VI

Osy qyrma jiynnyng keshine bizdi Ómirbek qonaqqa shaqyryp edi. Keshke jaqyn Maqpal ekeuimizdi eki jaghyna alyp shәy ishken sheshem, әr neni aqyl etip sóilep otyryp keshiktirdi. Kýnbatys jaq kókjiyekti ymyrt kómkere bastaghanda shyghyppyz. Júldyzdary badyrayghan kók aspan jerdegi qara kólenkeden bir súmdyq sezgendey, qadalyp alypty. Kóshe ishinen tynghanday tymyryq-tynyssyz sezildi. Nauqandar kóbeygennen beri búl qalashyqta kýn batysymen kóshe qimyly ózdiginen toqtap qalatyn bolghanyn estigenbiz.

Ózimizden basqa eshkim joqtay sezilgen song toqtay qalyp, aiqara qúshyp, aimalay sýiisip kele jatyr edik. Sol maqsatpen jaudyrasa qarasyp taghy bir ret túra qalghanymyzda kóshe terekterining daldasynan bireulerding kýbiri estilgendey boldy. Eleng qaqqan Maqpaldyng shanaqty kózi jalt-júlt ete týsti de, qolymnan tarta jóneldi. Jedeldete bastyq ayaghymyzdy. Daual jaghalap sonymyzgha týsken ayaq sybdyry estildi. Dedektetip jýgirtuge ainalghan Maqpaldy men tejedim.

- Asyqpa, kim ekenin bayqalyq. Búl kóshede qastyq qyla almaydy!

Ýsh adam kóshe ortasyna shyghyp, kýbirlese ilesti sonymyzdan.

«Bighabil eken» -dedi aldymen shyqqany. - «Osyghan da aityp kesetip qoyalyq!... jigit edi ne der eken. Tym bolmasa joghary ýkimetine pikir jetkizer!»...

Bireui oza shyghyp jaqynday berdi bizge. Quyp jetip, qol sozym alystyqpen qatarlasa jýrdi. Úzyn boyly sopaq bet qara siyaqty. Ýnile qarap edim.

VI

Osy qyrma jiynnyng keshine bizdi Ómirbek qonaqqa shaqyryp edi. Keshke jaqyn Maqpal ekeuimizdi eki jaghyna alyp shәy ishken sheshem, әr neni aqyl etip sóilep otyryp keshiktirdi. Kýnbatys jaq kókjiyekti ymyrt kómkere bastaghanda shyghyppyz. Júldyzdary badyrayghan kók aspan jerdegi qara kólenkeden bir súmdyq sezgendey, qadalyp alypty. Kóshe ishinen tynghanday tymyryq-tynyssyz sezildi. Nauqandar kóbeygennen beri búl qalashyqta kýn batysymen kóshe qimyly ózdiginen toqtap qalatyn bolghanyn estigenbiz.

Ózimizden basqa eshkim joqtay sezilgen song toqtay qalyp, aiqara qúshyp, aimalay sýiisip kele jatyr edik. Sol maqsatpen jaudyrasa qarasyp taghy bir ret túra qalghanymyzda kóshe terekterining daldasynan bireulerding kýbiri estilgendey boldy. Eleng qaqqan Maqpaldyng shanaqty kózi jalt-júlt ete týsti de, qolymnan tarta jóneldi. Jedeldete bastyq ayaghymyzdy. Daual jaghalap sonymyzgha týsken ayaq sybdyry estildi. Dedektetip jýgirtuge ainalghan Maqpaldy men tejedim.

- Asyqpa, kim ekenin bayqalyq. Búl kóshede qastyq qyla almaydy!

Ýsh adam kóshe ortasyna shyghyp, kýbirlese ilesti sonymyzdan.

«Bighabil eken» -dedi aldymen shyqqany. - «Osyghan da aityp kesetip qoyalyq!... jigit edi ne der eken. Tym bolmasa joghary ýkimetine pikir jetkizer!»...

Bireui oza shyghyp jaqynday berdi bizge. Quyp jetip, qol sozym alystyqpen qatarlasa jýrdi. Úzyn boyly sopaq bet qara siyaqty. Ýnile qarap edim.

- Meni tany almaysyz! -dep kýldi. Dauysy da beytanys eken. - Bizdi tolyq azattyqqa, baqytty túrmysqa jetkizetin kommunist. Ýkimet keledi dep eng kóp sóilegen siz ediniz, jazanyzdy beru ýshin ilesip kelemiz.

- Biraq bere almay qalar ma ekensizder, jazyghym joq qoy! -dep kýlip edim. Qoltyghymdaghy bilegi dir qaqqan Maqpal da kýlgen boldy. Taghy da ýnile qarap alyp súradym. - Al, sóilenizshi, ne qylmysym ýshin jazalamaqsyz?

- Bәz bayaghy gomindandy kompartiya dep tanystyryp aldaghandyghynyz ýshin!

- Shynymen aldappyn ba?

- Shynymen bolmasa, myna ýkimetiniz ne istep jatyr!.. Tipti gomindannan da asyp, osy tónkeristik ýsh aimaqtyng ózinen әr rette myndap qolgha alyp qyrghyndap, gomindannyng bizde ketken óshin alyp jatpay ma!

- E...e... sizding «meni tany almaysyz» degeninizdi endi týsindim. Keri tónkerisshilerding qolshoqpary ekensiz ghoy. Olay bolghanda ras tany almaydy ekenmin! -dep endi qarqylday kýlip edim, qoltyghymdaghy Maqpal qaltyray kýldi.

- Osy qyrylyp jatqandardyng bәrin keri tónkerisshi dep tanisyz ba? Siz jalghyzdan jalghyz kezip, tónkeristik ýgit aityp jýrgeninizde, osynshalyq kóp keri tónkerisshi bolsa qalay tiri qalghansyz? Qolynyzda keyde qamshy da bolmaytyn. Kóp keri tónkerisshi nenizden qoryqty sonda!... Óltiru týgil, tónkeris ýshin súraghanynyzdy týgel berip, aitqanynyzdy tolyghymen oryndap kelip edi ghoy!... Mening baylarmen eshqanday shatysym joq qara tabannyng qara balasymyn. Solay da isting әdili kerek qoy, osy aidalyp atylyp jatqandardyng sonday bizden kýtken jaqsylyghy osy bolghany ma!... Kópshiligi tipti obaldy ketip jatyr!

- Óziniz, oqyghan, bilerligi mol adam siyaqtysyz, -dep ýnile qaradym taghy da - endi men de shynymdy aitayyn, osyny istep otyrghan, naghyz kompartiya men marksizm emes, sondyqtan mening ýgitimning de jazyghy joq!... Jandayshap, shash aludyng ornyna bas aludy ghana biletin zor últshyl jendetterding isi!... Halyqqa zattyq armiya arasyna bayaghyda kirip alghan Álimbay men Sәrsen siyaqtylar az deysiz be!... Múnyng artyn kýtinizder, osy ahualdy joghary jaqqa әr jerden mәlimdep jatyr. Ortalyq komiytet birdeme aitpay qoymaydy. Men ózim de sol ýmittemin. Áytpese kórmey-bilmey jýrgenim joq!

- Bәse... biraq artyn kýte-kýte artymyz oiylyp-ýnireyip qaldy. Endi eki-ýsh kýnde taghy da jiyn ashyp, qasaptyghyn taghy әketedi.  Kәkimbay, Kiybirahún, Omarbek siyaqtylar ghana bolsa ghoy sauapty is der edik. Kóp bolsa eki jyl ghana qamalugha tiyistilerdi qyryp jatyr. Endi shyday alatyn emespiz!

-   Sonda qaytpeksizder?

- Tym bolmasa shyl qúrly bolmaymyz ba, typyrlamaqpyz!... al kettim. Sizderdi oilansyn dep kezikkenimiz. Múndayda artyn kýtip otyru, azamattyq emes, aldyn tosu qajet! -dedi de qaranghygha sýngy jóneldi.

- Mynau bir pәle eken, keri tónkeriske ýgittep jýrgeni! - dep Maqpal kýrsindi de, men soza dem aldym. Ómirbekting qaqpasyna ýnsiz jettik.

Auyz ýide otyrghan sheshesine men qol berip amandasyp bolghansha biraz kidirip, syrtta qalghan Maqpal, bir tizelep iyilip sәlem ete kirdi. Jayshylyqta «tórt ayaqtap» әreng túratyn auyr kempir bir qolyna ghana demelip, yrshyp týregele úmtyldy kelinine.

- Rahymet, balam, rahymet! Ómiring úzaq bolsyn, kóretining qyzyq bolsyn!... Baqytty bol degenim ghoy, núr jausyn basyna! -dey jetti de iyeginen kóterip, mandayynan sýidi. - Mandayyng jazyq, jýzing jaryq eken!... Meyirjan, ýige kirgiz, otau ghoy, tórge otyrsyn!. Bәse, Bighanym osynda saylanyp jýrgen qyzdargha nege kekireye beredi desem, kelinim deytindey kelin bolatyn siyaqtysyng ghoy, órkening óssin, balam!

Syqylyqtay kirdi Maqpal otaugha. Qaqpagha jetkende salynghan júqa qyzyl jibek jelegin moynyna qayta týsire baryp otyrdy. Bizden búryn Mәulen, Qiyalzat kelinshekterimen, Baqay ghana kelgen eken. Syrttan ile-shala Erboldyng kirgenin, auyz ýidegi sheshemizben sәlemdeskeninen sezdik.

- Esensiz be sheshe? -dep ol ózining astamsuday seziletin, sanyraugha sәlem bergendey kesek dauysymen amandasyp edi.

- Shýkirshilik! -dey salghan kempir tanymay qalghanday ýnile týsip, az kidirip baryp sóiledi. - E...e... kompartiyalardyng bireui eken desem, ózimizding Jaysanbaydyng Erboly ekensing ghoy, amansyng ba, qalqam? Osy bir tyrtighan kók kiyimderinnen de qatelese beremin. Ýige kire ghoy balam, dostaryng kýtip otyr!

Bәrimiz kýldik, shay qúiyldy. Dastarqan әngimesi osy «kompartiyalardyng bireui eken desem» degen maghynaly narazylyq sózden bastaldy.

- Yapyray, -dep sypayy әnshi Mәulen bir bógelip baryp sóiledi. - Osy kisi kompartiyany ózindey, ózining Ómirbegining qamqor qormalynday kórushi edi-au, endi myna sózining qyrshanqysyn qarashy, jat kórip qalypty ghoy!

- Jat kórmey qaytedi, -degen Baqaydyng kózi úshqyndap ketti. - Jalghyz úlyn el qúrbandyghyna atap, әreng qútylghan jauy jylmiyp qayta kelgendey kórinip otyrmay ma!...

- Ey proletar, -dep qaldy Erbol. - Óz ýkimetindi gomindangha teneuine jol bolsyn!

- Áley bolsyn, kadrym, -dep Baqay jymidy. - Proletariyattyn, tónkerisshi taptyng pikirin myltyqtaryna patron etip, halyqqa fashizmning uly qorghasynyn atularyna jol bolsyn! Gomindannyng jýz myng armiyasyn jipsiz baylap, qús atar shiytilerin de tyrs etkizbey qarsy alghan últtyq armiyanyng «zaphozdary» men «sklattaryna» myna tastaghan bombalaryng kimdiki? Proletariyat búl joyympazdyqtaryna jol qoya almaydy. Bas qylmystaryndy izdeymiz. Izdep te jatqan shyghar, kóresing әli.

- Sonda taptyq jaularyndy Kәkimbay, Kiybir, Kýpirlerindi jazalap bergendigimiz ýshin joyympaz atalghanymyz ba, joqtap otyrghanyng kim ózi?

- Proletar búlardy atpa dese, ózderin Qúday atsyn. Al, basqa atylghandardy, ómirlik kesilgenderdi, jiyrma jyldyqtardy bir-birden atap, qylmystaryn sarapqa salyp kórshi, qane, osy ataudan qalay qútylar ekensin!... Ittikke indini kónbeytin qasqyrdy ghana joy kerek shyghar! Al, myna qoralaryna simay, shólge aidatyp jatqandaryn, qaysy jiyangerding qaysy shapqynshylyghynan týsirgen tútqyndaryn!

Jenilgen Erboldyng ózinen bastap, bәrimiz kýlip edik, Maqpal jaltaqtay týsti jan-jaghyna. Búrynnan syrlas dos ekendikterimizdi bilmey, osy sózderdi asa oqys sezip otyr eken.

- Myna lýkshek proletaryna ne deysing Bigha? -dep Erbol maghan qaraghanda.

- Eki aqyn arasyndaghy aitysqa basqa aqyn kiylikpeui jón shyghar! -dep kýldi Maqpal.

- Basqa myqtyraq aqynnyng qalys tórelik aityp kelistiretini de bolatyn, kelin! -degen Mәulenning sózinen jenilgendey qyzghysh tarta jymiyp túqyrdy ózi.

- Ekeuining búl aitysy zandy, dúrys aitys! -dedim men. - Erboldyng jeniler jerine jetpey tórelik súrauy jenilgendiginen emes, kók aiyldyq istetse kósip qalatyn jerleri bar. Biraq, ózining ishki pikiri Baqaydyng pikirimen ymdas-jymdas bolghandyqtan qoya salghysy kelgen siyaqty. - degenimde Erbol qarqylday kýldi.

- Olay bolmasa, tym bolmaghanda «naqtyly keri tónkerisshi, mine!» dep ústatyp, atqyza salu qolymnan kelmey me, sharty aldynghy sózimen-aq tola qaldy ghoy!

- Sharty qazir tolghanymen keyin tolmay qalsa, ne betindi aitasyn, -  dep kýlimsirey toytardym búl qúqayyn. - Baqaydy sen «keri tónkerisshi» demek týgil «lýkshek proletar» deuing de әdiletsiz bagha. Lýkshektik әreketke qarsy lýkshekshe ýzildi-kesildi pikir aitpaytyn proletar joq. Eger bolsa, pysqan proletar emes, úsaq burjuaziyalyq libralshyldar qatarynan ghana oryn alar edi.

- Jaraysyn! -dep Baqay basparmaghyn kótere týregeldi ornynan. - Qyryq altynshy jyldyng kýzinde pimakat dýkeninning týkpirindegi tauyq úyasynda araq iship otyrghanymyzdaghy ózine bergen baghamdy tolyq aqtadyng osy joly, qútqardyng myna pәlening qoqanloqysynan! Ákel betinnen endi bir sýieyin!

- Qúday jarylqasyn, sýie kórme! -dep eki qolymdy birdey kóterdim. - Maqysh, sen de saqtan mynadan, sýiemin dep qasqyrsha talaytyny bar múnyn!

Qarqylday kýlgenimizde auyz ýiden tyndap otyrghan qart ana tipti qarqyldady. Stolgha ishimdikter kelip, auyzdary ashyla bastaghandyqtan onymen otaspaytyn sayasy aitystyng auzyn bekite salu ýshin qaljyndap edim, Erbol qolday ketti.

- Bәibisheng bolsa da, Mәriya beysharany búlay qorghashtamaushy edin, -dep jymiyp, túmsyghymen birge býgile týsip edi. Maqpalmen qarasyp alyp kýlisken Mәriyanyng әrtistigi qozyp, qaljynnyng qoltyghyn qytyqtay jóneldi.

Qaranghy kóshede kezdesken beytanys qaranyng sózi men myna jaryq ýide kózdi jaynatyp qoyyp sóilegen Baqaydyng sózi bauyrlas bir túlghadan tughanday sezilip, mening oiymdy auyrlata berdi. Qanshalyq qyzyqty kýlkige bólenip otyrsam da, qapastaghy kisendi tútqyndardyng kýlkisindey, ózimizdi ózimiz aldaghan shekti kýlkidey, syzdan aryla almay qayttym.

Sol lәzәtti aptada shaqyrghan basqa ýidegi sauyqtarda da dәl osynday uytty yzagha qayralghan pikirler aldymyzdy kesip óte shyghyp jýrdi. Tau tasqynynday lap qoyatyn apatty bir tolqu bar siyaqty aldymyzda. Maqpal da sony sezipti. Rúqsatty uaqyty bitken kýni týn boyy kirpik ilmey aimalap, osynday pikirge mýlde qatyspauymdy ótindi.

- Qalay degenmen de, partiya basshylyghyndaghy is qoy búl. Qanshalyq solshyldyq bolsa da, biz ýshin baqyt әkelgendigi osy qosyluymyzdan dәleldendi ghoy, janym. Qarsy pikirden aulaq bolayyqshy!... Sen meni asqan súlu da, aqyldy da kóresing ghoy, al men ýshin senen artyq eshkim joq. Anau alghash kórgenimnen beri bireu saghan tendeserlik adamzat bar dese kýnәgha batatynday senimmen kelemin. Osy partiya bolmasa ekeuimizding basymyz eki dalada qalatyn edi ghoy! Osy partiya ne istese de kir keltirmeyikshi!

- Búl partiyagha kir keltiruge bolmaytyndyghyn men senen artyghyraq týsinemin ghoy, Núrym, biraq, myna asyra silteushilik, partiyanyng isi emes dedim ghoy. Men qatelesedi degen hauipten aulaq bolshy!

- Qauiptenbeyin janym, osy pikirdi de aitpay qoya túrshy!... Bәlkim, osy isting ózi dúrys shyghar, kýnim! -dep Maqpal osy is degenning ózin de dәleldey aqtap, lәzatqa bókken jalynyshyn qúya berdi kókiregime.

Kirpik ilmey tang atyrdyq ta, sheshemizdi ortagha alyp, shay ishtik. Audandyq ýkimetting jenil arbasynda kirpik qaqpay qarasa otyryp, Shәueshekke jettik. Zydauyan «mamasynan», búrynghy dúspandarynyng qastandyghynan saqtanuyn ótinip qayttym.

Bir apta keshikkendigimnen asyghyp, ertenine týsten keyin Ýrimjige jýretin bir jýk avtomobiylining ýstine otyra salyp edim. Joldyng nasharlyghynan Tolygha jetkenimizshe kýn kókjiyekke jetip, Jamaty sayyna kirgenimizde  ymyrt jabyldy. Menimen birge Dórbiljinnen shyqqan eki әsker elendep, bir-birine qarasa berdi. Neden hauiptenetindikterin bilmeppin, kózderinen kýdik oty jyltylday qarasady. Qysang jartasqa jaqyndadyq. Bireui jan myltyghyn menen jasyra suyryp, shatynyng arasyna oqtaghanda, bireui besatarynyng shaqpaghyn qayyrdy. Art jaghymyzda otyrghan qazaq shal kýbirledi maghan:

- Yapyray, mynalardyng shyrayy búzyldy-au deymin, shyraghym!

- Joq, ata, búlardyng shyrayy búzylmaydy. Qaranghyda osy qysannyng auarayy búzylar degen saqtyqtary shyghar!

Joldyng eki jaghyndaghy takappar eki qúzar keude soghystyryp túrghanday kórinetin tar iyinnen avtomobiylimiz bayaulay yshqynyp ótti. Jylay bezildep ekinshi qysangha jete bere kilt toqtady. Qazanday-qazanday tórt tas joldy kese tizilip bekitip tastapty. Shofer kabinkadan sekirip týsip, tasqa qaray jýgirgende ýlken jartastan sabyrly bir juan dauys estildi.

- Ei, shopyr, janyndy saqta, músylman ekensin, onda barsan-aq oq tiyedi. Qolyndy kótere ghoy onan da! -dedi qazaqsha baptap sóilep.

- Tez qayt, búr mashinandy! -dep jan myltyqty ofiyserim hanzu tilinde saqyldady. Jartasqa qaratyp myltyq kezene qoyyp edi.

- Ata almaysyn! -dep ekinshi jaghymyzdaghy jartastyng ýstinen bireu aqyryp jiberdi. - Art jaqtaryng da bekitilip boldy, qayta almaysyn! Tasta qúraldaryndy, qyrylasyndar!

Maghan jalt qarady ofiyser, әlgi sózdi audaryp úqtyra qoydym. Qúral ústaghan qoly sylq týsti. Dәl qasymyzdaghy daldadan әlgi sabyrly dauys taghy búiyrdy.

- Ei, shopyr, avtomobiylindegi adamdardyng bәrin týsir de, shyraqtyng aldyna tiz!... Oq shygharmay berilsender, qúraldan basqa eshnәrselerindi almaymyz! Al, qaysynyng qarsylyq kórsetsender, iyә, jasyrynsandar, sonyng ghana atylasyndar!

