TILEGI TAPTALGhAN TÝRKISTAN
1918 jylghy tarihy әdiletsizdik әli eskerilmey jýr
Tarihymyzda Týrkistan avtonomiyasy turaly az jazylady dey almaysyz. Sandaghan jyldar boyyna, yaky kommunistik óktemdik kezeninde jazylghandardyng aqiqatynan góri kisi sengisiz, qorqynyshtylau anyzy basym bolghany barshagha belgili. Onday anyzdardyng bәrine ortaq jayt - Týrkistan ólkesindegi avtonomiyany aghylshyn imperialisteri kýshtep qúrghan qúrylym deytin jala. Qazir sanamyzdy qasang qaghidalardan qadariy-hal aryltyp jatsaq ta, tarihymyzda әli kýnge tolyq arshylmay jatqan aqtandaqtar az emes. Sonday aqtandaqtardyng biri - biyl qúrylghanyna 105 jyl tolatyn Týrkistan avtonomiyasynyng tarihy men tragediyasy. Belgili ghylym, tarihshy Qambar Atabaevtyng elimizding tarihynan eleuli oryn alatyn, týrki halyqtaryna ortaq eng alghashqy demokratiyalyq Týrkistan avtonomiyasyn qoghamdyq qúbylys retinde jan-jaqty qarastyrghan maqalasyn oqyrmandarymyzdyng nazaryna úsynyp otyrmyz.
1918 jylghy tarihy әdiletsizdik әli eskerilmey jýr
Tarihymyzda Týrkistan avtonomiyasy turaly az jazylady dey almaysyz. Sandaghan jyldar boyyna, yaky kommunistik óktemdik kezeninde jazylghandardyng aqiqatynan góri kisi sengisiz, qorqynyshtylau anyzy basym bolghany barshagha belgili. Onday anyzdardyng bәrine ortaq jayt - Týrkistan ólkesindegi avtonomiyany aghylshyn imperialisteri kýshtep qúrghan qúrylym deytin jala. Qazir sanamyzdy qasang qaghidalardan qadariy-hal aryltyp jatsaq ta, tarihymyzda әli kýnge tolyq arshylmay jatqan aqtandaqtar az emes. Sonday aqtandaqtardyng biri - biyl qúrylghanyna 105 jyl tolatyn Týrkistan avtonomiyasynyng tarihy men tragediyasy. Belgili ghylym, tarihshy Qambar Atabaevtyng elimizding tarihynan eleuli oryn alatyn, týrki halyqtaryna ortaq eng alghashqy demokratiyalyq Týrkistan avtonomiyasyn qoghamdyq qúbylys retinde jan-jaqty qarastyrghan maqalasyn oqyrmandarymyzdyng nazaryna úsynyp otyrmyz.
Kezinde әr týrli baspasóz betterinde keninen aitylghanymen, biraq belgili sebepterge baylanysty, úzaq uaqyt boyy dúrys baghasyn ala almaghan tarihy oqighalardyng biri - «Týrkistan avtonomiyasy» tarihy edi. Búl memlekettik qúrylym Týrkistan general-gubernatorlyghy shenberinde (onda qazaq halqynyng jartysyna juyghy mekendegen) 1917 jyldyng qarasha aiynda, 4 ólkelik tótenshe jalpy-músylmandyq sezding sheshimimen, Qoqan qalasynda dýniyege keldi.
Ol turaly kezinde últtyq «Qazaq», «Saryarqa», «Birlik tuy» siyaqty gazettermen qatar, sol jyldary Tashkentte shyghyp túrghan orys tilindegi basylymdar da sezd júmysy ayaqtalysymen, 1 jeltoqsannan bastap onyng qorytyndysyna arnalghan kóptegen maqalalar jariyalady. Búdan sezde qabyldaghan sheshimnin, tek jergilikti músylman halqy ýshin emes, orys tildi oqyrmandar ýshin de Týrkistan ólkesindegi ýlken qoghamdyq-sayasy oqigha retinde qabyldanghanyn kóremiz.
Erikti oilar organy (Týrkistannyng sosial-demokratiyalyq aghymdaghy partiyalarynyng organy - Q.A.) «Turkestanskiy vestniyk» gazeti «Týrkistan avtonomiyasy» turaly mýmkindiginshe tolyq aqparat beru, sezd júmysymen ólke túrghyndaryn keninen tanystyru, onyng sheshimining zandylyghyn dәleldeu jәne әr týrli jaladan qorghau siyaqty kóptegen júmystar atqarghan. Olay deytinimiz, gazet betinde sezd bulleteni, qabyldaghan qaulylary, halyqqa ýndeui, redaksiyanyng sezd sheshimderin tolyq qoldaytyndyghy turaly maqalasy, halyq qoldauyn kórsetetin materialdar jariyalanghan jәne de gazet bolishevikter tarapynan jýrgizilgen sezge jala jabu әreketine qarsy belsendi kýres jýrgizgen.
Halyq komissarlar kenesining organy, bolisheviktik «Turkestanskie vedomosti» gazeti «Týrkistan avtonomiyasy» turaly sezd sheshimin joqqa shygharu, manyzyn tómendetu, zansyzdyghyn dәleldeu maqsatynda birneshe maqalalar jariyalady.
Bir-birine qarama-qarsy, biraq «Týrkistan avtonomiyasy» turaly mәlimet beretin, onyng әr týrli qyrlaryn ashugha kómektesetin derekter kózi retinde osy eki gazetti alyp otyrmyz. Ondaghy maqsatymyz, «Týrkistan avtonomiyasynyn» tarihyn jan-jaqty zertteu emes, onyng qoghamdyq qúbylys retinde, sol atalghan basylymdarda beyneleu dәrejesin aiqyndau, olarda salynghan aqparattardy derektanulyq taldaular arqyly avtonomiya tarihyna baylanysty mәlimetter alu, olardyng shynayylyq dәrejesin aiqyndau.
Mysaly «Turkestanskiy vestniyk» 1917 jylghy 9 jeltoqsandaghy sanynda Qoqan qalasynda ótken jalpymúsylmandyq sezining bulletenin jariyalady. Onda: «Qazan aiynyng sonynan bastap dayyndyq jýrgizilgen 4-shi ólkelik tótenshe jalpymúsylmandyq sezd qarashanyng 26-sy men 29-y aralyghynda Qoqanda ótti.
26 qarashada mandattary tekserilgen jәne bekitilgen jinalghandardyng sany 203 adamgha jetti.
Kýndizgi saghat 12-de, jinalghandardyng kónilderining kóterinki jaghdayynda úiymdastyru burosynyng mýshesi jәne ólkelik músylmandar kenesining ókili, azamat Mústafa Shoqaev sezdi ashyq dep jariyalady. Shoqaev búl jiyndy sezd dep sanala ma, joq, jәy kenes pe degen mәseleni dauysqa saldy.
Kópshilik dauyspen, 1 adam qarsy, búl jiyndy tolyq ókiletti sezd dep sheshti.
Sezding 10 punktten túratyn baghdarlamasy bekitildi.
<!--pagebreak--><!--pagebreak-->
Keshki otyrysta azamat Shoqaev qysqasha Reseyde jәne Týrkistanda qalyptasqan sayasy jәne ekonomiqalyq jaghdaylargha toqtay kele.... «Týrkistanda qantógis arqyly ornaghan Kenes ókimeti músylmandarmen qanday da bolmasyn formada ólkeni birigip basqarudan bas tartyp otyrghanyn, sondyqtan músylman halqynyng óz taghdyryn óz qolyna alu qajettigin aitty», - dep jazylghan ("Turkestanskiy vestniyk", 1917 god. № 21, 9 dekabri.)
Sol gazetting 1 jeltoqsandaghy 15-sanynda, «Týrkistan avtonomiyasy» degen atpen kólemdi maqala jariyalandy. Onda sezd júmysyna jergilikti músylmandar ókilderinen basqa, qalalyq ózin-ózi basqaru organdarynan, keybir demokratiyalyq úiymdardan, últtyq jәne diny toptardan ókilder qatysqany aitylghan. Odan әri maqalada sezde qabyldanghan Týrkistan taghdyry ýshin asa manyzdy qaulylardan ýzindiler keltirgen. Mysaly sezd 26 qarashada qabyldaghan qaulysynda «4-shi tótenshe jalpymúsylmandyq ólkelik sezd Týrkistandy mekendegen halyqtardyn, Resey revolusiyasy ýndeuining negizinde, ózin-ózi biyleuge degen erkinen shygha otyryp, Týrkistandy Resey federativtik demokratiyalyq respublikasymen birlikte, territoriyalyq avtonomiya dep jariyalaydy jәne Týrkistandy mekendegen az últtardyng qúqy barynsha qorghalady dep saltanatty týrde mәlimdeydi.
Týrkistan avtonomiyasynyng formasyn anyqtaudy, qysqa merzimde shaqyrylugha tiyis qúryltay jinalysynyng yqtiyaryna qaldyrady», - dep aitylghan. Qarashanyng 27 kýni qabyldanghan qaulyda «Týrkistan avtonomiyasynyn» kórshilerimen qarym-qatynasynyng negizgi prinsipteri kórsetilgen.
Týrkistannyng halyq ókimetin úiymdastyru turaly sezding 28 qarashadaghy qaulysynda «Búdan bylay Týrkistan ólkesi «Týrkistan avtonomiyasy» dep ataldy. Ókimet biyligi Týrkistan qúryltayyn shaqyrghangha deyin «Týrkistan Uaqytsha Kenesine» jәne «Týrkistan halyq basqarmasyna» beriledi» - dep kórsetti. (Turkestan avtonomiyasy. «Turkestanskiy vestniyk», 1917 god. № 15, 1 dekabri.).
Sonymen qatar, qaulyda ókimet qúramy, onyng oblystar boyynsha naqty sany belgilendi. Atap aitatyn bir jayt, sezd sheshimimen jergilikti emes halyqtar ókilderine ókimet qúramyndaghy orynnyng ýshten bir bóligining berilgendigi.
29 qarashada barlyq demokratiyalyq normalargha say, sezd Týrkistan halyq qalaulylarynyng qúqy turaly arnauly qauly qabyldady. Onda: «1917 jyldyng 28 qarashasynda Qoqanda músylman halqy «Týrkistan avtonomiyasyna (Týrkistan Múhtariyatyna) adaldyghyn bildirip, ózderining qalaulary ýshin ómirlerimen jauap beretindigin aityp, ant etkenin eskere kele, tórtinshi tótenshe jalpy músylmandyq ólkelik sezd qauly etedi:
- sezd saylaghan 54 adamnan túratyn Týrkistan Uaqytsha Kenesining jәne 12 adamnan túratyn Týrkistan halyq basqarmasynyng mýshelerining qúqyna eshqanday qol súghugha bolmaydy dep jariyalaydy;
- olardyng qay-qaysysyna da bolmasyn qarsy baghyttalghan qanday da bolmasyn kýsh kórsetushilik, býkil on million Týrkistan halqyna qarsy jasalynghan әreket dep baghalanady;
- sezd ózining qalaulylarynyng qasiyetti qúqyn kýzetudi jәne qorghaudy halyqtyng óz qolyna tapsyrady», - delingen. («Turkestanskiy vestniyk», 1917 god. № 15, 1 dekabri.).
Gazetting menshikti tilshisi ózining Qoqannan joldaghan habarynda sezd Týrkistan halyq milisiyasyn qúru jәne avtonomiyanyng qarajat mәselesin sheshu maqsatynda Týrkistannyng últtyq fondyn qúru turaly sheshimder qabyldanghandyghyn aitady.
Sóitip, kezinde oqyrmandaryna ólkede bolghan ýlken janalyq retinde gazet taratqan búl aqparat, býgingi kýni asa manyzdy tarihy derek mindetin atqaryp otyr. Olay deytinimiz, búl habarlamadan Týrkistanda ornaghan jana ókimet biyliginin, demokratiyanyng barlyq talaptaryna say, órkeniyettilik jolymen jariyalanghandyghy aiqyn kórinedi.
Birinshiden, «Týrkistan avtonomiyasy» úiymdastyru burosy aldyn ala jýrgizgen dayyndyqtardan son, halyq tapsyrghan zandy mandattar iyelerining qatysuymen, ólkening túrghyn halqynyng 98 payyzyn qúraytyn músylmandar sezinde jariyalandy.
Ekinshiden, ókimet mәselesin, onyng formasyn týpkilikti sheshudi, qysqa merzimde shaqyrylugha tiyis, halyq atynan sheshim qabyldaugha tolyq qúqyly Qúryltay jinalysynyng ýlesine qaldyrdy. Ýshinshiden, sezde úiymdastyrylghan baqylaushy jәne atqarushy organdargha «uaqytsha» degen status berildi. Olardyng avtonomiyany basqarudaghy kýndelikti júmystarymen qatar, basty mindeti - ólke kólemindegi eng jogharghy zang shygharushy organy bolyp tabylatyn Qúryltay jinalysyna saylaudy úiymdastyru jәne ony shaqyru dep kórsetildi. Tórtinshiden, jergilikti emes halyqtardyng qúqynyng jan-jaqty qorghalatynyna kepildik berildi. Besinshiden, «Týrkistan avtonomiyasy» sol kezdegi Resey ortalyghynda ókimet biyligin óz qolyna zymiyandyqpen alghan Halyq Komissarlary Kenesining 1917 jyldyng qarasha aiyndaghy «Rossiya men shyghystyng barlyq enbekshi músylmandaryna» degen ýndeuine say, Resey Federativtik demokratiyalyq respublikasymen birlikte dep jariyalady.
Osynyng bәri, sol kezdegi Resey imperiyasynda jәne Týrkistan ólkesinde qalyptasqan jaghdayda, ókimet biyligi turaly kýrdeli mәselening jәne sol arqyly jergilikti halyqtyng óz taghdyryn óz qolyna aluynyn, beybit jәne demokratiyalyq jolmen sheshilgendigin kórsetedi. Sondyqtan, «Týrkistan avtonomiyasy» búrynghy Týrkistan general-gubernatorlyghy territoriyasynda ornaghan birden-bir zandy ókimet edi dep senimmen aitugha bolady.
Onyng taghy bir aiqyn dәleli, jergilikti músylman halyqtarymen birge, Týrkistandy mekendegen jergilikti emes últtardyn, demokratiyalyq úiymdardyn, diny jәne әleumettik toptardyng sezd sheshimin tolyq qoldauy jәne ony moyyndauy. Mysaly jogharyda aitylghan «Turkestanskiy vestniyk» gazeti, sol kórsetilgen sanyndaghy óz maqalasynda bylay dep jazdy: «Tashkent. 1 jeltoqsan. Qoqandaghy ólkelik jalpymúsylman sezinde... Týrkistandy úly Rossiya Federasiyasynyng territoriyalyq avtonomiyalyq bóligi retinde jariyalaghan qauly qabyldandy.
Búl qauly halyq Komissarlar Kenesinin... songhy, músylman halyqtaryn ózderining mәdeny jәne qoghamdyq ómirlerin úiymdastyrudy óz qoldaryna alularyna shaqyrghan ýndeumen say keledi.
<!--pagebreak--><!--pagebreak-->
Sezding sheshimin qarsy ala otyryp, músylman bauyrlarymyzgha ózin-ózi basqaru, birlik jәne halyqtar tendigi siyaqty úly maqsattardy tez jәne qiyndyqsyz iske asyrularyna tilektespiz». («Turkestanskiy vestniyk», 1917 god. № 15, 1 dekabri.).
Búl redaksiyanyng atynan jazylghan bas maqalany sol kezdegi gazetting demokratiyalyq kózqarastaghy, qalyptasqan jaghdaydy jete týsingen orys tildi oqyrmandarynyng pikiri dep qarauymyzgha bolady. Olar múny Týrkistan siyaqty bay ólkeni Resey qúramynda saqtap qaludyng birden bir demokratiyalyq joly dep bildi. Sol siyaqty «Týrkistan avtonomiyasyn» qoldaytyndyghy turaly evrey sosial-demokratiyalyq júmysshy partiyasynyng organy - «Pooley-siron», gruzin qauymdastyghy, Tashkent advokaturasy, Tashkent uchiytelider odaghy t.b. úiymdar mәlimdemeler jasady.
Týrkistan ókimeti jariyalanghannan keyingi kýnderdegi basylymdardy oqyp otyryp, «gazet - ómir ainasy» degen qaghidanyng dúrystyghyna kózimiz taghy bir ret jetkendey boldy. Óitkeni onyng betterinen Týrkistan halqynyng da, avtonomiya basshylarynyng da olardy qoldaushylardyng da, Týrkistannyng onayshylyqpen bostandyqqa jete almaytyndyghyn jaqsy týsingendigin jәne qauipting qay jaqtan tóngenin sezgendigin aiqyn kóruge bolady.
Halyqtyng óz ókimetin qorghaugha dayyn ekendigin kórsetuge, jana ghana qúrylghan ýkimet basshylarynyng týrkistandyqtardy óz manyna toptastyrugha, demokratiyalyq kýshterding reaksiyagha jol bermeuge jantalasa әreket jasauy sonyng kórinisi emes pe?
«Turkestanskiy vestniyk» gazetining 5 jeltoqsandaghy 18-sanynda 1 jeltoqsanda qabyldanghan, Týrkistannyng uaqytsha ýkimetining mýsheleri qol qoyghan ýndeui jariyalandy. Onda «Týrkistan avtonomiyasynyn» qúrylu sebebin, maqsatyn, prinsipterin jәne mindetterin aita kele, tótenshe ólkelik músylmandar sezining atynan Týrkistannyng barlyq azamattaryn: «músylmandardy, orystardy, evreylerdi, júmysshylardy, soldattardy jәne sharualardy, ólkeni mekendegen barlyq taypalardy jәne halyqtardy, jergilikti jәne qalalyq ózin-ózi basqaru organdaryn, sayasi, qoghamdyq jәne jekemenshik mekemelerdi Týrkistan halyq ókimetining manyna toptasugha jәne oghan tapsyrylghan asa auyr mindetterdi atqarugha óz kómekterin beruge shaqyrdy. Ýndeu: «Búghaudan bosaghan Týrkistannyng óz jerining qojasy retinde óz tarihyn ózi jasaytyn saghaty soqty!», - dep ayaqtalady.
Ýndeuge avtonomiyalyq Týrkistan uaqytsha ýkimetining mýsheleri: Tynyshbaev, Shoqaev, Hodjaev, Yurguli-Agaev, Mahmudov, Orazaev, Shagiahmedov jәne Gersfelid qol qoyghan.
Týrkistan bostandyghyna tóngen qauipting kýnnen-kýnge kýshengi, qasiyetti ólkege sebilgen demokratiya úryghynyng ónbey jatyp ayaqqa taptalu qaupining artuy Týrkistan halqyn kóshege shyghugha, sóitip erkin bildiruge mәjbýr etti. Sonday sharalardyng biri Tәshkentte, eski qalada ótken 50 mynnan astam adam qatysqan mitingi turaly «Turkestanskiy vestniyk» gazeti 8 jeltoqsandaghy 20-sanynda: «Sheshender erekshe tolqu ýstinde, jylap túryp әdiletsizdiktin, zansyzdyqtyng ayaqtalghanyn, Týrkistandy mekendegen barlyq halyqtardyng tendik jәne ózara qatynasy jaghdayynda jana ómirding bastalghanyn aitty», - dey kele, mitingige qatysqandar bir auyzdan qabyldaghan qaulyda: «Bizder músylmandar... Týrkistan avtonomiyasynyng jariyalanghandyghyn tolyq qoldaymyz jәne Qoqanda sezd qabyldaghan qaulylargha qosylamyz... Barlyq músylmandardy Týrkistan avtonomiyasynyng ýkimeti manyna toptasugha, erkin Týrkistannyng tuysqan halyqtary arasynda azamat soghysyna, beker qantógiske jol bermeu maqsatynda barlyq mýmkin bolghan beybit joldarmen ólkening is-jýzinde avtonomiya aluyna kómektesuge shaqyramyz» delingenin jazdy.
Biraq, Týrkistannyng bostandyqqa úmtyluy elding bәrine birdey únaghan joq. Kenes ókimeti, bolishevikter partiyasy ózderining avtonomiyagha qarsy kózqarastaryn, dúshpandyq pighyldaryn baspasóz arqyly ashyq bildirdi. Sondyqtan sezd sheshimine tóngen qauip negizsiz emes edi.
Qarashanyng basynda Týrkistan ólkesining ortalyghy Tәshkent qalasynda kýsh qoldanu arqyly, ókimet biyligin tartyp alghan bolishevikter, ólkede taghy bir ókimetting ómirge kelgendigimen kelise almady. Alghashqy kýnderden bastap-aq tek qarudyng kýshine sýiengen bolisheviktik ókimet, búrynghy zandy iyelerinen tartyp alyp, Halyq komissarlary kenesining organdaryna ainaldyrghan «Turkestanskie vedomosti» gazetining 1917 jylghy 2 jeltoqsandaghy 185-sanynda, «Týrkistan músylmandarynyng joghary forumynyng sheshimi turaly, «K avtonomiy Turkestana» - degen maqala jariyalady. Týrkistan halqynyng tarihy ýshin asa qúndy qújat bolyp tabylatyn búl maqaladan, bolishevikter partiyasynyng ekijýzdi sayasatynyng mәnin aiqyn kóruge bolady.
<!--pagebreak--><!--pagebreak-->
Onda: «Reseydi mekendegen últtargha ózin-ózi basqaru qúqyghyn beru turaly Halyq Komissarlar Kenesining Dekretin ólkelik jaldamaly baspasóz, búratana halyqtardyng jana ókimetke degen qarsy qozghalysyn tughyzu maqsatynda arsyzdyqpen búrmalap jetkizude.
Nәtiyjesinde Qoqanda «tótenshe jalpymúsylmandyq ólkelik sezd «Týrkistan Uaqytsha Kenesi» men «Týrkistan halyq basqarmasy» basqaratyn «Týrkistan avtonomiyasy» degendi jariyalady.
Búratana halyqtardyng ózin-ózi basqaru jәne tәuelsizdik jolyndaghy jasaghan barlyq qadamdaryn qolday otyryp, Halyq Komissarlar Kenesi halyq erkin búrmalaugha eshqanday da jol bermeydi.
Halyq Komissarlar Kenesi últtardyng ózin-ózi basqaru qúqy turaly dekretti proletariyattyq qalyng músylman búqarasyn jyrtqyshtargha talatu ýshin qabyldaghan joq» delingen.
Ózining mazmúny jaghynan ekijýzdiliktin, arsyzdyqtyng naqty ýlgisi bolyp tabylatyn búl derekte, Týrkistannyng ózderin-ózderi jariyalaghan jana biyleushileri: «...týzemdikterding ózin-ózi basqaru jәne tәuelsizdik jolyndaghy jasaghan barlyq qadamdaryn qolday otyryp.... Halyq Komissarlary Kenesi senderge biylikti esh uaqytta bermeydi», - dep ashyqtan ashyq jariyalaghan.
Múnday shyn niyetin býrkemeleuding túrpayy әri ebedeysiz tәsilin bolishevikter ertenine taghy qaytalady. Atalghan gazetting 186-sanynda jariyalanghan maqalada olar sezge tikeley jala jabugha, onyng manyzyn joqqa shygharugha, zansyzdyghyn dәleldeuge tyrysty. Olar endi: «Tek bir nәrse anyq, týzemdik enbekshi halyq sezge delegat saylaugha qatysqan joq, demek, sezd eshqanday dәrejede Týrkistannyng demokratiyalyq týzemdik halyq búqarasynyng erkin bildire almaydy.
Músylmandar avtonomiyany tek qana júmysshy jәne soldattar deputattarynyng Kenesterinen ghana ala alady... Sondyqtan olar barlyq ezilgen últtardyng ózin-ózi basqaru qúqy ýshin kýresushi, revolusiyalyq demokratiyamen - júmysshy, soldat jәne sharualar deputattarymen birge bolulary kerek», deydi.
Sol kýnderdegi týrkistandyq basylymdardan bolishevikterding arsyzdyghy jaghynan tendesi joq búl eki maqalasy, M.Shoqaydyng sózimen aitsaq, «... proletariatsyz» jәne «proletariat» degen sózdi eshkim estimegen», Týrkistanda kenes ókimetining «.... músylmandardyng «qalyng proletarlyq búqarasyn» týrkistandyqtardan qútqarmaq niyeti, ólke túrghyndarynyng jappay ashu-yzasyn tughyzghanyn kóruge bolady. Mysaly gazetter mitingilerde, demonstrasiyalarda, jergilikti sezderde týrkistandyqtardyng Qoqan sezining sheshimderin qoldap, bolishevikterge qarsy narazylyq bildirgendigi turaly kóptegen habarlar jariyalaghan. Mysaly «Turkestanskiy vestniyk» gazetining 6 jeltoqsandaghy 19-sanynda, bolishevikterding jogharydaghy eki maqalasyna tereng taldau jasaghan, gazet qyzmetkeri Yu.Poslavskiyding kólemdi maqalasy jariyalanghan. Maqalada komissarlardyng sezd turaly da, Ortalyqtyng ýndeui turaly da, kóp nәrseni bilmeytindigin, sezding týrkistandyqtardyng shyn erkin biluding birden-bir mýmkin joly, Qúryltay jinalysyn shaqyrugha jasalynghan naqty jәne qajetti alghashqy qadam ekendigin aita kele, avtor, bolishevikter maqalalarynyng mәnin, olardyng týpki maqsatyn óte dәl kórsetip berdi. Sondyqtan, ómirding ózi dúrystyghyn dәdeldep bergen, Yu.Poslavskiyding Týrkistan demokrattarynyng oiyn bildiretin osy maqalasynan týpnúsqalyq ýzindiler keltireyik:
«....liysemernymi, po sushestvu svoemu gluboko reaksionnymy y imperialisticheskimy ssylkamy na «samozvannosti» sezda, na «falisifikasii» narodnoy voli, ofisialinyy organ tak nazyvaemogo soveta narodnyh (russkiyh) komissarov Turkestanskogo kraya, slishkom neudachno prikryvaet korystnoe jelanie nichtojnoy voorujennoy kuchky zavoevateley popolizavatisya zahvachennoy vlastiu dlya svoiyh, nichego ne iymeiyshih obshego s zadachamy vsey russkoy revolusionnoy demokratii, seley.
Vy hotiyte znati vsego musulimanskogo naroda Turkestana - tak sposobstvuyte sozyvu v kratchayshiy srok Turkestanskogo uchrediytelinogo sobraniya, predstaviv v nem musulimanam chislo mest, sootvetsvuishee ih chislennosti, y vy uznaete istinnui y nepreklonnuy volu Turkestana. Odno mojno skazati uje seychas: nasilinikam y ubiysam v nem ne budet mesta» - dese (Poslavskiy Yu. Volya Turkestana k samoopredelenii. «Turkestanskiy vestniyk», 1917 god. № 19, 6 dekabri.), sol gazetting 9 jeltoqsanda jariyalanghan telegrammalarda: «Músylman enbekshilerining ekinshi Ferghana oblystyq sezi ... múnday ósek-ayang taratushy gazetterding halyqtar arasynda alauyzdyq tudyratyn aita kele qauly etedi: osy taqyrypqa baylanysty bolisheviktik qarajýzdilik gazetterding arandatushylyq maqalalaryna narazylyq bildiredi jәne saltanatty týrde enbekshi músylmandar qoldan kelgen barlyq sharalardy paydalanyp avtonomiyaly Týrkistannyng Uaqytsha ókimetin qoldaydy.
Músylman úiymdarynyng oblystyq kenesining tóraghasy Mirza Azmedov» delingen.
Ókinishke qaray, bolishevikter partiyasyn halyqtyng jappay narazylyghy da, demokratiyalyq kýshterding qarsylyghy da toqtata almady. Kóp úzamay, 1918 jyldyng 11 aqpanynda zenbirekting kýshimen Týrkistan Uaqytsha ókimeti quylyp taratyldy, onyng ortalyghy bolghan Qoqan qalasy talqandaldy. Sóitip búrynghy Resey imperiyasy siyaqty, Týrkistan ólkesine de azamat soghysy kýshtep tanyldy. Nәtiyjesinde qasiyetti Týrkistan jerinde úzaq jyldargha sozylghan bolisheviktik diktatura ornady. Osylay Týrkistan halqynyng zandy qúqy, talap-tilegi, arman-maqsaty, bәri de ayaqqa taptaldy.
Sonymen kezinde baspasóz betinde jariyalanghan maqalalardy tarihy derek kózderi retinde taldau, «Týrkistan avtonomiyasynyn» jariyalanuyn ólkening obektivti sayasi-ekonomikalyq damuynyng zandy qorytyndysy ekendigin aiqyn kórsetse, kerisinshe, bolishevikterding Týrkistanda ózderining sheksiz ýstemdigin ornatuy Týrkistan tabighatyna jat, eshqanday demokratiyalyq normalargha syimaytyn, zorlyqshyl әreket ekendigin kórsetti. Ony kesh te bolsa, ómirding ózi dәleldedi. Halyq búqarasynan tirek tappaghan biylikting mәngilik bola almaytyndyghyn tarih taghy bir ret kórsetip berdi.
Qambar ATABAEV
tarih ghylymdarynyng doktory,
professor.
"Týrkistan" gazeti
