QATYGEZ ZAMAN
Qabaghy qyrau,
Saqaly múz -
Myna zamannyn
Qatygezin-ay!
Qúbyjyq sekildi
Ón boyyn týk basqan,
Súp-suyq yzbarly
Basy-kózin-ay!

Qylghytyp
Bir-aq jútarday
Óshpendilikpen
Qaraydy adamgha.
Áne bir jerlerde
Tikenek pogondy
Jyn menen periler
Aqiqat, shyndyqty
Shynghyrtyp sabauda.

Qatygez zaman búl.

Birde tartylyp,
Birde isedi.
Qabyrgha, omyrtqalaryndy
Kýtirletip shaynap
Qyp- qyzyl qanyndy
Soraptap ishedi.

Búl zaman, -
Týnilip baramyn -
Altyn basyndy
Qara baqyrgha
Satatyn sekildi.
Eger sen
Shyndyqty aityp
Kórine kirip ketsen,
Óli denendi
Kórinnen suyryp ap
Atatyn sekildi.

Qatygez zaman búl.

ASÝIDEGI BATYRLAR

Osy bir asýide
Batyrlar otyr.

Kim-kimdi de
Jalyndy sózderimen
Jasynday jasqaytyn,
Irigen myna qoghamdy
Bútarlap,
Bútarlap
Búzyp tastaytyn
Osy bir asýide
Batyrlar otyr.

(Et asuly
Shәinek qaynap túr..
Esesi ketkendey
Bir- birine
Tónip sóileytin,
Qaqyratyp
Sógip sóileytin,
Asýidi
Audaryp tastarday
Netken qayrat búl,
Netken aibat búl?!
Et asuly,
Shәinek qaynap túr.)

Tyndap qarasan
Laghnet atqyr

QATYGEZ ZAMAN
Qabaghy qyrau,
Saqaly múz -
Myna zamannyn
Qatygezin-ay!
Qúbyjyq sekildi
Ón boyyn týk basqan,
Súp-suyq yzbarly
Basy-kózin-ay!

Qylghytyp
Bir-aq jútarday
Óshpendilikpen
Qaraydy adamgha.
Áne bir jerlerde
Tikenek pogondy
Jyn menen periler
Aqiqat, shyndyqty
Shynghyrtyp sabauda.

Qatygez zaman búl.

Birde tartylyp,
Birde isedi.
Qabyrgha, omyrtqalaryndy
Kýtirletip shaynap
Qyp- qyzyl qanyndy
Soraptap ishedi.

Búl zaman, -
Týnilip baramyn -
Altyn basyndy
Qara baqyrgha
Satatyn sekildi.
Eger sen
Shyndyqty aityp
Kórine kirip ketsen,
Óli denendi
Kórinnen suyryp ap
Atatyn sekildi.

Qatygez zaman búl.

ASÝIDEGI BATYRLAR

Osy bir asýide
Batyrlar otyr.

Kim-kimdi de
Jalyndy sózderimen
Jasynday jasqaytyn,
Irigen myna qoghamdy
Bútarlap,
Bútarlap
Búzyp tastaytyn
Osy bir asýide
Batyrlar otyr.

(Et asuly
Shәinek qaynap túr..
Esesi ketkendey
Bir- birine
Tónip sóileytin,
Qaqyratyp
Sógip sóileytin,
Asýidi
Audaryp tastarday
Netken qayrat búl,
Netken aibat búl?!
Et asuly,
Shәinek qaynap túr.)

Tyndap qarasan
Laghnet atqyr
Myna qoghamdy
Borday ýgitip,
Aghashtay jonady.
Qaghazday umajdap,
Shalghynday orady.

Birine biri
Sóz bermey
Júlqynyp sóileydi,
Tap qazir
Ólip keterdey
Bulyghyp,
Qylqynyp sóileydi.

Kózderi
Ýrlegen shoqtay
Jalt-júlt etedi.
Qoldaghy qasyqtar
Qylyshtan bes beter
Jarq-júrq etedi.

(Et asuly.
Shәinek qaynap túr.)

Osynau asýide
Myna qoghamdy
Bútarlap syndyryp
Jiliktey shaghatyn
Bir top
Batyrlar otyr...
Paqyrlar otyr.

(Et asuly.
Shәinek qaynap túr.)

SARYALA JAPYRAQTAR

Saryala japyraqtar,
Saryala japyraqtar, -
Saryala kәmpitter men
Saryala shokoladtar qúsap
Esken jelmenen -
Ýstime! -
Shashu bop shashylyp túr.
Kónilim
Kóldey shalqyp,
Al tóbem
Kókten de asyp
Tasynyp túr.

Tógilip jatqan
Saryala kәmpitter men
Saryala shokoladtardy
Jerden terip ap
Auzyma salyp
Sorghym kep túrghany-ay!
Taghy bir kýzdi
Jedel jetkizgen
Zaulaghan jyldar-ay,
Zaulaghan jyldar-ay!

Ýstime
Shashu bop tógilgen
Saryala japyraqtar,
Saryala japyraqtar...
...Kýn ashyq.
Taza aua...
Alayda
Ón boyyn múng basyp
Nege túr
Qaltyrap tal...

Qúlaq sap tyndasam
Tap-taza auada
Qylday jinishke,
Tindey nәzik
Bir ýnder bar.
Bayqap qarasam,
Túla boyymda
Bir týrli
Dirilder bar...

Sol bir ýn,
Sol diril
Bir týiir múng bolyp
Týbinde
Mening janymdy -
Shanshylyp týsip! -
Oyyp alady-au...
Shamasy,
Kópke úzamay
Bizding ýide de
Qarttyqtyn
Toyy bolady-au...

Saryala japyraqtar...
Saryala japyraqtar...
Saryala shokoladtar men
Saryala kәmpitter qúsap
Sol toygha
Shashu bop
Shashylghany ma eken?!
Mәrtebemdi kóterip,
Mereyimdi
Asyrghany ma eken?!

...Sonaday jerde
Kempir men shal
Batar kýnge qaray
Tayaqqa sýienip
Qaltyldap ketip barady...
...Qayran ómir-ay,
Bildirmey jyljyp
Ótip barady...

Saryala japyraqtar,
Saryala japyraqtar...

JIYIRKENIShTI

Aqyl aitatyn
Aqsaqaldarynyn
Milary
Shalap bop ketken;
Tabaghy itayaq,
Itayaghy
Tabaq bop ketken
Zaman búl.

Azamat dep jýrgenin
Azaly ýide otyryp
Qarqyldap kýletin;
It joqta emes,
It barda da -
Shoshqasy ýretin
Zaman búl.

Qúlasang -
Dosyng da búrylmaytyn;
Appaq shashty
Qaynaghalary
Kelinderine qyryndaytyn
Zaman búl.

Jiyirkenishti!

OSYLAY KETE BERSEK...

Osylay kete bersek -
Jinishkemiz ýzilip,
Juanymyz qylday bolady;
Qyzymyz kýndey,
Úlymyz qúlday bolady.

Osylay kete bersek...
Oylasam,
Ózegim órtenip,
Janym túnshyghyp,
Demim alqynady.
Osylay kete bersek -
Oydaghy suat tartylyp,
Boydaghy quat sarqylady...

Osylay kete bersek -
Týpting týbinde
Ne bolyp,
Ne qoyaryn -
Kәmil bilemiz:
Kiyim tandamaytyn
Diuanaday,
Tiyn talghamaytyn
Qayyrshyday
Ómir sýremiz.

OSYLAY KETE BERSEK...

Sonyma týsken búlt

Ógem tauynyng basynda
Qúrttap ketken
Qar kórdim.
Sol bir
Qújynaghan qúrttardy
Búl bir em ghoy dep
Terip jegen jan kórdim...

Aytpaghym búl emes.

Sol taudyng basynda
Shómeledey bir búlt
Sonyma týsip berdi:
Ongha jýrsem,
Ongha jibermeydi;
Solgha jýrsem,
Solgha jibermeydi.
Alyp emennin
Bútaqtarynday
Úzyn-úzyn
Nayzaghaylarymen
Jon arqamnan
Tilem deydi.

Men búghan -
Temirhan basymmen -
Qalay kónermin.
Taudyng tóbesinen
Salbyrap túrghan
Arqan-joldan
Ústap ap
Tómenge jóneldim...

Ashu-yzadan
Isinip ketken
Sol bir búlt
Týndey týnerdi.
Suyghy men dymqylyn
Mening ýstime
Dem salghanday
Býrkip-býrkip jiberdi...

Bilemin:
Sol sәtte men
Qaterli sorgha tútyldym...
...Áupirimdep jýrip
Sol bir
Nayzaghayly búlttan
Áyteuir
Zorgha qútyldym...

Qútyldym ba ?..

ÓSEKKE ODA

Oghan teng kelmes
Qanday bir taralym da...
Ol býginde -
Eshqanday qúralsyz- aq! -
Auyzeki, auyzsha
Milliondaghan
"Tirajben" taraluda.

Oghan týk emes,
Japan týz, qiyryng da...
Avtobustaryna da,
Poyyzdaryna da,
Úshaqtaryna da
Kirgen-shyqqanmen,
Úyaly telefondarmen
Ýzdiksiz qúiyluda.

