Osy problema eng ózekti. Ózekti bolatyny ózimizde joq úghym-týsinikterding balamasyn tauyp, ne bolmasa, orys tilindegishe alu dәstýrine kózimiz ýirenip ketti. Biz búnymen alysqa barmaymyz. Tilimiz toqyrap, orys tilining qazaqshalanghan qoyyrtpaqtauy prosesine úrynamyz.

Til damuy ýshin babalarymyzdan múragha qalghan ózining 28 әriptik (dybystyq) tól tabighatyna say ózge tilden sóz qabyldaugha tiyis. Qazaq sóz qabyldaytyn ýsh iri til bar: ol – orys, týrik jәne aghylshyn.

Myng ghasyrlyq til damuynda tehnikalyq jәne ilimiy-bilimdik sózderdi dәstýrdi búzbay ústanushylar qazir qolónershiler men ústalar ghana. Búlar últymyzdyng 0,001 payzyn qúraydy. Til tazalyghy men termin qaymaghynyng búzylmauyn tek osy topqa jatatyn últ ókilderi ghana qamtamasyz etip otyr.

Qalghan salalardaghylar oryssha jazyp, oryssha aityp ne bolmasa eshkim týsinbeytin, qalghan júrt esh qabyldaghasy kelmeytin jana sózderdi qoldanysqa engizbek bolyp әlek. Jәne bir jaman ghadet – sala mamany bolmasa da, tilge jana sóz engizudi tilshiler men audarmashylardyng erkine berip qong tirligi tilimizdi túralatyp bitti. Búl endi ózing bilme, bilgenning tilin alma deytin tirlik.

Kirill jazuy sóz bastalmaytyn, tek sóz ortasy men sonynda keletin i, e, r, l jәne u dybystaryna qatysty transkripsiya qabyldaugha mýmkindik bermedi. Ana tilimizde tabighaty jat tr, pr t.b. dauyssyz tirkesimderdi sóz etpegen, dauystylardyng a-o, e-a syndy bir sózding ishinde qoldanylmaytyn dybys tirkesimi tilimizge enip, bәrin ala tayday býldirip keledi. Ekinshi buynda erindikterding e, y, i bolyp jazyluynyng birizge týspeui de kirme sóz qabyldauda qolbaylau boluda.

Tilimizdegi tól sózderimizdegi 28 dybystyng úshyrasuynyng jón-josyghyn, jazyludaghysynyng aityludaghy transkripsiyasyn jasap alghan son, ózimizde joq úghym-týsinikterdi balamasyn tauyp, ne bolmasa, orys tilindeginshe alu dәstýrinen arylugha kóship, orys, týrik jәne aghylshyn tilderinen sóz qabyldau dәstýrin jolgha qonymyz kerek.

Babalarymyzdan múragha qalghan tildi taza kýiinde saqtap, úrpaqtarymyzgha amanat eteyik!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz