Býginde Qazaqstandaghy tolqulardyng sebebi men saldaryn talqylap jazbaghan gazet, aitpaghan BAQ qalmady. Biraq búl jaghdaygha alghashqylardyng biri bolyp Qazaqstannyng búrynghy energetika ministri, qughyndaghy alayaq әri sayasatker, oligarh Múhtar Ábilyazov jauap berdi. Ol qazir Fransiyada túrady.

Ábilyazovtyng ómirbayany óte qyzyq jәne kólenkeli tústary jeterlik. Múhtar 1991 jyly ghylymnan ketip, «Mәdina» shaghyn kәsiporyndarynyng diyrektory boldy. Eki jyldan keyin – «Astana-Holding» preziydenti.

1998 jyldyng sәuirinde tabysty kәsipker Energetika, industriya jәne sauda ministri bolady. 1999 jyldyng qazan aiynda ol qyzmetinen bosatyldy. Qarajatty jymqyrdy, kiristi jasyrdy, BJK qúru, qyzmettik ókilettigin asyra paydalandy degen aiyptar boyynsha tergeude tartyldy.

2002 jyly Ábilyazov qamaugha alyndy. Sot ýkimimen 6 jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. Biraq kәsipker bir jylgha jeter-jetpes týrmede otyrdy, sodan keyin Qazaqstan preziydenti oghan raqymshylyq jasady. Raqymshylyq jasau ýshin Ábilyazov preziydentten keshirim súrap, endi qylmys jasamaytynyn viydeogha aitqan edi. Atalmysh viydeo әli de ghalamtordy sharlap jýr.

2003 jyly ol «Krasnoyarskrayugoli» AQ diyrektorlar kenesining mýshesi, eki jyldan keyin ol «Euraziya» investisiyalyq-ónerkәsiptik toby» jauapkershiligi shekteuli seriktestigining preziydenti boldy. Artynsha tórt jyl boyy BTA jiyrektorlar kenesining tóraghasy qyzmetine jayghasty.

2009 jyly onyng qyzmetin zansyz dep tauyp, ony lauazymynan alyp tastady. Múhtar Ábilyazov bolsa sot sheshimi men tergeu-tekserudi kýtpesten Úlybritaniyagha qashyp ketti. Dәl sol jyly Resey alayaqqa qatysty is ashty, atalmysh isting barysynda qazaqstandyq bank 70 mln dollar qarjydan aiyrylghany belgili boldy.

Times jurnaly Ábilyazov jayly bylay dep jazghan bolatyn: «Ábilyazovty әlemdegi eng bay qashqyn sanaydy jәne ol Resey, Ukraina, Qazaqstanda izdeude jýr. Múhtar bes mlrd dollar Qazaqstan bankinen úrlady dep aiyptaluda. Oghan qatysty Niu-York soty da is ashuy mýmkin. Al Úlybritaniya soty bolsa ony elge qaytarudy súrap otyr». Búl jazbadan Ábilyazovty әlemning kóptegen elderi alayaqtyq isi boyynsha izdestirip jatqanyn naqty týsine alamyz.

Ábilyazov «qyzmet babyn paydalanyp, qaramaghyndaghy offshorlyq kompaniyalargha kommersiyalyq emes nesiyeler berip, milliardtaghan dollardy jymqyrghan». Boljaldy alayaqtyq qúrbandary arasynda Royal Bank of Scotland, Barclays jәne HSBC bar. Olar da qashqyndy kýn-týn demey izdep jýrgenine biraz jyl boldy. Al Qazaqstanda Ábilyazov bankten aqsha úrlaghany ýshin syrttay 20 jylgha sottaldy.

2012 jyldyng aqpanynda britandyq sudiya Tir Ábilyazovty «birneshe ret auyr zang búzushylyqtar jasady» dep tauyp, sotty qúrmettemegeni ýshin ony syrttay 22 aigha bas bostandyghynan aiyru turaly ýkim shyghardy. Úzaq sot prosesinde Tir Ábilyazovty «naghyz ótirikshi» dep sipattady.

Ekinshi sudiya, lord Key: «Ábilyazov myrzadan góri sot sheshimderine qatysty sinizmmen, opportunizmmen jәne aldaumen әreket etken kommersiyalyq sottalushyny elestetu qiyn», - dedi. Ábilyazov búl ýkimdi tyndau ýshin sotqa kelmedi, dep jazady Times. Sebebi ol búl kezde Úlybritaniyadan Fransiyagha qashyp ketken bolatyn.

Úlybritaniya Ábilyazovti izdeu tizimine engizdi. Europada eks-bankir «luks villalarynda» jasyrynyp ótkizgen «fransuz kezenin» bastady. Ol úzaq uaqyt boyy qamaugha alynbau ýshin qashyp jýrgenin Times jazdy. Sayyp kelgende, Ábilyazov fransuz polisiyasynyng reydining nәtiyjesinde ózining songhy baspanasynda – Kann manyndaghy Moyn-Sartu auylyndaghy alty bólmeli ýide ústaldy.

Gazet bylay dep habarlaydy: «Onyng Surreydegi 100 akr bolatyn Oklends sayabaghy satyldy, ol oghan iyelik etkenin moyyndamady. Qúny 25 million funt sterling bolatyn mýlikte jabyq basseyn, polo alany jәne taghy tórt kottedj boldy».

2014 jyly Úlybritaniya Ábilyazovke onyng bosqyn mәrtebesin alyp tastau niyeti turaly habarlaghan bolatyn. Sol kezdegi premier-ministr Devid Kemeron búl isti «Qazaqstanmen jaqyndasu jolyndaghy kedergi» dep atady.

2015 jyly Fransiya Ábilyazovty Reseyge deportasiyalaudan bas tartty. Sot «ótinish sayasy sebeptermen jasalghan. BÚÚ-nyng qúqyq qorghaushylary ekstradisiyalansa, ony azaptaugha úshyrauy mýmkin dep qorqady» dep qysqa qayyrdy.

2019 jyldyng shildesinde Úlybritaniya Ábilyazovti qamaugha alu orderin eki jylgha úzartty, al 2020 jyldyng qyrkýieginde eks-bankirge Fransiyada bosqyn mәrtebesi berildi.

Britandyq deputat Demian Kollinz ony Úlybriyataniyagha qaytaru kerek dep sanaydy.  Britan parlamentining deputaty «Fransiya oghan sayasy baspana bergenine qaramastan, Ábilyazovty britan sotyna qaytaru kerek» degen oida.

«Biraq әzirge býkil Fransiyanyng memlekettik apparatynyng salmaghy onyng jaghynda bolghanda, Ábilyazov - erkin adam. Úlybritaniya ýkimeti men Últtyq qylmys agenttigi onyng isi turaly ýnsiz qalady jәne oligarhtardyng búl qaranghy әleminde onyng qúrbany nemese zúlymdyghy turaly qúpiya eshqashan ashylmauy mýmkin», - dep qorytyndylady Times.

Ábilyazov Ukrainada ornalasqan shtab-pәterdi qarjylandyryp, Qazaqstandaghy qazirgi kóterilisti dayyndaugha qatysqanyn janama moyyndap, týrli arnalargha súhbat berude. Alayda onyng búl isi, oghan qatysty taghy bir isting ashyluyna sebepker bolmaq.

Ka Myrza

Abai.kz