Janaózende bastalyp, Batys óniri boyynsha bolyp jatqan halyqtyng jappay gaz baghasyn týsiruge qatysty talabyn әleumettik jeli qoldanushylar da jarysa jazuda. Sayasatkerler, qogham qayratkerleri men ziyaly qauym ókilderi óz oilaryn ortagha saluda. 

Tózim tausylyp, sabyr sarqylyp barady...

Belgili teatr jәne kino akteri Bekjan Túrys instagram paraqshasyna Janaózen halqyn qoldap, jazba qaldyrdy.

«Janaózendikterding talaby bir ghana ónirge emes, býkil qazaqqa ortaq. IYә, Janaózendegilerding múny kez kelgen qazaqtyng jýregin qozghap, janyna batyp túr. Ár jerden «biz birgemiz» degen sózdi kóz shalyp jatqany da sodan. Janaózendegi kýizelgen elding kýnirenisin ýide jatyp kýiinip tyndaudan ne ónedi? Biraq… Jeteyin dese, jerding shalghaylyghy, odan búryn barmaqqa bekingenning aldynan shyghatyn qoldan jasalghan tosqauyldar kezigip, ishten bulyghyp otyrghan jaghday bar.

Biylikting de, tәrtip saqshylarynyng da qarapayym halyq jaghyna shyghatyn kez jetti. Qazaq ziyalylary qalyng úiqydan qashan oyanady? Dәl qazir azamattyq sóz aityp, azamattyq minez kórsete alatyn ziyalylar qayda? Dәl býgin aldynghy Janaózen oqighasyna qatysty Bolat Atabaev kórsetken minez jetpey túr.

Jyl qazaqtyng múnyn aitumen bastaldy, tyndar qúlaq tabylyp, qazaqtyng mýddesine sheshiler ong nәtiyje kórudi nәsip etkey! Keshe ghana saylanghan deputattardyng ýnsizdigi az qazaqtyng birin-biri jekkórip ketpeuine sebep bolmauy kerek. Jaghday ushyqsa, júdyryq bolyp týiilip, atqa qonatyn qazaqty eshkim de, eshtene de toqtata almaydy. Óitkeni tózim tausylyp, sabyr sarqylyp barady. Ony bәri sezip-bilip otyr. Janaózendikterding jalghyz emes ekenin osylay jetkizgendi jón kórdim. Azamat retinde, Bolat aghamnyng aruaghynyng aldynda aitpaghym osy boldy, әrkimning qabyldau-qabyldamauy óz erkinde», - dedi ol.

Preziydent batyl kadrlyq sheshimderin qabyldauy tiyis!

Al qogham belsendisi Múhtar Tayjan bolsa, Preziydentting jazbasy jetkiliksiz dep otyr.

«Preziydent týnde post jazyp, Ýkimetke tapsyrma berip qoyghan eken. Jaqsy, biraq mәsele bir postpen sheshilmeydi dep oilaymyn. Problema tek gazda emes qoy. Jalpy halyqtyng jaghdayy әbden nasharlap ketti. Ómir qymbattap ketti, júmyssyzdyq basym. Yaghny problema Ýkimetting jalpy búrys ekonomikalyq sayasatynda. Álbette bizge mýldem basqa ekonomikalyq әreketter qajet, al ol ýshin Ýkimetke ekonomikamen ainalysatyn premierden bastap, mýldem basqa ministrler kelu kerek. Sózding qysqasy Preziydent batyl kadrlyq sheshimderin qabyldauy tiyis. Olay jasamasa problema sheshilmeydi.

Búl kadrlar ózgermese ekonomikalyq sayasat ta ózgermeydi, yaghny halyqtyng әleumettik jaghdayy tómendey beredi, al narazylyghy kýsheyip barady. Batyl kadrlyq sheshimder kerek. Sonda ghana jón ózgeris payda boluy mýmkin», - dep jazdy ol.

Múnay shygharatyn elde gaz ben benzin qymbat degen ne sóz?

Aqyn Janat Janqashúly ózining paraqshasyna:

«Qúday taghala qazaqqa ólsheusiz baylyq berdi. Jerining týgin tartsang mayy shyghady. Asty kenish. Biraq sonymen qatar jemsauyna salsang jer shary syyatyn jemqorlardy da bergen eken. Bir kem dýnie degen osy. Áytpese, múnay shygharatyn elde gaz ben benzin qymbat degen ne sóz?

Otyz jylda bay men kedeyding arasy tym alshaqtap ketti. Búl óte qauipti qúbylys! Eger kәsip qylyp bayysa dau joq. Bizding baylardyng jobamen 80 payyzy biyligin asyra paydalanyp hәm jemqorlyqpen bayyghandar. Halyqtyng nesibesin jedi. Al halyq degen Qúdaydyng bir aty.

Qazaqstannyng bar baylyghy azghantay toptyng qolynda. Halyq ash. Múnay baghasy kóterilse ailyq ta kóterilu kerek. Zeynetaqy da. Múghәlim men dәrigerding ailyghy kóterilip jatqanmen ózge júmyskerlerding ailyghy kóterilip jatqan joq. 50000 tengege júmys istep, jan baghyp jýrgender bar. Endi qalghan segiz jylda 2030 bolyp, iske asyp ketedi-au dep oilamaymyn! Janaózendegi dauys býkil qazaqtyng dauysy! Men janaózendiktermen birgemin!

Antimonopoliyamen birge memlekettik kommissiya qúrylyp, búl qymbatshylyqtyng sebebi anyqtaluy kerek. Eger artynda jer sharyn jútqysy keletin jegiqúrttar túrsa olar zanmen jauap beruleri tiyis! Estiytin Ýkimet halyqtyng jan aiqayyn estimese Kereng bolghany da.

Auruyn jasyrghan óledi. Bizding biylik otyz jylda ketken qatelikting bәrin ashyq moyyndap, jana reforma jasauy kerek. Jemqorlardyng oryny minbe emes, týrme!», - dep jazdy.

Týpting týbinde rejim qúlaydy!

Jazushy-publisist Marat Bәidildaúly bolsa:

«Memleket degenimiz halyqtyng qoghamdyq kelisim negizinde qúrylghan úiymy. Biylik halyqqa qyzmet etkende ghana ómirsheng bolady. Gazdyn, benzinnin, azyq-týlikting joydasyz qymbattauyna narazylyq bildirgen janaózendikter talaby óte oryndy. Biylik búl mәselelerdi dereu sheshuge tiyis!

Qasym-Jomart Toqaev týngi ýshte Tuitterde: «Ýkimetke Janaózendegi jaghdaydy ekonomikalyq túrghydan eskerip, qúqyqtyq jaghynan tez arada qarastyrudy tapsyrdym. Sheruge shyqqandar qoghamdyq tәrtipti búzbaugha tiyis», - dep jazypty ghoy.

Al italiyandyq oishyl Nikkolo Makiavelly aitady biylik ýshin: «Qorghanystyng ishindegi eng myqtysy — halyqqa jiyirkenishti kórinbeu: eger halyqqa sýikimsiz bolsang qanday myqty qamal da qútqaryp qala almaydy» dep. Sondyqtan biylik halyqpen eseptesu kerek. Eger búrynghy әdetine basyp týrli aila-sharghylargha baratyn bolsa múnyng sony ýlken ózgeristerge soqtyrady.

Óz basym oqighalardyng damuyn eki núsqada kóremin. Birinshisi, «estiytin ýkimet» núsqasy, biylik halyq talabyn oryndap problemalardy sheshuding yqpaldy tútqalaryn (monopolisterdi tizerletedi, benzinge, azyq-týlikke baghanyng aspandauyn shekteydi) iske qosady. Ekinshisi, «kereng ýkimet» núsqasy, biylik halyq talabyna pysqyrmaydy. Sonyng saldarynan Janaózende bastalghan halyq narazylyghy býkil eldi qamtidy, týpting týbinde rejim qúlaydy!», - degen jazba qaldyrdy.

Abai.kz