi boldy. Búl syrtqy, yaky sayasy ghana emes, túrmystyq hәm ruhani  baghynyshtylyq jetti degen sóz. Shyndyq osy. Demek, tәueldilik kezeni 1868-1990 jyldar aralyghy, yaghny 132 jyl. Qiytúrqy sayasat eki ghasyr ya eki jarym ghasyr degizgen jalghan maghlúmatty kýresinge laqtyratyn uaqyt jetti.

Búl payymgha Abaydyng «Jana zakon» óleninen dәlelder alayyq. Jana nizamnyng iske asuy – úly aqyn bolys bolghan jyldargha túspa-tús keldi.  Sondyqtan atalghan óleng qazaq qaytip tәueldi el bolghanyn qolmen ústaghanday aishyqtap, anyqtap beredi. Búryn qazaq óz ghúrpy zanyn, sharighatyn ústansa, endi erik oyaz ben jandaral uysyna týsti. Abay búl ózgeristi atap aitady:

                           Er, qatyn janjal bolsa anda-sanda,

                           Bitirushi edi kitabymen ukaz molda.

                           Muftiyden bizdi aiyrdy, ukaz qaldy,

                           Endigi erik oyaz ben jandaralda.

Hosh, elding býlingeni neden bilindi? Múny aqyn bylaysha jetkizedi:

                          Qarasam osy kýni el týrine,

                          Qazaqtan dostyq ketti bir-birine.

                          Qylmaghandy qyldy dep jala jauyp.

                          Jalghan kuә salady jau jemine.

Sóitip, kórip otyrmyz, Abay qyr qazaghy otarlyq qamytyn osydan bir jarym ghasyrday búryn kiydi dep naqty aitqan. Taghy bir pysyqtayyq, 1868  jylghy atalmysh zangha deyin   tәueldilik – aty bar da, zaty joq dýnie bolsa, endi bógde zangha sәikes últtyng ómir salty, әdet-ghúrpy men ruhany tirekteri kýiredi. Ayausyz taptaldy.  Elding siqyn asqan shapshandyqpen búzghan jәit osy bolatyn. Yryqty alghan, noqtalaghan kýsh – 1868 jylghy Jana nizam ekenin Abay 1885 jylghy «Qalyng elim, qazaghym» atty әigili óleninde:

                              Ózderindi týzeler dey almaymyn,

                              Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn, –

dep bekite týsedi.

Qoryta aitqanda, at tóbelindey biyleushi toptyng patshalyq Reseyge sayasy tәueldiligi (han, súltandardy mәjbýrlegen jәit – patsha biyligi qalmaq pen bashqúrtty qazaqqa qarsy aidap saldy) men qalyng búqaranyng minezi búzyluy kezeni eki bólek. Jóni de eki basqa. Tarihshy ghalymdar osyghan mәn berip, ekeuin ajyratyp jatsa qúba-qúp. Tәuelsizdik talaby búl.

*  *  *

«Bodan» sózining tórkini orystyng «poddanyi» sózi desedi.  Songhy bir jarym ghasyrda «poddanyi» bolu halqymyzgha búryn-sondy bolmaghan auyrtpalyq әkeldi. Ásirese, XX ghasyrdyng 30-shy jyldarynan bylayghy qatal uaqyt últ bolmysyn búzdy. Alashtyng asqaq ruhy, yaghny «kýldir-kýldir kisinetip, kýrendi mingen» keng zaman úmyt boldy. Tyng kóteretin jyldary Hrushevtin: «patshalyq Reseyding ghasyrlar boyy kózdegenin biz tarihy qysqa merzimde atqaryp tastadyq» dep ashyqtan-ashyq keudesin kergeni әli esimizde. Sóitip, erkin Ruhymyz, býkil últtyq bolmysymyz janshylyp, Aral tenizi qúsap tausylu shegine tayaghan-dy.

Shyny sol, 1986 jylghy Jeltoqsan   kóterilisi jan dýniyemizge silkinis әkeldi. Kenesary kóterilisi otarlanu qasiretining basy desek, Almatydaghy búlqynys – onyng sony boldy. Nege deseniz, songhy kóterilis qalghyghan sanany oyatty. Jýrek tolqydy, búlqyndy. Kóterilis! Búl sózde qanday kýsh-qúdiret baryn kim bilgen. Qazir oilap otyrsam, sol qúdiretti sezinip-týisinuding ózi de kez-kelgen úrpaqtyng enshisine tie bermeytin tarihtyng syi-sybaghasy eken-au.

Sol jyly Semeyde sary ayaz, qaqaghan qys erte bastaldy. Ayazdyng este qalghan sebebi: jeltoqsan aiynyng 9 kýni keshke qala ortalyghynda ornalasqan Semey zootehnikalyq-maldәrigerlik institutynyng bas korpusy úqypsyzdyq saldarynan otqa orandy. Órtsóndirgish tehnika saqyldaghan sary ayazda dúrys iske qosyla almay, 19 ghasyr eskertkishi, enseli ghimarat tek qanqayghan qabyrghalary ghana qalyp janyp ketti. Asa qolaysyz jaghdaygha úshyradyq ta qaldyq. Institut qalanyng ekinshi shetine kóshirildi. Ol kýnde atalghan institutta oqytushy edim, jeltoqsannyng 17-shi kýni shalghay ýiimnen institut territoriyasyna әreng degende jetkenimde: «Kóterilis! Almaty kóterildi!» degen sózderdi estip, anyryp túryp qaldym, tipti tóbe qúiqam shymyrlap ketsin.

Áldebir beymәlim aura, siqyrly kýsh boyymyzdy biylep, sanamyzdy jaulap alghany anyq. Syn saghatta, әsirese, studentter qauymynyng qobaljyp, abyrjyghany anyq bayqaldy. Arany myng shaqyrym bólse de, Almaty alanynda ózderi siyaqty auyl jastarynyng tepki kerip, soqqygha jyghylyp jatqanyn múndaghylardyng ishtey sezinbeui, jan-jýregimen olardyng tileuin tilemeui mýmkin be? Áste mýmkin emes. Tap sol kýnderi «kenes halqy birtútas» degen qaghidanyng ótirigi shyqty.  Ózge últ ókilderi avtobustar, meyli, qoghamdyq oryndar deyik, qazaq jastaryna oqyraya, ýrke, ýreylene qaraghany esimizde.  Kerisinshe, qazaq jany lәzzatqa bólep, kónilimiz kókke bir eli tiymey jýrdi. Azattyq ruhy degen, sirә da, osy. Qaytalanbas keremet sezimdi bastan keshirdik. Jeltoqsan kóterilisine jalpy halyqtyq sipat tәn. Jogharydaghy estelikti osyny andatu ýshin keltirip otyrmyn.

Jeltoqsan tútatqan ruhtyng oty – bostandyq tany atqan 1990 jyldary laulay týsti. Tәuelsizdikting gimni esepti tamasha әnning myna bir sózderi sol kezderdegi kónil-kýiimizdi dóp basady:

                                    Kók tudyng jelbiregeni,

                                    Janyma quat beredi.

                                    Talasqa týsse jan men tu,

                                    Jan emes, maghan keregi –

                                    Kók tudyng jelbiregeni!     

Sana ýstemdigi degenimiz, mine, osy! Kók tuymyz alghash jelbiregen jyldary júmyssyzdyq, joqshylyq, kedeyshilik keldi-au dep ashynghan, abyrjyghan qazaqty kórmedim. Barshanyng ansaghany – tәuelsizdikti bekitu boldy. Lauazymy qanday dep bas qatyrghan, aqshasy az ba, kóp be dep qyzmet tandaghan jan bolghan emes. Ana tilin tiriltu, tarih aqtandaghyn aqtaru, shejireni týgendeu siyaqty ister qolgha alyndy.  Biraq bostandyqtyng tәtti dәmin tatqan eyforiya sezimi kezeni úzaqqa barmady. «Naryqtyq ekonomika» delinetin toyymsyz jýie qúshaghyna kýmp ete týstik. Aqshany әke, saudany sheshe dep. Ardy paydagha, sanany túrmysqa biylettik. Sanamyzgha singen bodandyq psihologiya men totalitarlyq jýiening tәlim-tәrbiyesi taghy bar. Qysqasy, toghyshar orta qalyptasty. Ruh qashty, qara basty. Tәueldilikting syrtqy qabaty joghalsa da, ishki mazmúny esh ózgermesten bayaghysha qala berdi.

*  *  *

Bolmysta adam balasy ýshin bostandyq bar ma? Bar bolsa, oghan qalay jetuge bolady? Bostandyq bar jәne jetu joly da belgili. Ol ýshin  – túrmysty sanagha biylet, yaghny ar-ojdanmen ómir sýr! Tәnirining pendesine salghan joly osy dep  Abay, Shәkәrim qalyng eli qazaghyna qaqsap aitqan bolatyn. Qaryn qamynan aspaytyn, kәpir kóz dýniyege toymaytyn pendelikten arylugha shaqyrdy. Bes kýndik ghúmyrdy qorlyqpen ótkizu – Tәnirining әmiri emes. Imandylyq, tazalyq, mahabbat pen әdilettilik tuyn jelbiretu óz qolymyzda. Sonda ghana – «qaynar ómir, jaynar kónil».

Áulie Shәkәrim:

                         Bostandyq tany atty, qazaghym, kórinder,

                         Argha ie basshynyng sonynan erinder!

                         Tang artynan haqiqat kýn shyghady,

                         Erinshek, jalqaulyq әdetten bezinder, –

deydi.  Elimiz damuynyng dúrys baghytyn adaspay tabuy ýshin, erte me, kesh pe, osy aitylghan sanalylyq joly tandaluy kerek. Shynayy, ishki tәuelsizdikke qol jetkizu ýshin – últtyq iydeologiya irgetasyna sanany bayytu kózdelgen ruhany qúndylyqtar qalanuy tiyis degen oidamyn.

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz