Dýisenbi, 3 Qazan 2022
Qazaqtyng tili 5991 61 pikir 29 Jeltoqsan, 2021 saghat 01:08

Qazaqstan – qazaq tildi el boluy kerek!

«Últ isi – úly is»

Álihan Bókeyhan.

Tayauda, 2021 jyldyng 24 jeltoqsanynda, Resey Federasiyasynyng preziydenti V.V. Putiyn: «Qazaqstan – tura maghynasynda orystildi el», – dep tóbeden týskendey dýnk etkizdi. Jarty mynday BAQ ókilderi qatysqan dәstýrli press-konferensiyada aitylghan búl sózde «Qazaqstan – bizge koloniya (qúldyqta jýrgen el)» degen astar bary anyq. Aytsa aitqanday, memleketting tilsiz boluy – súmdyq! Oghan bәrimiz týgel, jappay kinәlimiz! Sodan da bolar, janaghy mәlimdeme qaymana qazaqty dýrliktirdi, oyatty, oiyn bóldi desek te bolady. Áriyne, әleumettik jelini de shulatty. Tómende biz de oi-pikirimizdi ortagha salghandy jón sanadyq.

Qazaq halqy – mәdeny bay múrasy bar, ózindik mentaliytet daryghan, oy sergek, jýrek sezimtal bolugha qajetti dәstýrli tәrbiyesi, әdis-tәsilderi bar halyq.  Ásirese, últjandylyq – tәlim-tәrbie beruding basty salasynyng biri edi. Biraq kenestik iydeologiya osy úghymgha bóridey tiyip, qara kýieni jaqty. Últshyldargha «halyq jauy» degen aidar taqty. Týgel derlik aidaldy, atyldy. Sóitip, últshyl degen sózge ýrke, sezikti qaraytyn orta qalyptasty. Kerisinshe, últsyzdyqty – jaqsy nәrse  dep bilip, sony sanagha sinirdik.

Shyny sol, últshyldyq ruh joq jerde, últqa adal qyzmet etu de joq. Osyghan kózimiz jetip otyr qazir. Ana tilin úmytqan, tek bógde tilde úghysqan úrpaq úshpaqqa shygharady, adal qyzmet qylady dep senuden qalyp baramyz. Óitkeni, qazaq biyligi týgelge juyq orystildi azamattar, kógertkeni kәne? Oryssha sóileytinderding bir bóligi «biz әlem adamymyz» desedi. Búl últtyq sanadan joghary órlep ketkenbiz degenderi. Halyqtyng tobyrgha ainaluy ghylymda «kosmopoliyt» deytin osy qúbylystan bastau alady. Shyndyghynda ruhsyzdyq degen – dýniye-mýlikke tabynu. Músylman әleminde dýniyege tabynghandy «maqúlyq»,  Allagha tabynghandy «qúl» deydi. Maqúlyq bolmaudyng amaly – esti, sanany túrmystan joghary qong ekeni haq.

18 ghasyrda ómir sýrgen jyrau, qolbasshy, qogham qayratkeri Aqtamberdi Saryúly:

                                        Jaugha shaptym tu baylap,

                                        Shepti búzdym aiqaylap,

                                        Dúshpannan kórgen qorlyqtan

                                        Jandy jýrek, qan qaynap.

                                        El-júrtty qorghaylap,

                                        Ólimge jýrmiz bas baylap, –

dep azattyq ýshin jaumen jan ayamay aiqasyp, keskilese kýresuge shaqyrghan bolatyn. Sonday-aq, qazaqtyng jauynger jyrshysy Mahambet Ótemisúlynyng jyrlary da últtyq namystyng qayraghy, úiqydan oyatudyng jarqyn mysaly.

Áriyne, qazirgi ahual mýldem basqa. Býgingi maydannyng mәnisi – ana tilindi bilu, últtyng әdet-ghúrpyn kózding qarashyghynday saqtau. Sonda ghana eldikting tuy jelbiremekshi.  Halqyndy sýi, el-júrtyna qorghan bol degen nasihatty aityp-jazudan kendelik joq. Dey túrsaq ta, últtyq ar-namystyng oyanar týri kórinbeydi.

                           Jastargha biyligi jýrmeytin kәring bolady,

                            Alashúbar tiling bolady,

                            Dýdәmaldau dining bolady,

                            Áyeling bazarshy bolady,

                            Erkeging qazanshy bolady, –

dep әigili Mónke by surettegen ahualgha tayap-aq qalghan siyaqtymyz. Onyng sebebi sanany túrmys biylegen zamangha, ruhany azyp-tozushylyqqa tireledi.

Qalay degen kýnde de, últtyq, meyli, adamgershilik tәrbie deyik, shetke ysyrylyp qaldy. Ghylymiy-tehnikalyq progressting ghajayyp tabystary jýrek kózimizdi kólegeylep, myna ómirding jarqylyna birjola bas úrghyza bastady. Tәn qúmary jylma-jyl eseley týsude. Oghan adamnyng jan dýniyesin oq atpay jaulap, otarlaytyn aqparattyq tasqyndy qosynyz. Mine, býgingi órkeniyettilikting kelbeti men sipaty osy.

«Adam bol!» erejesi últtyq tәrbiyege de, imandylyq tәrbiyege de ortaq. Jastar tәrbiyesi, otbasylyq tәrbiye, patriottyq tәrbie degen aspektilerdin   mazmúny men baghyt-baghdary sanalylyq, yaky ruhanilyq degen bir saghagha qúyady. Sol ruhanilyqty damytudyng bastauy – din, til, óner, bilim, ghylym t.b. qúndylyqtar. Osylar túrmysty sanagha, tәndi jangha biyletuge, yaghny qoghamda Qúdayylyq zan  ornyghuyna septesse iygi. Ázirge qalyptasqan ahual kónildi kónshitpeydi. Ásirese, elimizding bilim beru salasynda kileng dýnieauy pәnder. Oqulyq atauly  materialistik mazmúnda. Marks, Darvinder tirilip kelse, «e-e, dym da ózgermegen, biz aitqan ilimder әli tiri eken-au» dep bórkin aspangha atary shýbәsiz.

Halyqtyng bolashaghy, әriyne, bilimde, ónerde, kәsipti damytuda. Biraq tek osylardy ýirenu, mengeru jetkilikti me? Áriyne, joq. Tәlim-tәrbie qatar jýrgen ne jetsin. Dana ústazdar ishtegi kirdi qashyr, ol ýshin jaqsylyq jasa, qayyrly bol dep ýiretedi. Mәselen, әl–Faraby babamyz: «Eger sen qanday bolmasyn ghylymdy mengerip, bilim alghan bolsan, alghan biliming jýregindi tazalap, janyndy janartyp túratyn bolsyn», – dep ósiyettegen.  Osy zamanghy tәrbie isine auaday qajet nasihat-au. Hakim Abay ózining «Tasdiyq» atty traktatynda balagha aldymen jan ilimin (Alla taghalany tanymaqtyq jәne ózin tanymaqtyq) ýiret deydi. Al, dýniyeni tanymaqtyq bilimderdi beru ekinshi kezekte dep qadap aitady.

Adam balasy tәn ýshin kýnine ýsh ret tamaqtanady. Múny úmytpaydy. Jangha she? Oghan da nәrli azyq jýieli týrde kerek emes pe. Joq, búlay bas qatyrudan aulaqpyz – tamaq toq, kóilek kók bolsa boldy, bitti dep. Sondyqtan janymyz jabyrqanqy, kónilimiz pәs. Múnday qoghamda istegen ister ilgerilemeydi, qayta keri ketedi. Kýndelikti ómirde úrys-keris, janjal kóbeyip, arazdyqqa, kýnshildikke sebepter tabyla ketpekshi. Tannyng atysy, kýnning batysy tәnnin, yaky qu qúlqynnyng qamymen jýgiremiz kep. Qayda barsaq ta, ne istesek te, mekenimiz – orys eli siyaqty. Últ isi degendi oilaugha múrsha joq. Osylaysha keshke ýiine sharshap jetken pendening jany kýizelip, ruhany ashtyqqa úrynbaghanda qaytedi. Nәpsi toyymsyz, búl jayynda Abay:

                                    Kәpir kózding dýniyede arany ýlken,

                                    Alghan sayyn dýniyege toya ma eken?

                                     Qansha tiri jýrse de, ólgen kýni

                                     Ózge kózben birdey-aq bolady eken,

deydi.  Ekinshi jaghynan, jan azyghy degen, keybireuler oilaytynday, әlemdik dengeydegi jyltyrauyq mәdeniyet emes. Onyng suaty – tek әdebiyet pen týrli óner óristeri desek te qatelikke úrynamyz. Nege sýisinsen, sonyng bәri jan azyghy. «Adamdy sýi, Allanyng hikmetin sez» (Abay). Sol siyaqty kәduilgi adamdardyng biri birimen sәlemdesui, siz-biz dep syilasyp, birin biri qonaqqa shaqyrysuy, jasy ýlken adam kele jatqanda, atyp túryp oryn beru, qyz-kelinshekterding er adamdy kes-kestemey, syzylyp jol berui siyaqty kóterinki kónil-kýy syilaytyn әdet-ghúryptardyng kýllisi jan azyghy bolyp tabylady. Mahabbat pen әdilet kóp jerde, ósip ónbeytin, kógermeytin eshtene joq deydi Abay. Sonday-aq, «Adamnyng qaryzdy isining aldy – әueli dos kóbeytpek» dep dostyqqa shaqyrady.

Adamgershilik tәrbiyeden endi imandylyq tәrbiyege auysar bolsaq, ol – dinderding jýgi ekeni ayan.  1990 jyldary dinimiz islam qayta týlep, endi oi-sanamyz qalpyna keler degen ýlken ýmitte bolghan edik. Biraq músylmandyq ornyna shataq diny aghymdar janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay qaulap ketti. Últtyq tәrbie men ishki tazalyq jayyna qaldy. Saqal, shalbar balaghy, hidjap men oramal degendey syrtqy qalyptan asa almay qaldyq. Dinge ruhaniyat negizi retinde qarap, onyng jasampaz qúndylyqtary men ruhany әleuetinen qashan payda alar ekenbiz?

Jogharyda aitylghandar ghasyrlar boyy jinaqtalghan ruhany baylyqty saqtaushy hәm tolyqtyrushy fenomen – tilimiz ekenin aighaqtaydy. Qay qyrynan qarasaq ta, janyng nәr alatyn tamyr – tilin!

Olay bolsa, taqyrybymyz – qazaq tilining mýshkil hәline qaytadan oralayyq. «Memleket basshysynan bastap jergilikti «әkimbaygha» deyin qazaqsha sóilemese, onyng nesi memlekettik til? Basqa-basqa, konstitusiyanyng ótirik aitqany – ólgeni ghoy. Ne bolmasa konstitusiya qaghidasyn oryndamay otyrghandar onbaghan. Ekining biri. Búl – әdiletsizdikke negizdelgen qoghamnyng nyshany». Sheraghang (Sh.Múrtaza) búrynyraqta kótergen, shyndyqty tilip aitqan sóz osy. Sodan beride ahual týzeldi me? Joq! Onalghan, ózgergen tildik orta joq. Osy kýni de qazaq tilining mәrtebesin kóteru sóz bolghan jerde, «últshyldyq» degen soyyldy siltep, «búl ózge tilderding jolyn kesip, baghyn baylau» dep óre týregeletinder aramyzda kóp-aq. Sonda әldekimderding kóniline qarap, qazaq tili óle beru kerek pe? Joq, búghan jol beruge bolmas. «Memleketting tili ólgeni – tiri ólgeni». Osy qaghidany úmytpayyq! Ruhany ekspansiyany toqtatugha at salysayyq, aghayyn. Onyng jalghyz ghana sharty bar, ol – әrbir azamat qazaq tilinde sóileui kerek.

Sonymen, qoryta aitqanda, qazaq eli qazaqtildi bolsyn. Ana tilimizdi tiriltu – әdilettilik talaby. Sayasat ta, ózge tilderding baghyn baylau da emes. «Orys tili qazaq tilimen teng qoldanylsyn» degen sóz Konstitusiyadan alyp tastalsyn degen halyq ýnine qúlaq asatyn uaqyt jetti. Qazaqtildi Qazaqstan – elimiz birtútas boluynyng kepili jәne ruhynan aiyrylmaudyng basty sharty ekeni haq.

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz   

61 pikir