Kenestik dәuir bizge óz últynan tys ómir sýretin, oryssha oilap, búrynghy otarshylar tilinde sóileytin tóreshildik (burokratiyalyq) apparatty múragha qaldyrdy. Osy múranyng ókilderining kesirinen Búrynghy KOKP (KPSS) rólin әueli «Otan», keyin «Núr Otan» jeke dara jana әleumettik-sayasy jaghdayda 30 jyl boyy qazaqtanghan el-júrtpen sanaspay jýzege asyra bastady. Búrynghy orys tildi ónirler shegine jete kedeylengen qazaq tildilerding tas kereng qoghamdaghy menireulengen mekenine ainaldy.

Tóreshildik apparattyng tizginin ústaghandar avtohondy kópshilikpen sanasudy qoyyp, ózderine qajet týrli reformalar arqyly oilaryna kelgendi istep, ata-babamyzdan múragha qalghan býkil baylyqty 30 jyl boyy ózara teng bólisti. Biyliktegilerding biznesi ózara auyz jalasyp, qarapayym júrt kýndelikti ómirde tútynatyn barlyq tauarlardyng baghasyn ay sayyn ósirudi daghdygha ainaldyrdy. Nәtiyjesinde jilikting mayly basy bolyp sanalatyn barlyq biznes salasy qazaqpen pikiri jaraspaytyn orys tildi jeke bir toptyng basy býtin menshigine ainaldy. Songhy malyn satyp, irili-úsaqty qalagha aghylghan kópshilikting mýddesin oilaytyn ne sayasy partiya, ne qozghalys ómirge kelgen emes. Kelmeydi de. Sebebi partiyalar tek saylau kezinde ghana jalghan uәde beredi.

Eng bastysy qazaq tildi jalpyúlttyq kәsipodaqtyng qúrylmauy barys jylghy qantardaghy qaqtyghysqa úryndyrdy. Osynday qaqtyghystyng oryn aluyna tek biylik emes, sonymen qatar oppozisiya da kinәli. Oppozasiya 30 jylda Elbasymen terezesi teng sayasy túlghany ómirge әkele almady. Partiyalar әli kýnge birin-biri jamandap, biylikting әm sheteldik týrli úiymdardyng bólgen aqshasyn qanaghat etip keledi. Biylikke sózderin ótkizip, qazaq tildi júrtty sonynan ertudi maqsat etken emes.

Alangha shyqqan júrtty basqaratyn arnayy úiymnyng bolmauy, júrt tek aqparattyq tehnologiyanyng arqasynda birinen-biri bilip, namysqa tyrysyp, balalarynyn, úrpaghynyng bolashaghyn oilap, qalyptasqan jaghdaygha qatysty óz kózqarasyn bildirui ýshin býkil Qazaqstan boyynsha әr aimaqta jappay bir jerge úiymdasqan týrde jinaluy kóp nәrseni úqtyrady. Osyny teris pighylda paydalanghandardyng kesirinen qantógis oryn aldy. Ýkimet jaghdaydy sheshu ýshin ózi qúrghan komissiya qúramyna halyq atynan sóz sóileytin kimdi kirgizerin bilmey daghdyrdy. Óitkeni, olardy taqyr kedeylengen, bar tapqanyn bankidegi qaryzdary jalmap jatqan, óz otanynan basqa barar jeri joq qazaq qamy ýshin el taghdyryn oilaytyn birde-bir úiymnyng joqtyghy shyn tyghyryqqa tiredi.

Sayasy talap qoymaytyn, el qamy ýshin biylikpen býkpesiz ashyq dialogqa baratyn, qazaq atynan sóilegende últymyzdyng әleumettik-eknomikalyq mýddesin kózdeytin qazaq tildi kәsipodaq qúrylmay esh sharua bitpeydi.

Barys jylghy oqigha qazaqqa biylik pen orys tildi oppozisiya oidan shygharghan 130 últtyng ishindegi eng sorlysy, eshkimge kereksiz alash balasy ekenin tanytty. Qazaq jalpyúlttyq kәsipodaq qúrmay qalyptasqan jaghdaydy esh týzey almaydy. Kóshege shyqqan júrt qoy bastaghan serkesiz bosqa sendeledi. Býgingi qazaq búrynghy qazaq emes, oghan sózin sóileytin úiym men partiya kerek. Partiyanyng júrt senimine ie boluyna kóp uaqyt qajet. Últtyq Kәsipodaq bolsa, júrtpen kýn sayyn birge. Auzynan aq may aqqan biyliktegi shәneuinikterdi tek últtyq qazaq tildi kәsipodaq qana tәubesine keltirip, el jaghdayyn bir ózi týzey alady.

Biylik júrtty jappay jazalamay, bas kótergen azamattardy qaralap aghash atqa mingizbey, el atynan sóz sóileytin qazaq kәsipodaghynyng qúryluyna jaghday jasaugha tiyis. Halyq pen biylik arasyndaghy altyn kópir – qazaq tildi Jalpyúlttyq Kәsipodaq. Barys qantary bizge sony úqtyrdy. Qoldanystaghy Zanmen 99 qaqpan, 999 túzaq qúrylghandyqtan jeke Últtyq Partiya qúra almay jýrgen qogham belsendileri bir mýdde, bir iydeyagha ghana baghynatyn, kózqaras pen pikir alauyzdyghy joq kәsipodaq qúrudy qolgha almay is bitpeydi.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz