Dýniyeni dýbirge bólep, dýr silkindirgen tosyn oqighalar men jalpy halyqtyq tolqulardy yryqqa kónbeytin biylikting yghynda otyrghan elge ymdap jetkizu qazaq baspasózine búrynnan bar tәsil edi. Sol tәsilge baghyp biz de Tayau Shyghysty «tas-talqan» etken búqaranyng buyrqanghan minezin, atalghan aimaqty auzdyqsyz biylep-tóstegen dikatorlardyng aqyry nemen tynghanyn qysqasha saraptap, «Abai.kz» aqparattyq portalynda sholu maqala jazghan ekenbiz. Sol maqalanyng ýtir, nýktesin ózgertpey qayta jariyalaghandy jón kórdik. 

Sәuirding 3-i kýni bolatyn әidik saylaugha ýmitkerler tirkelip bitti. Qazaq tilinde qamshy saldyrmay sóileytin Uәlihan Qaysardy memlekettik til synaghynan sýrindirgen lingvistikalyq komissiya senator Ghany Qasymovtyng talabyn ong baghalap, ony aldaghy alamangha arqadan qaghyp shygharyp saldy. Estuimizshe, «Keng baytaq jerim bar» atty shygharma jazyp, Qasym Amanjolovtyng ólenin qasqayyp túryp oqyghan general-deputat «Enbek pen talap» turaly әngime qozghap, Myrzatay Joldasbekovty eljiretip jibergen kórinedi.

«Ýmitkerding sózderi qarapayym. Degenmen әdeby tilding ólshemin ýnemi saqtay bermeytindigi bayqaldy. Biraq enbektin, talaptyng ne ekenin ashyp, jaqsy әngimelep berdi. Osylardyng barlyghyn eskere kele, ýmitker Gh.Qasymov memlekettik tildi mengergen degen sheshimge keldik», – dedi M.Joldasbekov (derek kózi - Qazaqparat).

Myrzatay aghamyzdyng myrza kónilinen shyqqan  Ghany Esengeldiúlynyng qazaq tilinde esken jeldey esiletinin osy uaqytqa deyin eshkim estip te, kórip te ýlgermegen siyaqty, әiteuir biz biletin múrtty kisi staqan syndyryp, әn aityp qana jýr. Biraq, qazaqstandyq demokratiyagha әbden syyady. Qysqasy, ýmitkerler bar, el bar, әkimshilik resurstar bar bir adamnyng –  Núrsúltan  Ábishúlynyng әdepki jenisin qamtamasyz etuge bilek sybana kirisip ketkenimiz anyq. 1989 jyldan beri biylik basynda kele jatqan elimizding túnghysh Preziydenti, Últ kóshbasshysy, Bas qolbasshy kezekten tys saylau ótkizuding nәtiyjesinde «bastaghan isin ayaqtaugha» taghy da mýmkindik aldy. Al Tayau Shyghys –  Soltýstik Afrika elderinde halyqtyq tolqular qaulaghan órttey  órship barady. Áriqarayghy әngimemizdi osy baghytta jalghastyryp kóreyik.

Tunisten jayylghan «týnek»

Zin әl-Ábidin Ben Ály Tunis biyligin elding búrynghy mәngilik preziydenti Habib Burgibadan amanat etip alyp edi. Habib jaryqtyq qaljyraghan shaghynda (dәrigerler oghan  kezinde osynday diagnoz qoydy: yaghni, densaulyghy jaramaydy, el basqara almaydy dep) 1987 jyly Ben Áliydi premier-ministr etip taghayyndaydy. 1989 jyly Ben Ály kópshilik dauyspen el basshylyghyna saylanady.  Sodan keyin taqqa taskenedey jabysqan ol 2002 jyly terrorizmmen kýresti jeleu etip Konstitusiyagha ózgeris engizedi de, preziydent jasyna shekteu qoyatyn bapty qaghyp tastap, taghy da eki ret saylanudyng mýmkindigine qol jetkizedi. Alayda, jasy 74-ten asqan Zin әl-Ábidin Ben Ály 24 jyl boyy jeke dara biylep tóstegen júrtynyng ishindegi janartaudy dúrys baghalay almay elden ketuge mәjbýr boldy. Songhy derekterding degenine sensek, ol Saudy Arab memleketinde boy tasalap jýr. Zayyby Lәilә 45 mln evro túratyn altyn qoryn ala qashqan eken, onysyn bilip qoyghan kóterilis basshylary Ben Áliyding Shveysariyadaghy jasyryn shotyn taban astynda taptyryp, jauyp tastapty.

Ben Ály әuleti   múnayly Tunis elin bilgeninshe biylep tóstedi. Konstitusiya da, qabyldanatyn zandar da, ekonomikalyq reformalar da, sheteldik iri kompaniyalarmen kelissózder de keshegi kýnge deyin tek bir ghana otbasynyng –   Ben Áliyding belinen tamghan úrpaqtyng mýddesine ghana qyzmet etti dep jazady bedeldi Batys basylymdary.

2007 jyldary kýnine 96700 barrel múnay  óndire alghan Tunis qarjy daghdarysyn asa sezine qoyghan joq dep baghalanatyn. Alayda, halyq iygiligine jaramaghan «qara altynnyng bezgegi» Ben Áliydi elden bezuge mәjbýr etti. Kishi Bushtyng «Tayau Shyghys» josparyna engen elding biri osy Tunis bolatyn. Obaly kәne, eks-perziydent Bush: «Ben Áli  sayasy reformalar jasaugha tәuekel ete alsa,  AQSh pen ýlken segizdik elderi Tuniske qarjylay jәrdemdesedi», – degen edi. Sol kezde «Tunis deklarasiyasyn» qabyldaghan  Tayau Shyghystaghy arab memleketteri «әr elding ózine tәn demokratiyasy bar» dep shalqalaghan-dy (búl sóz siz ben bizge de әbden tanys bolsa kerek). Shalqalaudyng aqyry, mine, shatqayaqtaumen tyndy.

Tunis Respublikasy ontýstik-batysynda Aljirmen, ontýstik-shyghysynda Liviyamen shekaralasady. Atalghan eki eldi de qazir Tunisten jayylghan «týnek» basyp aldy.

Al endi Aljirde ne bolyp jatyr?

Aljir preziydenti Ábdel Áziz Buteflika  aqpannyng 3-kýni elde sayasy reformalar jasaytyny turaly mәlim etti. Attap basqan qadamy men auzyndaghy sózi baghuly sayasy partiya ókilderine tele-radiolardan erkin sóileuge erik beremin dep «emirengen» Ábdel Áziz Buteflika 1992 jyldan bergi tótenshe jaghday jýiesin júmsartugha da kelisti. Tótenshe jaghdaydaghy Aljirde qarapayym túrghyndardyng erki men qaqy shektelip, qúqyqqorghau organdarynyng qyzmetine erekshe qúzyret berilip keledi. 1999 jyly әskeriylerding kómegimen biylik basyna jetken Ábdel Áziz Buteflika 2008 jyly Konstitusiyagha ózgeris engizuge pәrmen etti. 2008 jyly Konstitusiyagha engen ózgerister men tolyqtyrular  Buteflika biyligine shekteu qoyylmaytyndyghyn zandastyrghan bolatyn.

Aljir – preziydenttik basqaru jýiesindegi memleket. El preziydenti 5 jylda bir ret saylanady. Preziydent Joghary Qauipsizdik Komiytetinin  basshysy qyzmetin qatar atqara beredi.

Aljir múnay  qory boyynsha dýnie jýzinde 14-i orynda jәne syrtqa gaz eksporttaydy. Temir, fosfat, uran, qorghasyn jәne sink  óndiredi. Alayda,  Aljirdegi әleumettik ahual, kýnkóris dengeyi tómen. Halyqtyng 30 payyzy júmyssyz.