- Tez týsinder! -dep art jaghymyzdan birneshe dauys dýrse qoya berdi.

Sekirip-sekirip týstik te, avtomobili parynyng aldyna baryp tizile qaldyq. Eki әsker qaltyray kelip, menimen qatarlasa túrdy da, qúraldaryn aldylaryna tastay saldy. Bir qyz ben auyru kempir týsti kabinadan. Artymyzdan aqyrghandar avtomobiliding ýsti men kabinkasyn tekserip shyqty. Tizilgen jeteuimizdi saqarasha kiyingen eki jigit týgel tintip boldy da, oq tizilgen eki shýberek beldik pen ýlkendi-kishili eki myltyqty ghana alyp, jónele berdi.

- Úlyqtaryna sәlem aityndar! -dep eskerte ketti bireui. - Jalpylay qolgha alu men zansyz kisi óltiru dereu toqtamasa, halyq azattyq armiya degen attaryndy da tartyp alamyz!...

Avtomobiylimizge qayta otyryp, aman-esen zyrlata jóneldik.

Qúraldarynan airylghan eki jauynger Kýitinge týsti. Kuә boluymyzdy ótinip, rota shtabyna bizdi ertip apardy da, tik túra qalyp, kapitanyna joldaghy oqighany týgel bayandady. «Qasymyzdaghy myna bes adamnyng aman qaluy ýshin, qúralymyzdy qarsylyqsyz tastamasymyzgha mýmkindik bolmay qaldy.» dep qosty sonyna. Kapitan  akt jazdyryp, bizding de qolymyzdy qoydyryp aldy da, telefonmen saqshy mekemesinen bireudi shaqyrdy. Onysy ýlkenirek ofiyser kórinedi. Dereu kelip eki jauyngerdi qayta sóiletip, qayta tyndady da, qalghan beseuimizdi tergey jóneldi. Qúral tonaushylardyng bar sózin, ýkimetke aitqan sәlemine deyin tolyq sóilep bergen men bayqústy tipti kóp tergedi. Ata tegimnen bastap súrap, jana ýilengen kelinshegimnen basqamdy týgel aitqyzdy. Súraytyn mәselelerining arzanqoldyghynan bayqap, kelinshek jayyn «onymen qalay baylanystyn» degizbeu ýshin ghana jasyryp edim. Partiyaly, partiyasyzdyghymdy eng sonynda súrady. «Kineshkesiz kandidat» ekendigimdi estidi de «qúpiyalyqty myqty saqtau» jóninde molynan týsindirip toqtady.

Ketetin bes qylmystygha jeke-jeke tilhat jazdyrdy sonan son. «Jayyr tauynda kórgenderimizdi jan balasyna aitsam, janymdy suyryp alynyz!» degen tilhatty kәri qazaqqa jazyp, barmaghyn bastyrdym da, «sayasy oryndargha zәruligi bolmasa, basqa eshkimge aitsam...» degendi óz atymnan jazyp qol qoydym. Adresimizdi de tәptishtep jazdyryp shyghardy.

Sayasy jel aldymen soghatyn Ýrimjige taghy bir qatty boran kóterile bastaghanda kelippin. Audandardaghy myltyq tarsyldary men taulardaghy at túyaghynyng tasyrlaryn basyp týsip, estirtpey tastau ýshin soqqan boranday, ýlken qalany býrip, úshyrghan tastarymen tópep yqtyryp-búqtyra bastaghan eken. «Ýshke qarsy nauqan» dep ýkimet qyzmetkerlerine, «beske qarsy nauqan» dep qala kәsipshilerine ýskiripti. «Ýshke qarsy» degeni qiyanatshylyqqa, syrapqorlyqqa, birokratizmge qarsy degen nauqan eken de, «beske qarsy» degeni - qolóner, sauda ónerkәsibindegilerge jýrgiziletin qiyanatshylyqqa, syrapqorlyqqa, birokratizmge, ýkimet mýlkin qymqyrugha, arzan alyp qymbatqa satugha qarsy nauqan eken.

«Byltyrdan bergi jeke-jeke jýrgizilgen birlerge ghana qarsy nauqandar adam basyn myndap myljalaghanda, qabattap jýrgizilgen baqanday-baqanday segizge qarsy nauqan kimdi aman qoymaq!» degendey býrisipti qala halqy. Al, men, osy nauqan qangha shóldemey, qastyq saylamay, «saqalgha layyq iskek, sabagha layyq pispek» qana qoldanyp, әdil jýrgizilse, asa sauapty nauqan bolatyndyghy ýshin qúlshyna qatynastym. «Búl , tek sayasy nauqan ghana emes, adam tәrbiyeleytin, adamgershilik móralgha da, kommunistik iydeyalogiyaghada baulityn nauqan ghoy!»

Mekeme kadrlary úighyrsha, hanzusha eki atretke ghana bólinip jýrgizipti. Alghashqy qoldanba materialdar ýirenu satysyn bitirip, «libralizmge qarsy túrayyq»[1] ty oqyp, ýsh jaudy jasyrmay-býkpey әshkereleuge ant berisip, pozisiya bildirisip bolghan eken. Men kelip qatynasqan kýni ózin-ózi әshkereleu satysyna ótti. Árkim ózining esi bilgennen berge qiyanatyn, ysrapshyldyghyn aityp jatty. Ákimshilik salasynda istep kórgenderi óz shaqtarynda ótkizgen birokrattyqtaryn - tóreshildik qylmystaryn da әshkereledi.

«Tarih tapsyru» nauqanyndaghy men siyaqty ózderinen onday esh qylmys taba almay qysylyp otyrghandary da bar eken. Onday beyuazdardyng búl nauqanda tipti qatty qinalyp otyrghandyqtary bayqalady. Qinalatyny, ólkelik partkomnan osy nauqangha basshylyq etuge kelgen Abyla deytin jas kadyr ózinen onday qylmys taba almay, ózin aqtaushylargha óte qatal qaraytyn.

- Ómirinde eshqanday qiyanat istemeytin perishte joq! -deytin ol, jymisa da Zymystan zyghar shashyp túryp «kýlimsireytin». - Adamdy adam jeytin kóne qoghamda qiyanatsyz adam bola ma! ... eshkim tóletip alamyz demegennen keyin.. aittyq qoy, sóiley bersenizder bolady! Kompartiyanyng ótilgen qiyanattardy búlay izdep-súrap otyrghandaghy maqsaty, tek, burjuaziya iydeyalarynan tazartyp, kommunizmge layyq jana adamgha ainaldyru ýshin ghana. Auyrudy joyyp, adamdy qútqaru ýshin ghana súraydy. Qane, kommunizmdi qalaymyz ba, qalamaymyz ba?...

- Qalaymyz, qalaymyz!... Áriyne, qalaymyz!

- Olay bolsa iyne, týime, tipti bir sabaq jiptey qiyanattarymyzdy da qaldyrmay, týgel әshkerelep, ashyp tastap, adalanuymyz qajet!... Al, qiyanat bolghan jerde syrapqorlyq ta bolady, ony da úmytpayyq! Búl ekeui birokrattyqpen tuystas bolady. Desek, búl ýsheui bir-birine tyghyz baylanysty jaular. Burjuaziyalyq iydeyalogiyanyng osy tamyrlaryn týgel qyrqyp tastap, jana dәuirding janarghan sap-sәlemet azamaty bolyp shyghalyq! -dep tyndy Abyla.

Shyndyghynda, qiyanattyng syrapqorlyq pen birokratizmge baylanyssyz ótiletini kóp qoy. Osy jayytty eptep qana eskertip-sinirip, kóteretin jýgimizdi jenildetinkirep qoyghym keldi. Bir týrli qylmystan ýsh týrli qylmys óndiretin Abylannyng búl synar jaqty «teoriyasynan» ózin әshkereleushiler tipti qorqyp, túiyqtala týsip edi. Bir mәselesin sóileymin dep shylghy ótiriiginen moyynyna artyq eki qylmys artyp alghan bir sorlydan song ózimning qúrastyryp jasap alghan «qylmystarymdy» әshkereleudi talap ettim.

- Men sóileyin! -dep qol kótere bergenimde-aq Abyla shúlghyp-shúlghyp jiberdi. - Kópshilikti aldymen ózimning ómirbayanymmen qysqasha tanystyryp shyqtym da, 33-shi jylghy asharshylyqta otbasymyz boyynsha úrlap jegen kók jýgerini aityp edim, birnesheu kýlip jiberdi. Abyla olargha týiile qol shayqap qaldy da, kesek altyn tapqanday jarqylday qarady maghan:

- Jaqsy, jaqsy! ... Al, osy qiyanatynyzdyng mólsheri qazirgi aqshagha shaqqanda qanshalyq bolatyndyghyn aityp ótiniz!

- Onda ot basymyz boyynsha jeti jan edik. Bir jarym ay sonymen ghana kýnelttik. Kýnine 10 kilo jesek, mólsherimen, 450 kilo bolady ghoy.

- Qazir kilosy jiyrma tiynnan, 20 yuan bolady eken! -dedi hatshy eseptep jiberip.

Abyla taghy quzady. Sol jyldyng kýzindegi dýngen jaugershiliginde Saqabay atty tizesi batqan zoreker pomeshikting bir siyryn úrlap jegenimizdi aitqanymda, Abyla somasy qansha ekendigin, tipti quana súrady.

- Áyteuir ýlken siyr, 40 kiloday may shyqqan.

- Olay bolsa 1-shi dәrejeli siyr. Qazir Ýrimjide 250 yuan! -dep hatshy taghy da kómektese qoydy.

- Búghan qosymsha aita ketetin bir jayt bar, -dedim sonsong kýlip jiberip. - Osy qiyanattarymda ittey de syrapshyldyq bolghan joq. Keuip jýrgen auzymyzdan jerge bir tal jýgeri týspedi. Al, siyrdyng kemikti sýiegin de qaldyrmay mújyghanbyz. Úrlyq qylghanymyzdan qorqyp jýrip, birokrattyq degendi týsimde de istemeppin!

- Bighabil joldas ózin adaldyqpen jaqsy әshkerelep keledi, -dedi Abyla, kópshilikten әlde neni izdey qarap. - Búl joldas býgin ghana keldi. Material ýirenip te ýlgermedi. Búl әreket jóninde bergen týsinigimizdi de estimey, ortagha týsip, óz qiyanattaryn әshkereleuge kiristi. Partiyagha adal kadr ekendigin osydan kóruge bolady. Osy pozisiyasynan bәrimiz de ýirenuge tiyispiz. Al, sóiley ber, Bighabil joldas!

- Osy ekeuinen basqa sóilerlik qiyanatym joq. Endi jazyp tapsyrarlyq bir ghana qiyanatym qaldy.

- Ne jayyndaghy qiyanat? -dep Abyla tinte qarady maghan. Art jaqta otyrghan әiel qyzmettesterge estirtpey kýbirlep sóiledim.

- Bir әielge ghana... ony jazyp tapsyrayyn. Ol qiyanatty aqshagha shaqqanda qansha yuan bolatynyn da bilmeymin.

Estigender du kýldi.

- Dúrys, dúrys! -dedi bastyq. - Jazsang jazyp ber! Biraq, onday qiyanatynyz bireu ghana bolmaydy, tolyq jazynyz! Al, sizde basqa týrdegi mәsele әli kóp, esinizge salyp qoyayyn, mәselen, oqytushy boldym, inspektr boldym dediniz ghoy. Búl qyzmette para da, tartu-taralghy da bolady. Birokrattyq, srapqorlyq degender әriyne bolmay qoymaydy. Materialdardy ýirenip bolghan song esinizge bәri de týsedi!... Al, endi kim sóileydi? -dep dauystady Abyla.

- Men! -dep ýnsiz otyrghandardyng bireui týregeldi. - Az bolsyn-kóp, bolsyn ózimizde bolghan mәseleni әshkereley bersek bolady eken ghoy. Bighabil joldastyng sóilegeninen esime týsti. Men jas kezimde Shәkildeuik shaghugha qúmar edim. Aqsham joq kýnderde satushylardan baghysyn súrap, dәmin tatqan bolyp, әrqaysysynan bir shymshymnan әkete beretinmin. Oilap kórsem, mine, sonymnan da nedәuir qiyanat istegen ekenmin!

- Qanshalyq qiyanat ekendigin esepten kórsetiniz! -dep Abyla múny da aqsha men tiyanaqtatudy talap etti. Ózinen qiyanat taba almay zaryghyp otyrghan bishara әreng tapqan jalghyzynan ayansyn ba.

- Bir shymshym bes gramnan desek, kýnine 10 shymshymnan 50 gram delik. Shakildeuikti keminde 10 jyl shaqqan shygharmyn, 3650 kýn. Sonda qansha bolady? -dep qalyp edi, qamqor hatshymyz esebin taghy da taba qoydy.

- 182 jarym kilo bolady eken. Kóshede satatyn shakildeuikting kilosy qazir eki yuan, búl kәsipten 365 yuan qiyanat etipsiz!

- Ap, bәrekelde, mine mening qazirshe esime týsken qiyanatym osy ghana. Bighabil joldas aitqanday, súghanaq qolym onyng bir týiirine de syrapqorlyq qylghan emes.

Mәsele tapsyrudyng alghashqy ózdiginen әshkereleu satysyn bastyghymyz osylay qaytalap quzay súrap otyryp bitirdi. Sóilemey, mәsele tapsyrmay qalghan eshkim bolmady da, qiyanat arqalamaghan eshkim qalmady.

- Pozisiya bildiru satysynan bәriniz de jaqsy óttinizder! -dep bastady Abyla endigi sózin. «Bismillasyn» ghana bitirdik degeni edi búl. Tikesine qaraghan kópshilikke tompaq kózi shynyn sóileuge endi kelgendey badyrayyp, qara qoshqyl týkti jýzin tomsarta sóiledi. - Búl nauqangha bәriniz de yntaly ekendikterinizdi kórsettinizder. Mәsele tapsyrudy endi bastaymyz. Taghy da bir aityp qoyalyq, búl ýsh týrli qylmystyng titteyi de jasyrynyp qala almaydy. Árkim ózdiginen tapsyrmasa, basqalar әshkereleydi. Sózsiz әshkerelenedi. Býkil halyq qozghalady. Sondyqtan ózderinizdi-ózderiniz tolyq adalap, bir tiyndyghyn da qaldyrmay ada-kýde, tap-taza, top-tolyq tapsyryp shyghularynyz shart. Búdan basqa qútylar jol joq! Ásirese, azattyqtan bergi qylmystar az sóilenip jatyr. Sodan tolyq tazaryp, ýzildi-kesildi, býp-býtin, týp-týgel әshkerelep, burjuaziya jolyna baspaytyn, qyp-qyzyl jana adam bolyp shyghularynyz shart!... Al, kim bastap sóileydi?

Ýn-týnsiz býrisip otyryp qalyppyz. Abylanyng kózi badyrayyp barady. Qylmysty kózder júmylyp, oilanyp qalghanday. Sasqandyqtarynan bir-birine «sóilesenshi!», «sóilesenshi!», «endi nemdi aitayyn!» deskendey jaltaqtaushylar da kóbeydi.

- «Eski qoghamdaghy qylmysty sóilegennen qazirgi jana qoghamdaghy qylmysty sóilegen jaqsy! -dep eseley quzady Abyla. - Jana qylmysty sóileuding jaqsy bolatyn sebebi, iydeyannyng janarghandyghyn, partiyagha senetindigindi ashyq kórsetedi. Basqalardyng әshkereleuinen ózdering әshkereleu jaqsy. Shala әshkereleuden tolyq әshkereleu jaqsy. Keyin әshkerelegennen búryn әshkerelegen jaqsy! Kóne qoghamnan júqqan indetti osylay alastap, tezirek adalanyp shyqpasaq, zor dertke úshyraytyn bolamyz!... Qiyanatshyldyq, srapqorlyq, burokrattyq degender kóne qoghamnyng eng júqpaly aurulary. Búlardyng iydeyadaghy mikrobtaryn qaldyrmay jiyp órtep, ornyn diyzenfeksiyalap tastau, partiyanyng búl nauqandy jýrgizudegi maqsaty osy ghana!... Partiyagha kim tolyq sense, sol tolyq әshkerelydi. Kim senbese, sol jasyrady...

- Men sóileyin! -dep týregeldi qyrma buryl saqaldy mekeme kýzetshisi. - Byltyr jazda qay kýni ekenin úmytyp qaldym. Aula sypyryp jýrgenimde darbaza aldynan jýz yuan aqsha tauyp alghanmyn. Múnyng kimdiki ekendigin súrastyryp, iyesine tapsyryp bermey, eski qoghamnan qalghan iydeyanyng jetekshiligi boyynsha jep kettim. Jana qoghamda tuylghan bolsam, múnday qiyanat qylmaytyn edim. Partiya basshylyghynda onday shirik iydeyadan endi qútylamyn!

- Ábbәle, mine osylay sóilep tapsyra bersender keshirim etile beredi! -dep Abyla әrkimge bir qarap qoyyp, taghy súrady kýzetshi shaldan. - Qanday jaqsy ózgerdiniz, tanymynyz qanday jaqsy!.. Taghy ne bar?

- Endi... endi, byltyr kýzde taudaghy bir baydan halyqqa kórsetpey eki qoydy arzangha satyp alghan edim. Bazargha qasap qyp satyp, ekeuinen eki jýz yuan payda taptym. Búl, qolyndaghy malyn azaytu ýshin mal iyesining úrlap satyp jatqan maly edi. Mine eski qoghamnyng basymda qalghan shirik iydeyasy!... Sodan dәndep alyp, biyl osy ótken 6-shy aida taghy da on qoyyn bazargha әkelip tiri satyp, 70 yuannan 700 yuan payda taptym. Bir baydyng ózi soyyp jegen 30 qoyynyng terisin arzangha satyp әkelip, taghy da 200 yuan taptym. Qazirshe oiyma týskeni qiyanatym osy 1200 yuan. Men partiyagha sózsiz senemin! Jәne oilanyp esime týskenin tapsyra beremin!:..

- Jaraysyng Ruzy ahún, jәne oilan! -dedi Abyla bas barmaghyn kórsetip, -qoy men teri satyp bergen adamdardyng atyn maghan adresimen jazyp ber, maqúl ma? Búl, ózi keri tónkerisshildikke baylanysty zor qiyanattar bolsa da osylay óz yqtpyarymen tapsyrghandyqtan keshirim etiletini sózsiz. Partiya sayasaty ashyq, aurudy emdep, adamdy qútqaru!...

Al, joldastar, Rozy ahúnnyng iydeyalyq ózgerisining qanshalyq nәtiyje tapqandyghyn kórdinizder. Búl ózi qarapayym júmysshy. Qiyanat isteu mýmkinshiliginen alys jýrgen bir júmysshy osynshalyq qiyanat istepti. Al, ondaydan mýmkindigi tolyq ziyalylar, joghary taptan shyqqandar ne istemeydi. Oilanynyzdarshy!... Qazan basynda otyryp, jemeydi degenge senuge bolama!... Ha-ha-ha-ha... endi kim sóileydi, qane!...

Basshylyq etip otyrghan «partkomymyzdyn» qabaghyn ashu ýshin kónilshektikpen joqtan qúraghan jomart «qiyanatshylar da» sóiledi. Shylghy qayys siyaqty sozylyp, shyn qiyanatshylar da sóiledi. Jel qaqqan maqtasha qopsyp maqtanshaq qiyanatshylar da, alyp úshyp anghal qiyanatshylar da, jylp berip óte shyghu ýshin jylym qiyanatshylar da sóiledi. Búl - ekinshi retki adalanudy tórt kýnde әreng bitirdik.

Búl joly qiyanatym joq deuden qymsynbaghan men ghana qalghan ekenmin. Maghan arsyzgha qaraghanday adyrayyp, betsizge qaraghanday bedireyip Abyla jýr edi. Bir kýni keshte bólimine shaqyryp alyp, jeke tergeuge kiristi.

- Joldas Bighabil, siz partiyagha kiruge dayyndalyp jýr ekensiz. Osy nauqangha qalaysha passiv pozisiyada bolyp qaldynyz? ... IYdeyanyzda qanday mәsele bar, sony aitynyzshy!

- Passiv bolghysh niyetim joq. Ózimnen tek qiyanat taba almay qysylyp jýrmin. Árkim ózinikin ózine jetkize almay jýrgende, qaryzgha da taba alatyn emespin! -dep mýsәpirsigenimde, eriksiz kýlip jibergen Abyla qayta týiildi.

- Ras, joq dey alasyz ba, syrapqorlyq pen birokratizmnen de tap-tazamyn dey almassyz!

- Dey alamyn. Anau alghashqy sóilegen ýsheuimnen basqa óz basymnan múnday mәselelerding eshqaysysy ótilmedi!

- Shyghyp qalsa qaytesiz? -dep badyraya qarady Abyla.

- Shyghyp qalsa partiyagha kiruge aryz jazyp qoyghan adamgha gramnyng da tonnalap ólshenetindigin - zor qiyanat bolatyndyghyn týsinemin!

- Búl uaghda osymen túrsyn. Bar mәsele shyqpay qalmaydy. Oilanarsyz! Al, siz passiv bolghynyz kelmeytindigin aittynyz ghoy. Ertennen bastap ýshke qarsy tekseru satysyna ótemiz. Basqalardyng qylmysyn әshkereleu, kýmәndi jaqtaryn da ortagha qoyyp, batyl kýres ashu satysyna ótemiz. Kommunister ýshin tónkeristing eng aldynghy shebinde bolu shart ekendigin bilesiz ghoy. Demek búl saty әsirese siz ýshin auyr syn kezeni bolatyndyghyn joldastyqpen eskertkenim, kommunizmshildik sapanyzdy saqtanyz! Úqtynyz ba?

- Úqtym, aqiqat pen әdilet jolynda bolatyn kýresting eng aldynghy shebinde túru, kommunizmshi boludyng birinshi sharty ekendigin tipti jetik týsinemin! Kommunizmshildik sapa osyghan ghana baghynyshty!

Abyla arbay qarap qaldy da, men atyla bir qarap qoyyp shygha berdim. Ertenine býkil mәdeni-aghartu salasyndaghy ýirenu aktivterining jiyny shaqyryldy. Zәude bolsa meni syndar-au dep baryp edim, olay emes siyaqty. Osy nauqanda taghy da bizding salagha tuanjang bolyp taghayyndalyp kelgen Nuhanbenning qiyq kózi maghan týse qoymady. Qaraqonyr, sopaqsha jýzdegi mandaydan iyekke deyin sozylghan úzyn túmsyq iyreleng qaghyp, әr mekeme, әr orynnyng atret bastyqtarynan doklat tyndady. Qiyanat pen tóreshildik kóbirek shyqqan basqa mekemelerding doklatyn múrny jenil jybyrlap kýlimsirep qana tyndady da, bizding mekeme tәrizdi qara júmysshylarynan basqa  «jolbarystyq qiyanat»[2] shygha qoymaghan oryndardyng doklatyna sol múryn kensirigine deyin tolghanyp, týiile iyiskelep tyndady.

- Múnymen qaytyp tónkerisshi kadr qataryna qosylmaqsyndar! -dep bir zekirip qaldy. Biz jaqqa qarap, ile-shala salqyn sabyrly keyipke kele qalyp, zildene jalghastyrdy sózin. - Tónkeris degen jandy qyru degen sóz. Qoghamdy, adamdy janartu onaylyqpen oryndalmaydy. Árkim óz janyn qyryp-jonyp, ózindegi dertti joyyp, janaryp, onan song ózine batyly jetpegenderding janyn qyryp tazartyp qatargha qosu shart. Dertti jong ýshin dәrigerler qyryp-jonu týgil, jaryp-kesip te emdeydi ghoy, ha-ha-ha...!.. Janashumen auyru jazyla ma! Belsendiliktering jetpey jatyr!... Atret bastyqtary, taghy da estip qoyyndar, búl qarqynmen, búl libralizmmen «jolbarys soghu» josparlaryng oryndalmaydy. Partiya men halyq aldyndaghy boryshtaryndy tolyghymen oryndaularyng shart. Kem oryndaugha jol joq! Jubaychyng joldastyng iledegi «jolbarys soghu» tәjiriybeleri turaly jazghan doklatyn osy jiynnyng sonynda oqyp qaytsandar bolady! Al, atret bastyghynan basqa joldastar ony keyin tyndarsyndar. Senderge qazirshe mәseleni ashu, qylmys әshkereleu jóninde birneshe misal aitayyn. Úzyn etek,  asyl kóilek kiygen, úzyn búrym ósirip, kýnine juyp maylap túratyn әielder solaryna ghana ózdi-óz ómirlerinde qanshalyq aqsha syrap etkendikterin, ona qaydan qapqandyqtaryn bilesinder me?!.. Ásirese úzyn etekke ketken búldy eseptep kórindershi! Arzan qoldy búldy mensinbey, ynghay qymbat shúgha, jaltyrauyq qúrym kiyetin, ýiine ynghay qymbatty búiym, jihaz jighan qyzmetkerler qanshalyq srapqorlyq istegen, qogham qaznasyn qanshalyq búlaghandyghyn bilesinder me!... Qiyanatym joq deytin myrzalardyng kózine sonysymen úrmaysyndarma! Al, qymqyrghany myng yuangha jetpegen qiyanatkerler jolbayrstyq dәrejege jetpey qalady. Esterinde bolsyn! Kommunister partiya núsqauyn shartsyz oryndaugha mindetti. Partkom jaghynan taghayyndalghan atret bastyqtarynyng úsynysyn búljytpay oryndaugha boryshtysyndar!

Nuhanbenning ekpindi-otty leksiyasynan jadymda qalghany osy ghana. Balsharaptay neler «sinimdi, tәtti» sózderi bar edi. Álgi «jolbarys soghu josparlary» degenning nendey jospar ekendigin qiyaldap otyryp, ol sózderin esime saqtay almay qalyppyn. Jiynnan taraghanda da sol jospary basyma simay tógile berdi. «Jolbarys soghu jospary? -sonda búl nauqan bastalmay túryp, belgili adamdardy jolbarys etip shygharyp, soghu josparlanghan eken ghoy!...

- Jolbarys boludyng ólshemi myng yuan bolsa, ruzy ahúnnyng ne bolghany! -dep qaldy aldymda kele jatqan eki qyzmettesting biri. Ekinshisi kýnkildep qana qayyrdy jauabyn.

- Kóresing әli, Ruzy ahún jolbarys bolmay qala beredi. Basqalargha múryndyq etu ýshin әdeyi sóiletip otyr ony!:.

Atret bastyqtarynyng jeke jiynnan Abyla kýn bata qaytty. Kózining jarqylynan Nuhanbenning ne oqytqany bayqalghanday. Asqanadan bir termos qaynaqsu men eki momy alyp, bólmesine kire sala belsendilerin bir-birden shaqyra berdi. Jeke-jeke qayrap qylshyldatyp jatqanyn sezdim. Qúral jaghynan búlay dayyndalmay jolbarys sogha alar ma!

Meni týnge saghat ýshte shaqyrdy. «Bighabil joldas, partiya sizding qabiletinizden ýlken ýmit ketedi eken» dep bastady sózin. - Aldymyzda tónkeristing jenisi, iyә, jenilis, ómir, iyә, ólim sipatty zor synaq maydany túr. Sebebi, búl mekeme burjuaziya ziyalylary eng kóp oryn tepken mekeme. Qiyanatshyldyq pen birokratizmning úyasy bolghan oryn. Sondyqtan, partiya sizdey enbekshi tap ziyalylaryn solarmen ayausyz kýresuge shaqyrady!... Osy mekemening ózinen... basqa oryndardikinen kóbirek... eng keminde besten jetige deyin jolbarys shygharu belgilenip otyr. Búdan azaytu kertartpalyq... búl kýreske kim qanday ýles qosady... artynan eseptesemiz.

Atret bastyghymyz songhy sózderin úiqydan jenilip, ýzip-ýzip aityp keldi de, qor ete týsti. «Bes!... jeti!... on bolsa silanarmyz da...» degen esengireuding byljyraghyna zarlana týregeldim de, shyghyp jýre berdim. Artymnan «qúpiyalyqty myqty saqtanyz, ә!» dey saldy da, qayta qoryldap qala berdi.

Jubәichyng men Nuhanbenning әr mekemege salghan jolbarys salyghy meni sol týni úiyqtatpay dónbekshitti. «Jolbarys-jyrtqysh atap soghudy әrkimning istegen qiyanat-qylmysyna qarap belgilemey, san jaghynan mekemege kýni búryn salyq etip salghany netken súmdyq! Mәselesin anyqtamay-aq janyn almaq bolghany qalay? Birokratizmge qarsy túrghany osy bolghany ma! Marksizmshi bolyp «shyndyqty is jýzinen izdegeni» osy ma! Jubaychynnyng iledegi jolbarys soghu tәjiriybesi degeni osy bolghany ghoy! Últtyq tónkeristing ortalyghyn osynday salyqpen aldyn ala jarkemdegen eken ghoy! Netken soraqylyq búl!» degen qapalyq gomindang týrmesining temir qasqyrynsha azulady jýregimdi. Qaytkende de, ýn shygharmay kýte túrugha bekindim.

Tanerteng jiyn zalyna aibattana kirgen Abyla nauqanymyzdyng jalpylyq әshkereleu satysyna ótkendigin jariyalady. Týndegi enbegi janypty. «Kim әshkereleydi?» degende-aq shuylday kóterildi belsendiler, búlttay týnerip, boranday týtep kóterildi. Mekemedegi qiyanat atalyp әshkerelengen aqsha faktterin keshke deyin tolassyz aq jauynday satyrlatty. Ásempazdyq pen әueyilik, búiryqshyldyq pen zeyildik, takapparlyq pen astamdyq, qymqyrympaz qiyanat en astatók syrapqorlyqqa tútasty  da, joramal-kýmәndarmen kól-kósir sel qaptatty. Keshke jaqyn qarasam, bólimnen joghary bastyqtarymyz ben búghaltyr-kassirlarymyz sudan shyqqan tyshqanday salmireyipti. Áshkereleuding nysanasy osylar bolyp edi. Dir-dir qaghyp býrsendey jóneldi ýilerine. Kórinisterinen jolbarys deuding ózi mazaq siyaqty.

Osylay eki-ýsh kýn seldetip alyp, ózderin sóiletu-moyyndatu basqyshyna kóterilip edik. Jolbarys týgil kóbi kózderin júmyp alatyn mysyq qúrly da bola almay qaldy. Keyi týp-týgel joqqa shygharudan úyalatynday da, keyi «juastyqtan attap «tonmoyyn» ataludan qorqatynday spetpen az-azdap moyynday bastady. Moyyndaghan sayyn qystady belsendiler. Shapalaqtap ta, júdyryqtap ta, ózderi shyn jolbarys bolyp júlmalap-talap ta moyyndatugha kiristi. Ýilerine qaytudan, bala-shaghasymen kórisuden tidy. Úiyqtatpay júmysqa salyp-esengiretip tergedi. «Jolbarystar» ýsh kýnning ishinde-aq tyshqan dep te tanyghysyz týiening qúmalaghynsha domalap qaldy.

Narazylyq bildirip, iyә, ólip qútylu niyetimen tamaq ishpey qoyghandarynyng auzyn kerip umash qúidy. Qimaytyn bala-shaghasyn shaqyrtyp әkelip, solardyng kóz jasymen de zorlap ishkizdi. Sonda da «qiyanatyn» tolyq moyyndatu zúlymdyghynan qaytpady belsendiler. «Ólip alu men qorqytatyn jaudy ayasa tónkerisshi bola ma!» bir ret tamaq ishkizip alghan song qimastaryn ýilerine qaytaryp jiberip, qayta qinay berdi.

Múnday «myqty tónkerisshiler», qúiryqtarynan qútyrtqy jel berile berse, jenbey qoymaydy eken. Týgel moyyndatugha ainaldy. Moyyndaghan «qiyanattary» ýshin «jolbarystardyn» ýy mýlikterin kanfeskelep tóletip jatty. Tolyq moyynday almaghan «partiyagha senbeytin betpaqtary» әrtýrli qabat ýilerding terezesinen domalap-qúlap, iyә, asylyp ólip jatty. Kóshelerding tanyn «jolbarystardyn» ólekshinderi men kýshikterining shuyly atyratyn boldy. Hanbenderding uysyndaghy búl shudan mening tanym da erterek atyp jýrdi. Álsiz ólekshinder men ashtyqtan búralghan kýshikter asyraushy panalarynyng óligin kórip shulaghanda, men de shiqyldap jylay sendeldim.

 

Ádiletti tergeushim, jolbarys kýshikterimen birge qynsylap-shiqyldauymnan, bәri-bir, mening de tegim jolbarys ekendigi kórinip bolmady ma. Qiyanat qylmadym dep jasyrynyp qaluym mýmkin emes eken. Zorlap qiyanatshy etip qamaghan «jolbarystarynyzdyn» da qiyanat qylghanyn eshkim kórgen emes qoy. Olardan mening ne parqym bar. Tipti sol shulaghan ónirding tau-tasy týgel jolbarys. Qiyanat etip, konfeskelenbese beker shulay ma...

Qúday niyetin alghan aidagharynyz sol shulaghandardy aumaghymen jútsa, jersharyndaghy barlyq qylmys sizding qúrsaqqa ghana jinalghany ghoy. Shirkin, shirkin, sol qúrsaqqa bir ghana qolbomby sýngitip kep jiberse!... Planetamyz qylmystan qalay tazarar edi!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

 

---

[1] Mau Zydúng yqshamdap qúrastyrghan týsinik.

[2] Jolbarystyq qiyanat - (ýshke qarsy әrekettegi eng auyr jaza jolbarys atalyp soghylu) Myng yuan, istegen qiyanaty myng yuangha jetken qiyanatshy qolgha týsken jolbarys retinde raqymsyz jazalanady. Ýy mýlki mýsәdirelenedi.