Eng bir kýshtimen de
Teng túryp
Sóilese beretin
Órelisin-ay,
Kim-kimdi de
Arbap jiberetin
Qyzyl-jasyldy әlemishin-ay...

...Myna bir ósektin
Kýnindi qarang eterdey
Qap- qara búlttay
Týiiluin-ay.
Myna bir ósekting -
Tәttiligi sonday! -
Tandayyndy tamsantyp
Ýiiruin-ay.

Myna bireuinin
Búzyghyn-ay...
Áne bireuinin
Qyzyghyn-ay...

Áne bireui -
Oq siyaqty -
Áldekimderdi jaralap jýr.
Myna bireui -
Ýkimnen beter! -
Aq-adal adamdy
Qaralap jýr.
Úly mәrtebeli
Ósek hanymgha
Bar esik ashyq qoy:
Parlament dәlizderin de,
Aqorda kabiynetterin de
Sylandap aralap jýr.

Aty Ósek bolghan son
Bәlening bәrin
Úghyp túrady.
Bәlening bәrin
Bilip túrady.
Basqasyn bylay qoyghanda
Temirbetondy! -
Týrmelerine de -
Eshqanday kedergisiz! -
Kirip-shyghady.

Apyr-ay,
Onyng da sonynan -
Syghalap! -
Kýdik pen Sezik jýredi.
Ósek ony neghylsyn!
Óitkeni ol
Sóz bostandyghy túsauly
Elderding de
Quys-quysyna kirip,
Tamyr-tamyrlaryn qualap
Jeldey esip
Kezip jýredi.

Netken erkindik!

IShIM KÝIIP BARADY

Qarap túrsam
Kókesining ýiinde jýrgendey
Elimning irgesin
Týrip qaraytyndar;
Nesibe, baylyghyma
Emeshekteri ezilip,
Tandaylary taqyldap
Qúlqyndary
Qúryp qaraytyndar
Kóbeyip barady.
Solardy kórgende
Kerilgen keudem
Kepken kónektey semip,
Jan-jýregim
Shómiyip qalady.

Jýristeri suyt,
Jýzderi suyq.

Solargha qarasam, -
Qaterli
Qauip kórgendey bolam;
Moynyma kiyiler
Qamyt kiygendey bolam.
Olar týbinde
Úiyp túrghan
Ormandarymdy
Týp-tamyrymen otap,
Otyn ghyp
Jaryp keterdey.
Jarqyrap jatqan
Zeren-zereng kólderimdi
Kóterip
Alyp keterdey.

Áyteuir olar
Bir onnan,
Bir soldan shyghyp
Jalmandap jýr.
Solardyng bergen
Tәtti-pәttisine
Aldanghan
Áne bir sorly qazaqtar
Asty-ýstine týsip
Qalbandap jýr.

Endi olar
Myna týrlerimen -
Kókoray shalghynymdy
Batpaq qyp
IYlep keterdey;
Poyyzdarday
Sozylyp jatqan
Taularymnyng ózin
Kýnderdin-kýninde
Sostav-sostavymen
Elderine qaray
Sýirep keterdey...

Ishim kýiip barady.

NETKEN BAQYT!

Bala kezimde
Syrdariya meni
Suyna shomyldyryp
Qarataudyng ózi
Arqalap
Ósirip edi...
Qúdaydyng núry týsken
Áueldegi aimaq qoy.
Sodan ba,
Áli de saqtap keledi
Kesapat,
Kesirden meni.

Qayran Manghystau,
Kýn-týni
Úitqyp soghatyn
Jeline orap ap,
Kaspiydin
Tolqyndaryna salyp
Terbetetin edi.
Sodan song meni
Aghysqa qarsy aidap
Jelbezegi
Týnliktey jelbiregen
Bekire balyqtay
Edil men Jayyqqa
Órletetin edi.

Barghan kezimde
O sheti men bú shetine
Jel soghyp jete almaytyn
Úly Saryarqam
Jauyrynyna jatqyzyp
Qyrat-qyrat
Omyrtqalarynyng ýstimen
Jýrgizgen bolatyn.
Sonan keyin ol
Kókshetaugha aparyp
Seksen kóline
Seksen kýn boyy
Jýzgizgen bolatyn.

Úranday estiler
Alyp Alatauym-au,
Saghan menin
Ólen-ómirim men
Býkil ghúmyrym
Baylanyp ótken.
Jetisu - jeti ózenin
Áldeqashan-aq
Jeti mýsheme
Aynalyp ketken.

Key kezde
Odan shyghyp ap
Shyghysqa qaray
Qasqayyp tartatynym bar.
Áp-sәtte-aq
Azuy bir qarys,
Týgi týrpidey,
Kózderi qyp-qyzyl
Kók bórige ainalyp
Altaydyn
Aq búlttarynan shyghyp,
Qara búlttaryna kirip
Qan sorpa bolyp
Kýn-týni jortatynym bar.

Netken baqyt!

QYRANMEN SURETKE TÝSKENNEN KEYINGI OI

Kókshetaugha barghanda,
Abylay alanynda,
Han taghynyng qasynda
500 tenge berip
Tomaghaly qyranmen
Suretke týsken edim.
Apyr-ay,
Búl jerdi de
Bazar etipti-au
Saudagha kirgen
Isker elim.

Suretke týsken edim!

Ong bilegime
Qonghan qyrannan
Nesin jasyram!
Jan-jýregime
Núr enip túrdy.
Óitkeni
Qayran qyran
Kókke ketkisi kep
Qayta-qayta talpynyp
Tilenip túrdy...
Biraq menin
Oghan qylar
Ne amalym bar?!
Qanday qúral,
Qanday jaraghym bar?!

Taghdyryn kórip
Qanym atqaqtap
Basqa shabuda...
Opasyz dýniye-ay!
Bostan ruhym -
Qayran qyranym
Kelgendermen de,
Ketkendermen de
Suretke týsip
Aqsha tabuda...

JIK

"Jerden jik shyqty
Eki qúlaghy tik shyqty"...

Bireuler ongha ketti,
Bireuler solgha ketti.
Bireuler qúmgha sinip,
Bireuler sorgha shókti.

Bireuding bireuge
Atargha oghy bolmady.
Áne bireuler
Aynymas dostaryn
Ejelgi dúshpandarynday kórip
Tepkilep qorlady.
Sonan son
Týrmege tyghyp
Tikenek symdarmen torlady.

Keshegi ystyq qúshaqtar
Kókpenbek
Múz bop qatty.
Apyr- ai,
Birine biri
Ómiri jibimes
Qara tas -
Qúz bop qapty.

Býtin taryldy.
Joldar kómildi.
Qaqpa, esik jabyldy.
Bauyr iridi,
Ókpe qabyndy.
Dýnie qaghyndy.

Solargha qarap túryp
Ózim de
Qaq bólindim.
Ózime-ózim
Jat kórindim.
Qazir men
Ongha jýrsem
Sol jaghym jibermeydi,
Solgha jýrsem
Ong jaghym jibermeydi...

Dýnie jyrtylyp,
Ayyrylyp jatty;
Moyyny
Astyna týsip
Qayyrylyp jatty...
Jik shyqty.
Elim túnshyqty.

OY, ÓMIR-AY!

Et qashyp,
Sýiek júqardy,
Kýsh, quat jútaldy.

Tamyrlarym
Qúrghaqshylyq kezdegi
Ózender qúsap
Tartylyp barady.
Jilik mayym da
Jiptey jinishkerip
Sarqylyp barady.

Keybir kezderde
Lap ete týsem de
Jalp etip sónip qalam.
Shynymdy aitsam,
Súp-suyq myna tirlikten
Jerip baram...

Netken tirlik búl! -
Jýrsem de
Abaylap jýrem.
Kýlsem de
Abaylap kýlem.
Tipti qúday-au,
Qúlasam da
Abaylap qúlaymyn.
Jylasam da
Abaylap jylaymyn...

Men qazir! -
Oydan da sharshaymyn, -
E, qúday,
Ózing keshire gór! -
Toydan da sharshaymyn.
Sonda da... sonda da
Áldene kýtemin,
Áldeneni ansaymyn!..

Oy, ómir-ay!

BAQA BAS, EShKI SIRAQTYLAR

Baqa bas,
Eshki siraqty
Áne bireuler
Bizde ghajap... dep
Esken jeldey jelpinude.
...Al qazaqtar
Birin biri tonap,
Birin biri óltirude...

Óltirude!
Sonda da
Baqa bas,
Eshki siraqtylar
Bizde ghajap... dep
Jeldey bop jelpinude.

Endi olar
Algha da, artqa da
Qarar emes.
Jaqtary -
Tokqa qosylghanday! -
Tolassyz sarnaudan
Talar emes.

Al elim
Ýzilip keterdey bop
Jan baghuda.
Bastaryn
Birde tasqa,
Birde taugha soghyp
Sandaluda,
Zar qaghuda.
Múnymen isi joq
Baqa bas,
Eshki siraqtylar
Bireui manyrap,
Bireui baqyldap
Bizde ghajap.. dep
Miymyzdy shaghyp
Jar saluda.

Temirhan MEDETBEK

"Jas Alash" gazeti