Aljirding Syrtqy ister ministri  Múrat Medelsi  keshe Ispaniyanyng El Pais gazetine bergen súhbatynda, «Egiypet pen Tunistegi oqigha bizde bola qoymaydy» depti.  Múrat Medelsiyding sózine qaraghanda, Aljirde sóz bostandyghy bar, azamattardyng jýrip-túruyna, oiyn erkin bildiruine barlyq mýmkindik jasalghan kórinedi. Alayda, Aljirdegi bas alangha aghylyp kelip jatqan sherushilerdi polisiya kózden jas aghyzatyn gazben atqylap, soyyl júmsap, qaytaryp salyp túr.

Fransiyanyng otary bolghan Aljirde azamat soghysy jyldary 200 myngha juyq adam qaza tauypty. Elde resmy til arab tili bolghanymen, Aljirding sayasy elitasy әm bay-baghlandary әli fransuz tilinde sóileydi. Biylikting maqúldauymen taraytyn mәlimetterge sýiensek, Aljiyr  halqynyng 90 payyzy fransuzsha biledi eken (bizde orystilinde sóileytinderding payyzdyq kórsetkishi qansha edi, esinizge týsirip kóriniz). Baqylaushylar aljirlikterding tolquyn avtoritarlyq biylikke qarsylyq pen kedeylikting shegine búdan әri shydaudyng mýmkin emestigimen baylanystyrady.

Úly Liviya «úlarday» shulauda

Liviya Respublikasy resmy týrde Sosialistik Halyqtyq Úly Liviya Arab Jamahiriyasy dep atalady! Sol Úly Liviya eli býginde «úlarday» shulauda. 1969 jyly Ydyrys patshany taqtan taydyrghan «Erikti sosialist jasóren ofiyserler» qozghalysynyng túsynda Liviya – Liviya Arab Respublikasy (LAR) edi, 1971 jyly tónkerisshi әskeriylerding basshysy Múhammed Qaddafy  Liviyadan  Úly Liviya Arab Jamahiriyasyn «jasap» shyghardy!

Liviyadaghy tolqulardyng oshaghy bolyp túrghan Bengazy qalasynan kesheli beri bir-birine sәikespeytin әrtýrli aqparat tarauda. Bir habarda, oppozisionerler әskeriylerding qarauyndaghy  asa manyzdy «qamaldardy»  alyp bolghangha úqsaydy. Endigi bir habarlarda, әskeriyler men polisiya jasaghy ereuilshilerdi ensere basyp, Qaddafy biyligining myzghymastyghyn qamtamasyz etip túrghangha úqsaydy. Liviyanyng densaulyqsaqtau salasy bergen mәlimetterge silteme jasay otyryp, halyqaralyq Human Rights Watch úiymy 300-ge juyq adamnyng qaza tapqany jayynda jaysyz habardyng deregin jәne shygharyp qoydy. Búnyng bәri kesheli bergi habarlar. Habarlardyng naqtylanbay jatuynyng basty sebebi –  Qaddafy biyligi  sheteljurnalisterin oqighalar ortasyna jibermey jatsa kerek. Tek Katardyng «әl-Jazira» arnasy ghana biylik әskeriyler men polisiyany ghana emes, sheteldik jaldamaly kýshterdi de ereuilshilerge qarsy paydalanuda degen mәlimet tarata aldy. El aumaghynda ghalamtor jelisi mýlde isten shyqqan. Baylanys ýzilgen. Batys memelketterining tarapynan әzirshe Liviyadaghy ahualgha qatysty el preziydentine toqtam aityp, kelege  shaqyrghan eshkim joq. Áriyne, AQSh preziydenti de, Batys ta Liviyadaghy tolqulardy ezip-janshugha jol bermeu kerektigin eskertetini sózsiz. Egiypetting eks-preziydenti Hosny Mýbәrәkka der kezinde «aqyl» aityp, biylikti qantógissiz tastap shyghudyng jolyn úsynghany siyaqty Barak Obama Qaddafiyge de qadary qalinshe qolqa salyp kóreri anyq. Óitkeni Liviyany 42 jyldan beri menshigindegi memleketke ainaldyrghan Qaddafy «qadym zamannan» qalghan basqaru әdisinen endi bas tartuy kerek shyghar...

Liviya Respublikasynyng da ekonomikasyna ekpin berip túrghan sharuashylyq –  múnay men gaz. Sondyqtan da «Qara altyn» men kógildir otynnyng aumaly  tókpeli dýniyedegi ainymaly baghasy – Liviyanyn  bas auruy. Al halyqtyng «bas auruy» –  tiymsyz ketken Qaddafy biyligi. Tunisting týniligin jelpildetken úrandar múnda da janghyruda: «Qaddafy biylikten ketsin!». «Korrupsiyagha búdan bylay tóze almaymyz!».

Bahreynning de basynan baghy tayyp barady

Manama qalasyndaghy Perl alanyna jinalghan biylikke narazy topty aqpannyng 17-si kýni  múzday qarulanghan polisiya jasaghy qarsy alghanyn estip jatyrmyz. «Aqyryp tendik súrap» kelgen sherushiler ýsh adamynan airylyp ta ýlgerdi. Reuters agenttigi 50 adamnyng jaraqat alyp, taghy birneshe jankeshtining oqqa úshqanyn habarlady. Áskeriyler jarylghysh zattardy qoldanyp bastaghan da siyaqty. Biyik dualdardan ýnireygen myltyq únghylaryn kórgender de bar.

Ýlken ýsh aral jәne úsaq birneshe araldardy meken qylyp ómir sýrip jatqan Bahreyn júrtyn «aral túrghyndary» dep atasaq qatelespeymiz. Al  «Aral túrghyndarynyn» memleketi әlemdegi offshorlyq aimaqtardyng biri ekenin bizding qazaq osy kýni jaqsy biledi. Syrtqa súrausyz ketken 126 mlrd dollardyng úshyghy sol Bahreynge baryp baylanyp jatsa, oghan sirә da, tang qalmaspyz. Bahreyndegi «bassyzdyq» qazir Astana men Almatydaghy «aq jaghalylardy» ah úrghyzyp, san soqtyryp, sary uayymgha salyp túrghany sózsiz (Mәsimovtyng myna qaulysymen tanysyp shyqsanyz, bәrin týsinesiz: «Postanovlenie Praviytelistva Respubliky Kazahstan ot 31 dekabrya 2008 goda № 1318 «Ob utverjdeniy perechnya gosudarstv s ligotnym nalogooblojeniyem». Osy qaulydaghy tizimde Bahreyn Korolidigi de bar) Sóitken  Bahreyndegi tolqudyng tolqyn atuyna sýnitter men shiitter arasyndaghy kiykiljing sebep desedi biz sholyp kórgen baspasóz betterindegi jazular. El biyligi men «jyly júmsaq» Bahreyn Korolidigining әmirshisi Hamad ben Isa Ál Halifanyng ainalasyndaghy sýnitterding iygiliginde kórinedi. Adayda, búnday birjaqty baylammen Katardaghy  Brookings Institution saraptama ortalyghynyng diyrektory Salman Sheyh myrza kelise almaydy. «Ereuilge shyqqan shiiyterding qatarynda sýnitter de bar», –  deydi ol.

Bahreyn ekonomikasynyng tiregi de múnay men gaz. Sosyn, әriyne úrlyqy aqshalardyng úrasy – offshorlyq bank jýiesi. Elde júmyssyzdar sany 15  payyzdan artyq.

Bahreyn –  Arab halifatynyn, Portugaliyanyn, Irannyn, Úlybritaniyanyng otary bolyp kelgen el. 1971 jyldyng 14 tamyzynda ghana óz tәuelsizdigin jariya etti.

Tunis tónkerisining Bahreyndegi jalghasyna AQSh qatty alandauly. Óitkeni, Hamad ben Isa Ál Halifa sherushilerdi ayamay ezip janshudan tayynar emes.

Yemen... bastaldy kýres jýiemen

IYә, Yemen halqy el biyligine 30 jyldan astam uaqyt sheginde iyelik etip kele jatqan preziydent Ály Abdulla Salih salghan «sara jolmen», Salih biyligindegi jýiemen kýreske shyqty. El astanasy Sanege 20 mynnan artyq adam jinalyp  «Korrupsiyagha jol joq!» «Diktatorlyqqa jol joq!» «Saliyh, ket!» – dep úrandap túr.  Ály Abdulla Salihtyng jaqtaushylary da qarap qalmay olargha qarsy: «Konstitusiya men demokratiyany tәrk etuge qarsymyz!» – degen aishyqty jazulardy kóterip alypty. Al Salih bolsa, «Men Yemen halqymen birgemin. Men eshqayda ketpeymin. Ózimnen keyin balam Ahmetti taq múrageri etip qaldyrmaymyn. Maghan elimning mýddesi qymbat», – dedi el parlamentining aldynda sóilegen sózinde. Biraq, Yemen júrty Salihtyng sózine senuden qalghan. Sebebi, halyqty әbden mezi etken ol 2005 jyly Preziydent saylauyna qatyspaymyn dep alyp, 2006 jyly әlgi uәdesinen ainyp shygha kelgen edi.

Yemen halqy kedey túrady. Eki qolgha bir kýrek izdegen jigitter otbasyn asyrau qamymen kórshi múnayly elderge baryp qara júmys isteydi. 1990 jyldary Iraktyng Kuveytke jasaghan zobalanyna qarsy әskery kómek kórsetpegen Salihtyng salqyndyghy ýshin Saudy Arab memleketi 1,5 mlnnan astam Yemen gastarbayterin eline qaytarghan-dy. Halqy Salihtyng sondaghy beytaraptylyghyna da narazy.

«Perghauyn» ketti. Hosh keldin, «Perghauyn!»

MAGATE úiymynyng búrynghy basshysy Mohamed әl-Baradey Egiypet eline oralyp jatyr. Ál-Baradeyding qaytyp oraluyna mysyrlyqtar mәz. Milliondar tolquy ony qúshaq jayyp qarsy aluda. Otyz jylday shet elde túrghan Mohamed әl-Baradey «Men qazir Egiypetti búdan әldeqayda demokratiyalyq әri móldir rejimge bastap aparar túlgha bolghym keledi, – dep mәlimdedi ótken aida «Forin polisi» jurnaly tilshisine. – Eger múnyng sәti  týsse, onda men ózimdi baqytty adammyn dep seziner edim. Sebebi biz, arab әlemindegi qoghamdar, demokratiyagha jetuge tiyispiz» (derek kózi azattyq.org sayty).

Búl Ál-Baradeyding Egiypetke attanar aldyndaghy sózi bolghanymen, býgingi tәuekel etip bel baylaghan jolynyng bastauyn tolyq anghartsa kerek. Jasy seksennen assa da seksen milliongha juyq halqy bar Egiypetti esepsiz jyldar boyy basqarghan Hosny Mýbәraktyng sonyna qaldyra almay ketken bir isi, «Azattyq» radiosynyng tilimen aitqanda, –  demokratiyalyq әri móldir rejim edi.

Basy bar ayaghy joq reformalardyng atasy atanyp, iyini qanbaghan iydealardyng bósteki iyesi bolyp, korrupsiyany erkine jiberip, memeleketting yryzdyghyn tekke tógip shashqan búrynghy «Perghauyn» osylaysha  keyingi «Perghauynnyn» móldir jýie jasauyna jol berip tayyp túrghangha úqsaydy. Alayda, búrynghy «Perghauyn» – Hosny Mýbәrәk elden 70 mlrd dollardy jymqyryp ketipti  degen qaueset bar. Sonda ol, Egiypet eline tartylghan investisiyanyng bәrin janqaltasyna qúya bergen be? Álde, memleketting taza tabysyn halqymen bólispey qaraqan basynyng qamyna  «qamsau» etip otyrghan ba? Mýbәrәkting túsynda ózderin sheksiz baqytty sanaghan, arab elderining ishinde bәrinen ózderin joghary qoyghan, asqaq iydeyalargha alghausyz sengen egiypettikter taghy da mәz. «Perghauyndy» jengenderine, elden quyp shyqqandaryna. Alayda, tekke rәsua bolghan jyldardyn, auyr, azapty kýnderding ornyn qalay toltyrugha bolady? Egiypettikter ghana emes, biz de osy saualdargha eptep nazar audarugha tiyispiz. Sondyqtan da bastapqy әngimemizge qayta oralayyq.

Sonymen, Ghany Qasymov...

Ghany Qasymov, Mels Eleusizov, Amantay qajy Asylbek, Jaqsybay Bәzilbaev... bәrekelde! Ýmitkerler. Búl ýmitkerlerdi ózgelerinen ýkilep, shoqtap dara aituymyzdyng sebebi bar. Sebebi, әiteuir esimderi elge azdy- kópti tanys. Tanys beyneler. Áytsede osynyng birde biri kәsiby sayasatker emes. Qasymov dese júrt qasynyp kýle bastaydy. Eleusizov sayasattan góri tabighatqa taban eli jaqyn adam. Búrynghy kommunist-ateist Amantay Asylbekovtyng qajygha saparynan búryn tal daraqtardyng basyna jii órmelep túratyn tirligin júrt jaqsy biledi. Qazirgi jas balalardyng sýiikti bir kinosy bar –  «Chelovek pauk» degen. Bizding attanshyl atamyz da qúddy  órmekshi adam: Almatydaghy aghashtardyng basynda órmek toqidy da jýredi.

Bәzilbaev... Bәzilbaevqa bәribir, saylau bolsa boldy. Keshiriniz, bizding kisimiz anau mynau saylaudy mensinbeydi eken ghoy, aitpaqshy. Oghan Preziydent saylauy kerek. Bylayghy kýnderi birqarys kólenkesin qayda batyryp jiberetini belgisiz. Preziydent saylauy dese jarqyldap Jarasbay shygha keledi.

Endi... o, Qúdanyng qúdireti, kóne týrki әdebiyetining maytalman mamany Myrzatay Joldasbekov basqarghan lingvstikalyq komissiyanyng aldynda qalt-qúlt etip «shaldar» jýr. Birli jarymy Memlekettik tilden emtihan tapsyryp shyqty. Shaldar (jaraydy «eriktiler») kýnúzaqqa isteytin tirlik joq, qol bos  osynday bir sәti týskende el basqaryp tastayyq dep sheshken bolar, al әielderdiki ne jyrtylys?..  Biri – kóripkel. Biri –  ekstrasens. Biri –  bayaghyda Astananyng simvoly bolyp túrghan «Bәiterekti» túrghyzyp  tastapty! Týsinbedik. Búl ne ózi? Tәuelsiz Qazastannnyng Preziydentin saylau nauqany qús kelip qús qaytqanda delebesi qozyp, arqasy ústaytyndardyng shouy ma? Bolsa bolar, óitkeni saylauymyz sәuirding 3-i kýni ótedi emes pe? Bәse, Qoyqaptan órip shygha kelgendey...búnyng bәri  qaydan qaptap ketti desek, saylauymyz qús keler shaqtyng mezgiline tura kep qapty ghoy.

«Eriktiler» men «kóriktiler» ... ras, olardyng Preziydenttik saylaugha ýmitker retinde tirkeluge, bәsekege týsuge Konstitusiyalyq qúqy bar. Biraq, bizde Konstitusiyalyq qúqy bar ózge de azamattardyng deni qylmysker. Saylaugha týse almaydy. Elge kele almaydy.

«Eriktiler» men «kóriktiler»  ... ras, olardyng Preziydenttik saylaugha ýmitker retinde tirkeluge, bәsekege týsuge Konstitusiyalyq qúqy bar. Biraq, búl bizdegi sayasy mәdeniyettin, sayasy órening jetken biygining beyshara kórinisinen basqa týkte emes.

«Eriktiler» men «kóriktiler»    ... ras, olardyng Preziydenttik saylaugha ýmitker retinde tirkeluge, bәsekege týsuge Konstitusiyalyq qúqy bar. Biraq, búl bizdegi sayasy sharasyzdyqtyn  sayasy shizofreniyagha shaldyqqan úsqyny. Basqa týkte emes.

«Qazaqstanda biylikting ynghayyna qaray jasalghan demokartiya qalyptasqan» deydi batystyq sarapshylar. Shýbәsiz moyyndaymyz. Biylikting ynghayyna qaray qalyptasqan demokratiyamen biz qayda bara jatyrmyz?..

Tunisten jayylghan «týnektin» ishinde dal úryp otyrghan  el basshylary da zamanynda biylik basyna tónkeris jolymen jetip, barlyq mýmkindikti óz ynghaylaryna keltirip baqqan edi. Olardyng qay-qaysysy da ózine deyingi bylyq-shylyqtyng betin qaytarugha júmylghan túlghalar retinde tanyldy. Halyqqa jayly túrmys, jarqyn bolashaq syilaugha úmtyldy. Aqjal tolqyn atqan dýniyede dittegen maqsattaryna jetuding qiyndyghymen bettese otyryp kýresti, qatelesti. Áuelde dúrys dep tapqan joldary olardy qiyndyghy qylsha shatqalday terendikter men kýrdelilikke bastap ketti.Óitkeni  «Uaqyt ýlken – kól, Zaman soqqan –  jel» eken (Abay).

1970-1980 jyldardaghy tónkeris liyderleri bolghan qaddafiyler biyligindegi elderdi býgingi halderine qarap tabalaudan aulaqpyz. Biraq, ózimizdegi kedeyshilikpen, baylyq pen biylikti bauyryna basqan at tóbelindey az ghana toptyng astamshylyghymen, úshy-qiyry belgisiz reformalarmen, kýnnen kýnge órshigen qymbatshylyqpen, ýiip tógilgen uәdelermen,t.b. salystyrugha qaqylymyz.

El biyligine toqsanynshy jyldardyng basyndaghy «demokratiya samalymen» iyek artqan Núrsúltan Nazarbaevtyng tónkeris atauyldan titirenetini әrkez bayqalady.   Mine, Alataudyng alkeudesin tel emgen aghayynymyz – qyrghyz júrtynda eki ret tónkeris bolyp tastady. Aqaev biylikten quylghanda Nazarbaevtyng qatty tolqyghanyn, ashulanghanyn memlekettik telearnalardyng ózinen kórdik. Sebebi, tónkeris degen júqpaly dert siyaqty, ainalasyna tez taraydy. Tunistegi tónkeriske de keybir sayasatkerler  «epiydemiya» degen diagnoz qoyypty. Alayda, әlgi «epiydemiya» Birikken Arab әmirlikteri men Saudy Arab siyaqty bay elderding manyna da juymasy belgili. Óitkeni atalghan elderde úzaq jyldar boyy belgili bir adamdar biylik qúryp qana otyrghan joq,  úzaq jyldardan  jer baylyghynyng yryzdyghyna kenelgen  baqytty arab júrty ómir sýrip keledi.

Al, qazyna baylyghy kóldeneng kók attygha búiyryp, tili men tirligi týzelmey túrghan Qazaqstan ýshin Tayau Shyghystaghy jayttar jaba salar jay oqighalardyng esebinde emes. IYә, Tayau Shyghys... tayau shyghys.  Abay bolayyq.

Dәuren Quat

P.S. Býgin Elbasymyzdyng Qytaygha resmy sapary bastaldy. Tunis «týnegi» kesheli beri Qytaydyng 13 qalasyn sharpyp ýlgerdi...

21.02.2011 jyl

Abai.kz