Qoghamda etek alyp jatqan bylyqty mineuge tiyis bir qúral - satiranyng qúrdymgha ketkeni әmbege ayan. Biraq sol satiranyng soyylyn soghyp jýrgen óner iyeleri syqaqtyng syrqatyn moyyndamaydy: talghaju tirligin tepkilep qaytsin! Biraq tól ónerine tórelik aitqan syqaqshy Almat Saqat: «Bizde satira joq!» - dep, әriptes ónerin әdirәm qaldyrdy.

- Almat myrza, «jaqsy әkening aty jaman balagha qyryq jyl azyq» deydi ghoy...

- Sózinizding tórkinin týsindim, biraq meni marqúm әkem «jaman bala» bolma dep tәrbiyeledi...

- Sonda sizding teatrgha kelip, tanymal akter boluynyzgha qazaq satirasynda qoltanbasyn qaldyryp ketken әkenizding septigi bolghany ras qoy?

- Álbette, ras! Mening ónerge keluime әkemning ýlesi kóp boldy. Sebebi bala kýnimnen talay gastrolidik sapargha birge baryp, spektakliderining repitisiyasyna qatysyp, әkemning janynda jýrdim. Eseye kele ózimning ónerden alystap kete almaytynymdy týsindim. Oqugha týskende ústazym Túnghyshbay agham Jamanqúlov boldy. Oquymdy bitirgen son, «Tamasha» men «Bauyrjan-shou» teatrlarynda әkemning qol astynda júmys istep, tәjiriybeden óttim.

- Shyghystyng Marqakólinen shyqqan óner maytalmany Almatygha kelip, ol kezdegi ataghy darday «Tamashada» qyzmet etse de, talay jyl baspanasyz jýripti. Ári avtor, әri akter bolyp, ómiri satiranyng sonynda ótken óner qayratkerine nendey qúrmet kórsetildi?

Qoghamda etek alyp jatqan bylyqty mineuge tiyis bir qúral - satiranyng qúrdymgha ketkeni әmbege ayan. Biraq sol satiranyng soyylyn soghyp jýrgen óner iyeleri syqaqtyng syrqatyn moyyndamaydy: talghaju tirligin tepkilep qaytsin! Biraq tól ónerine tórelik aitqan syqaqshy Almat Saqat: «Bizde satira joq!» - dep, әriptes ónerin әdirәm qaldyrdy.

- Almat myrza, «jaqsy әkening aty jaman balagha qyryq jyl azyq» deydi ghoy...

- Sózinizding tórkinin týsindim, biraq meni marqúm әkem «jaman bala» bolma dep tәrbiyeledi...

- Sonda sizding teatrgha kelip, tanymal akter boluynyzgha qazaq satirasynda qoltanbasyn qaldyryp ketken әkenizding septigi bolghany ras qoy?

- Álbette, ras! Mening ónerge keluime әkemning ýlesi kóp boldy. Sebebi bala kýnimnen talay gastrolidik sapargha birge baryp, spektakliderining repitisiyasyna qatysyp, әkemning janynda jýrdim. Eseye kele ózimning ónerden alystap kete almaytynymdy týsindim. Oqugha týskende ústazym Túnghyshbay agham Jamanqúlov boldy. Oquymdy bitirgen son, «Tamasha» men «Bauyrjan-shou» teatrlarynda әkemning qol astynda júmys istep, tәjiriybeden óttim.

- Shyghystyng Marqakólinen shyqqan óner maytalmany Almatygha kelip, ol kezdegi ataghy darday «Tamashada» qyzmet etse de, talay jyl baspanasyz jýripti. Ári avtor, әri akter bolyp, ómiri satiranyng sonynda ótken óner qayratkerine nendey qúrmet kórsetildi?

- Eshqanday! Óitkeni bizding memleket jylamaghan balagha emshek bermeydining kebin kiygen. Ákemiz eshqanday mal-mýlik jiyp, dýnie qumaghan adam edi. Bizdi de solay adaldyqqa baulydy. Áytpese býginderi itting qúly itaqay alyp jatqan bir ataq alugha qaqysy bar edi. Biraq ol kisi «Ónerdegi ózindi emes, ózindegi ónerdi syila» degen ghoy. Mine, mening әkem óle-ólgenshe osy qaghidany ústanyp ótti.

- IYә, Marat agha tughan jerindegi mәdeniyet oshaqtarynda talay jyl enbek etti. Osy orayda Óskemendegi óner ordalarynyng birine әkenizding esimin bergizuge qolqabys etkender bolmady ma?

- Hrapunov oblysta әkim bolyp túrghanda, osy mәseleni algha tartyp, Óskemenge barghan edim. Meni qabyldaghan әkimning orynbasary bizding audannyng tumasy edi. Oblystyng Glubokoe degen audannyng kóshelerine berilgen orystyng aty bitip qalghan son, bir qysqa qiylysty «Krayniy» dep atay salypty. Men osy «krayniy» siyaqty eleusiz jatqan eldi mekenning bir búryshyna mening әkemning esimin berulerin ótindim. Tipti ýige ilinetin rettik nómirlerdi de ózim ornatyp beretindigimdi aittym. Biraq olar «it - itti, it - qúiryghyn júmsaydynyn» kerin keltirip, sonynda pәlenshe aqsha qajet bolady degen son, qolymdy bir-aq siltedim.

Ákemning kózi tirisinde elu jyldyq mereytoyy atalyp ótti. Bauyrjan Ibragimov aghamyz iyghyna shapan jauyp, bir temir túlpardyng syigha tartylatynyn aitty. Biraq ol kóligi jolda kele jatyr ma, әli kýnge deyin jetip bolmady. Al alpys jyldyghynda әzil-ospaq teatrlary jinalyp, bir kesh ótkizdik. Boldy! Qazaq satirasyna qosqan ózindik ýlesi mol әkeme kórsetilgen qúrmetting úzyn-yrghasy osynday.

Memleketting onday adamdardy elep-eskeretindey uaqyty joq shyghar. Nemese ataq degendi arnayy súrap alu kerek pe - ol jaghyn bilmedim. Mening әkem shening bar, shekpening bar demey, betke tura aitatyn. Mýmkin, sol minezi de ataqsyz, túl ketkenine sebep bolghan shyghar...

- Oblystyng qazirgi әkimi ónerding qúdiretin biletin azamat qoy: bәlkim taghy bir ret baryp kórersiz...

- Joq, endi eshkimning aldyna barmaymyn: әkemning aruaghyn ashyndyryp alamyn... Berdibek agha ózi bilip: «Áy, Maratty nege úmyttyndar?» dep, oblysta bastama kóterip jatsa, onyng jóni basqa.

- Al endi ardaqty aruaq tamadalyqpen tirshilik etip jýrgeninizge ashynbay ma?

- Ashynbaydy! Cebebi mening qolymnan keletin jalghyz mamandyq osy akterlik ekenin әkem biledi. Bile bilgen adamgha tamadalyq ta mashaqaty kóp óner. Óitkeni әr toygha barghan sayyn jalghyz ózing kópshilikting aldynda kishigirim konsert beresin. Ol konsertke dayyndalu barysynda izdenuge tura keledi. Osynyng ózi dәtke quat emes pe?! Bala-shaghamyzdy da osy izdenispen asyrap kelemiz. Akter ýshin asabalyq mandaydyng sory degenge kelispeymin.

- Býgingi әzil-ospaq teatrlary halyqqa túshymdy dýnie bere almay jatyr degendi jii estiymiz. Búghan akterler mәtin jazatyn avtordyng tapshylyghyn aitsa, avtor aghayyndar akterlerding úsaqtalyp ketkenin uәj etedi...

- Joq, bizde nebir myqty akterler bar. Mysaly, «Shanshardaghy» Uәliybek pen Jýsipten bastap, «Bazar joq» dep, bezildep jýrgen Túrsynbek syndy sheber akterler jeterlik. Tipti sol teatrlardyng ishinde de nebir talantty jas akterler jýr. Mәsele - bizde satira joq. Tek әzil-ospaq qana bar. Yaghni, bizding satira sahnasynda qoghamnyng kórinisi joq. Al ol qoghamdy halyq qúraydy. Ol halyq sol ala-qúla qoghamnan ózin izdeydi. Biraq, satira sahnasynan ózin tappaydy. Osydan keyin satira joq demeske laj qala ma? Keyingi kezde janadan qúrylghan «Aldaraspan», «Nysana» syndy teatralar tek «fars» qana kórsetip jýr. Al adamdar arasyndaghy sarandyq, alypsatarlyq, alayaqtyq, jemqorlyq syndy mәseleler sahnada joq. Býgingi kompiuter men elektronika, aqparat jyldamdyghy zamanynda adamdardy tang qaldyru da qiyn ba dep oilaymyn. Mәselen, búryn «MAI» qyzmetkerining kóshede para alghanyn kórgende kýletin. Al qazir onday dýniyelerdi oinasan, ezu de tartpaydy. Óitkeni onday jaghdaylar qoghamda әbden qalypty jaghday bolyp ketken...

- Al etek alyp ketken arzanqol qaljyndar jayly ónerdegi әriptesteriniz: «halyq jenil-jelpige әues» deydi ghoy...

- Joq, kerisinshe, halyqty tereng oilaugha ýiretu kerek. Múnyng bәri aqsha qughandyqtan aitylghan sóz. Bireuler abyroydy ózine aqsha әkelsin dep kýitteydi. Al bireuler sol abyroydy ary men atyna núqsan kelmesin dep kókseydi. Mәselen, Ospanhan Áubәkirov pen Asqar Toqmaghambetov siyaqty avtorlar joq. Nege deysiz be? Óitkeni býginde ónerge ónim beretin jastar 90-shy jyldary bazarda arba sýirep jýrdi. Sol kezde olar oqudan búryn tirlikti kýitteuge mәjbýr bolghandyqtan, bizding óner býginde kende qaldy. Býgingi maytalman jurnalisterding joghalyp ketuine de sebep - osy.

- Býgin ortamyzda Tolymbek Álimbek pen Kópen Ámirbek syndy satirikter jýr ghoy...

- Kópen men Tolymbek aghalar bererin - berdi. Shygharmashylyqta sarqylys degen bolady: ol aghalarymyzdyng jazyp jýrgenderinde janashyldyq joq, eskining yghynda qalyp qoyghan.

- Mәselen, óziniz jýrgen «Bauyrjan-shou» teatrynyng syqaqtary saghyzsha sozylyp ketkendikten be, kópshilik «Bauyrjan shou» - elitaniki, «Shanshar» - júmyssyz auyldan qalagha aghylghan qazaqtyng teatry degendi aitady...

- Biz bar bolghany jazylghan dýniyeni aitamyz. Avtor tappay jýrgen teatr elita tanday qoymas. «Bauyrjan-shoudy» qaydam... al dәl qazir «Shanshardyn» qoyylymy tartymdy ekeni ras. Áytse de, әzilde Bauyrjan aghaday tereng oilaytyn, ashy әjuany jenil jetkize biletin adam joq. Bauyrjannyng akterlik sheberligi sol - «Shanshardaghy» Uәliybek te, Jýsip te, keyingi shyghyp jatqan úsaq-týiek akterler de, Bauyrjannyng tyrnaghyna tatymaydy. Keyinnen ózi bizneske ketip, ónerdi ógeysitip alghany da ras. Biraq Bauyrjan toqyraghan joq, tipti qazir janadan teatr ashyp, bala oqytyp jatyr. Degenmen de ol basqa «Bauyrjan-shou» bolyp qalyptasady.

- Bizding sahnadan sayasy satiranyng joghalyp ketkenine akterler kinәli me, әlde avtorlarymyz jaltaq pa?

- Bizding akterler de, avtorlar da jaltaq emes. Mәsele - solardy halyqtyng aldyna shygharatyn telearnalar jaltaq. Kózge kórinbeytin senzura degen bar. Bar bәleket sodan!

- Qazirgi kýni memlekettik biylik «óz kýnindi ózing kór» deydi. Óz kýninizdi qalay kórip jýrsiz?

- Óz basym óz kýnime razymyn. Men elimiz tәuelsizdik alghanda, jiyrma ýsh jasta boldym. Ol kezde ishetin shaydy qoyyp, kir juatyn sabyn taba almaytynbyz. Qazir shýkirshilik, ýsh qabatty ýiim, astymda «Land Kruzer» markaly mashinam bar, úl-qyzym oqyp, bilim alyp jatyr. Bylaysha aitqanda, «óz kýnin ózi kórgisi keletin» adamgha júmys bar siyaqty. Mәselen, Qytaydyng halqy tanghy saghat tórtten júmysqa shyghyp, keshki segizde ýiine oralady. Al biz - jalqaumyz. Mysaly, bizde bir meyramhana ashylsa, eki aigha jetpey jabylyp qalady. Nege deseniz - onyng qyzmetkerleri kileng qojayynnyng tughan-tuystary: týsken qarajatty әrqaysysy talapaylap jeydi. Anausyna úrsayyn dese -jiyeni, mynausy - qaryndasy. Osynday «qazaqy biznespen» jalqau qazaq qalay kóktesin?!

- Tughan jerge at basyn jii búryp túrasyz ba? Oblys atauynan aiyrylghaly Semeyden sәn ketse, Maqanshy, Ýrjar, Kókpekti, Ayakóz syndy kezinde dýrkirep túrghan audandardy júmyssyzdyq jaylap, halyqtyng jýdep-jadap otyrghanyn joqqa shygharmassyz?

- Ókinishke oray, onymen kelisemin. Semey halqynyng jýdeu tartyp túrghany ras. Oblystyng qysqarghany bylay túrsyn, audandardy bir-birine qosyp tastady. Mysaly, shekaranyng týbinde túrghan mening tughan jerim Marqakóldi Kýrshim audanyna qosyp qoydy. Endi auyrghan adamgha jýz elu kilometrde jatqan audan ortalyghyna barugha tura keledi. Auylymyzgha budjetten aqsha bólinbegendikten, auruhana jabylyp qaldy. Segiz jyldyq mektep tórt jyldyq bolyp qysqartyldy. Balasy oqy almaghan son, el ýdere kóshe bastady. Dese de, halyqqa júmys isteu kerek, basqaday ne amal bar?

- Qazaqtyng nanyn ózgening jep jatqanyna janynyz auyrmay ma? Siz qazaqqa júmys jasau kerek deysiz, biraq sol qazaqtyng enbegine tiyesili nandy bәz bireuler jep jatqan joq pa?

- Biz jaqsy oqyp, jaqsy bilim alsaq, jaqsy biznesmen bolsaq, kim bizdi basynar edi?

- Al qazaqtyng balasy jaqsy oqyp, bilim alugha tiyis qanday jaqsy jaghdaydy kórip túrsyz?

- Mәselen, kredit alyp, balalaryn oqytyp jatyr. Jalpy bizding qazaq qazir kreditpen kýn kórude...

- Al halyqtyng qarjysyna salynghan Astana qalasyna qanshalyqty býireginiz búryp túrady? Áriptesterinizding deni kóship jatyr eken...

- Men ózim Astanany únatpaymyn. Bizding enbegimizding esebinen qala túrghyzdy. Endi sol qalany qajet etken adamdar túrsyn sol qalasynda! Óz basym barmaymyn. Qysy - suyq, jazy - aptap ystyq. Barlyghy kópe-kórneu ghana jasandy jyltyraqpen jasalghan. