Ýsh kýn boldy, Janaózen jaq taghy da minez tanytyp jatyr. Súiytylghan gazdyng baghasy kýrt ósip ketip, azamattar ony tómendetudi talap etip, kóshege shyqty.

Meninshe, búl bas kóteruding sebebi súiytylghan gaz emes, elding biylikke degen súiytylghan senimi!

Osy kýnge deyin әr Joldau, әr saylau sayyn «qarapayym halyqtyng mýddesin qorghau – bizding basty maqsatymyz!» dep jar salyp kelgen ókimet pen onyng partiyasyna senim joq!

Jәne de býginde kókiregi oyau, kózi ashyq әrbir azamat gaz baghasynyng sharyqtap ketuining basty sebebi osy salany uysyna basybayly monopoliyalandyryp alghan, shyq bermes Shyghaybay oligarhtardyng әbden ashylyp ketken tәbeti ekenin bilip otyr. Ol top biylikti de «biylep» alghan, ózderining biyliktegi lobbisteri arqyly ózderine kerek sheshimderdi qalauynsha qabyldatyp alady. Bir sózben aitqanda, jýie jәne onyng resmy instituttary ashkóz alpauyttardyng ashsa alaqanynda, júmsa, júdyryghynda! Biyeni býgimen, týieni týgimen jútqan ol toptar býginde biylikting ózin týgelimen jútyp qoyghan! Osy kýnderi gaz baghasyna qatysty týsinikteme bergen shendiler «múnyng bәri naryq zandaryna sәikes, olay etpese bolmaydy» dep jatyr. Sózderining astarynda osy salany tolayym iyemdenip alghan bayshykeshterding týpki mýddesi jatyr. Monopoliya jaghdayynda qaydaghy naryq?! Oligarhtardyng auzyna qarap qalghan biylikke senim qaydan bolsyn?!

«Gaz óndiretin zauyt әbden eskirdi, oghan jóndeu kerek. Jәne de gazdyng biraz bóligin syrttan alugha mәjbýrmiz» dep aqtaluda. Aynalayyndar, otyz jyl ishinde osy salagha jauapty bolghan shendiler men naqty qojayyndar osy kýnge deyin Ay qarap jýrdi me? Nelikten solardyng atyn atap, týsin týstep, el aldyna shygharmasqa?!

Osy kýngi oqighalardyng bir sabaghy mynau: biylik eski-qúsqy iydeologiyalyq jәne aqparattyq әdetterinen birjolata aryluy tiyis! Ashynghan halyqpen jansyz jazbalar, «balapan basyna, túrymtay túsyna ketken» baspasóz reliyzi ne Tvitterdegi týrtpe arqyly tildesuge bolmaydy!

Osy kýnge deyin «Bizde elbasynan basqa sayasatker joq» dep, bir ghana adamgha býkil qoghamdy telip qoyghan, ózderi kólenkede jýrudi daghdy etken biylikting iydeologtary qayda? Osyndayda el aldyna shyghyp, qabyldaghan sheshimderin negizdep bere alatyn, adamdarmen adam siyaqty sóilesip, beyresmi, jandy baylanys ornata alatyn kadrlardyng joqtyghy ap-anyq sezilip otyr! Óz basym múny otyz jyldyq kadr sayasatynyng eng basty jenilisi dep bilemin!

Bayqaysyzdar ma, biylikke qarsy mitingilerge degen qoghamnyng kózqarasy da ózgerdi.

Kezinde, osydan tura 10 jyl búryn Janaózen múnayshylary jeti ay boyyna alanda túrghanda, biz, «Ádiletti Qazaqstan qozghalysy» qúramyndaghy azamattar men ziyaly qauymnyng birneshe ókili ghana (Qabdesh Júmәdilov, Sofy Smataev, Mereke Qúlkenov) ashyq qoldasa, býginde janaózendik aghayynnyng talaptaryn barsha júrt, sonyng ishinde oppozisiyalyq pighylyn osy kýnge deyin tanyta qoymaghan, biylikting qolynan qyzmet pen ataq-madaq alyp jýrgen túlghalar jariya týrde dúrys dep sanap, biylikke qatty-qatty  syn aityp jatyr. Meninshe, búl - qoghamdyq sanadaghy týbegeyli de týpkilikti ózgeristing belgisi. Jәne de bolashaqta biylik osy faktormen sanasuy shart! Áytpese, qiyn bolady.

Sayasy túrghydan alghanda, biylikting aldynda bir manyzdy tandau túr: elbasy men preziydent milliondaghan kedeylerding qamyn oilay ma, әlde ózderine tuystyq qatysy bar at tóbelindey ghana shaghyn toptyng soyylyn sogha ma? Aldy kezekti saylau, dauys taghdyryn sheshetin de sol milliondar emes pe?

2021 jylghy Janaózen qyrghynynan keyin kelesi kýni sol jaqtyng ahualyn óz kózimen kórgen azamat retinde alandaytyn mynaday da bir jayt bar.

Halyqtyng osynau ashyq shyghuyn basqa bir kýshter paydalanyp ketpese eken! Ondaygha dap-dayyn túrghan ishki jәne syrtqy kýshter bar ekenin bәrimiz de bilemiz.

Ishki kýshterding sanatyna biylik ishinde jýrip, qazirgi jýiege qarsy toptar men túlghalardy qosar edim. IYә, «berse qolynan, bermese jolynan» dep alangha shyqqan halyqtyng stihiyalyq kóterilisining arqasynda olar óz úpaylaryn týgendep, únamaghan adamdaryn qyzmetterinen ketirip, kerek deseniz, biylikke kelui mýmkin. Biraq bir monopolistti ekinshisimen auystyrghannan qogham, memleket ne útady?

Osynday jaghdayda biylik aldyna jan-jaqty oilastyrylghan, memlekettik jәne últtyq mýdde túrghysynan tiyisti talap qoya alatyn sayasy kýsh bar ma? Ózara yrdu-dyrdu bop, әrtýrli kósemder men iydeyalargha tabynyp jýrgen oppozisiya osyndayda birige ala ma?

Tәuelsizdigimiz ben keng baytaq jerimizge kóz alartqan syrtqy kýshterding pighyly beseneden belgili. Ony biz Ukrainadaghy Maydan kezinde kórdik: eldegi dýrbelendi paydalanyp, Resey Qyrymdy tartyp aldy, Donbass pen Luganskige qol saldy. Bizde de soltýstik faktory bar.

Preziydent te «mitingige shyqqandar zandy búzbauy tiyis» degen synayda Tvitterde pikir qaldyrypty. Barar jeri, basar tauy joq júrt alangha shyqpaghanda, qayda shyghady?! Meninshe, osy kýngi oqighalardyng eng qauipti túsy osy jer, óitkeni Konstitusiyada jazylghan beybit mitingige shyghu qúqymyz ben qazirgi zannama men naqty tәjiriybening arasy - jer men kóktey! Sonyng kesirinen alangha shyqqan aghayyn ertengi kýni «basbúzar, býlikshil» bop shygha keledi.

Onyng qanday ekenin biz osy Janaózende osydan on jyl búryn kórgenbiz. Jәne de jogharyda aitqan әrtýrli kýshterding arandatushylyq әleuetin eskersek, eki jaq – qogham da, biylik te – qazaq elining bolashaghynyng aldyndaghy ortaq jauapkershiligin sezinui qajet siyaqty!

Abai.kz