8 qantar kýni Últtyq qauipsizdik komiytetining búrynghy tóraghasy Kәrim Mәsimov ústalghany resmy habarlandy. Mәsimov kim? Ol nege ústaldy? Ol turaly júrt ne deydi?

6 qantar kýni ÚQK Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq kodeksining 175-baby 1-tarmaghymen, «memleketke satqyndyq» faktisi boyynsha sotqa deyingi tergeu bastaghan. Osy kýni atalghan qylmysty jasady degen kýdikpen Últtyq qauipsizdik komiytetining búrynghy tóraghasy Kәrim Mәsimov jәne ózge de túlghalar ústalyp, uaqytsha tergeu izolyatoryna qamalghan. Resmy mәlimet ózge aqparattardy tergeu mýddesine qayshy dep, jariyalaghan joq.

Sonymen 175 bap jәne onyng 1-tarmaghynda ne jazylghan?

175-bap – «Memleketke opasyzdyq jasau», - degen bap. Onyng 1-tarmaghynda:

«Memleketke opasyzdyq jasau, yaghny Qazaqstan Respublikasy azamatynyng qaruly qaqtyghys uaqytynda jau jaghyna ótip ketuinen, sol siyaqty tynshylyq jasauynan, memlekettik qúpiyalardy shet memleketke, halyqaralyq nemese sheteldik úiymgha ne olardyng ókilderine beruinen, sol siyaqty Qazaqstan Respublikasynyng últtyq mýddelerine qarsy baghyttalghan әreketti jýrgizuge onyng ózge de kómek kórsetuinen kóringen qasaqana is-әreketteri», - dep jazylghan.

Búl bap boyynsha: «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghynan aiyra otyryp nemese onsyz, 10 jyldan 15 jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady», - delingen.

Mәsimov qazir 56 jasta. Áskery sheni – General-leytenant. Oghan búl shen 2020 jyly otstavkagha ketken ministr Ermekbaevpen birge berilgen. Ekonomika ghylymdarynyng doktory degen ataghy taghy bar. Songhy kezderi sayasattan jazushylyqqa bet búryp, birneshe kitap jazghan.

Eki mәrte Ýkimetti basqarghan. Eki mәrte Ýkimet basshysynyng orynbasary, oghan deyin ministr bolghan. Preziydent әkimshiligin de basqarghan. Memlekettik hatshylyqty da kórgen. 2016 jyldan beri Últtyq qauipsizdik komiytetin basqaryp keldi. Mәsimovti búl qyzmetke eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaev taghayyndaghan.

Álginde sayasatshy, eks-preziydent Nazarbaevtyng eks-kenesshisi Ermúhamed Ertisbaev eldegi sayasy daghdarystyng bir sebebi – bedeldi sheneunikter men iri kýshtik qúrylymdardyng satqyndyghy dep mәlimdegen edi. Ol óz pikirinde eldegi jaghdaydy «memlekettik tónkeris әreketi» jәne «qaruly kóterilis» dep baghalaghan. Onyng sózinshe, múndaydy biylikting biyik minberindegi iri sayasy túlghalardyn, onyng ishinde kýshtik qúrylymdardyng qoldauynsyz jýzege asyru mýmkin emes.

«Últtyq satqyndyq pen sózbaylastyq.  Birneshe jyldan beri dayyndyq lagerleri júmys jasaghan eken. Al әr joly týrli jat pighyldy toptardyng jolyn kesip jýrgen Últtyq qauipsizdik komiyteti taulardaghy osy dayyndyq lagerleri jayly ýn-týnsiz qalghan. Búl memlekettik qylmys», - deydi Ertisbaev.

Ári qaray:

«Men terrorshylar Almaty әuejayyn basyp alardan 40 minut búryn kýzet pen әuejaydy qorghap túrghan kýshtik qúrylymdargha taraugha búiryq bergeni turaly aqparatty bilemin. Siz Almatydaghy eng myqty qorghalghan degen ÚQK ghimaratyn terrorshylar esh qiyndyqsyz basyp alypty degendi elestetip kórinizshi...», - deydi.

Al Reseylik sayasatker Andrey Groziyn: «Ústalghan ÚQK eks-tóraghasy Kәrim Mәsimov jayly sóz kóp. Ol Qazaqstandaghy iri sayasy figuralardyng biri boldy. Elde jappay beybereketsizdikting oryn aluy – arnayy qyzmet organdarynyng júmys istey almaytyndyghynan nemese epsizdiginen emes. Sondyqtan, «memleketke satqyndyq jasau» degen aiyp aqylgha qonymdy. Endi isting mәn-jayyn kýtu kerek. ÚQK basshylyghynyng týgel derlik qyzmetterinen bosatyluy jәne tergeuge alynuy – búl tónkeristing qasaqana úiymdastyrylghanyn rastaydy», - depti.

Onan әri:

«Mәsimovting eks-preziydent Nazarbaev túsynda ÚQK tóraghalyghyna taghayyndaluy – eldegi biylik tranziytin baqylau ýshin jasalghan sayasy jýris dep baghalanghan. Búl qyzmet Mәsimovke Qazaqstannyng sayasy elitasyna qarsy kompromat jinaugha ýlken mýmkindik tughyzghan. Ol әrkez eks-preziydentting tasasynda boldy. Al tranzit bastalghangha deyin eldegi ekinshi adam bolghan», - deydi.

Reseylik sayasatker Mәsimovti – «súr kardinal», - dep atapty.

«Ol turaly qaueset pen anyz kóp. Resmy biografiyasy qarapayym bolghanymen, ol turaly alyp-qashpa sózder kóp aitylady. Ony әueli aghylshynnyn, keyin AQSh-tyn, sosyn Qytaydyn, aqyry Reseyding agenti degen sózder aityldy. Ol eldegi biylik qyzmetterining eng jogharghy basynda jýrgen, biylikting formaldy jәne formaldy emes tetikteri qalay júmys jasaytynyn jaqsy týsinetin jәne sol mehanizmderdi óz paydasyna sheshe biletin, jabyq, biraq óte yqpaldy adam boldy. Ony Nazarbaev túsynda kadr sayasaty men elishilik jәne syrtqy sayasy mәselelerdi sheshetin «súr kardinal» bolghan dep aitady», - deydi Gronziyn.

Sayasatshynyng pikirinshe, Mәsimov songhy kezderi óz qúzyretin artyq paydalanyp, óz basynan asyryp sekirmek bolghan.

«Mәsimov әrkez saq boldy. Qazaqstandyq elitanyng ózara tartystary kezinde ózin joghaltpay, saq jýretin. Osylardy eskere kele, Mәsimov ashyq qadamgha bardy dep elestetu qiyn. Mәsimovting búl iske qatysy bary sózsiz. Al biraq, naqty qanday ról atqarghanyn dәl boljap aitu qiyn. Onyng tergeu kórsete jatar»,- deydi Reseylik sarapshy.

Kәrim Qajymqanúlyn elimizdegi orystildi baspasóz «antikrizisnyy premier» dep әspetteytin. Onyng ómirbayanyna kóz jýgirtsek,  Patris Lumumba atyndaghy halyqtar dostyghy Uniyversiytetin, odan keyin Qazaq memlekettik basqaru uniyversiytetin bitirgeni aitylady. Pekiyn  institutynda qytay tilin oqyp-ýirengen. Uhani uniyversiytetining Zang institutynda jәne Kolumbiy uniyversiytetinde synaqtan ótken.

Ázirge osy ghana.  Al tergeuge qatysty naqtyly aqparattar aitylghan joq. Mәsimovting ústalghany men oghan taghylghan aiyptau baby ghana belgili. Al Mәsimovpen birge ústalghan taghy ózge lauazymdy túlghalardyng attary atalghan joq.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz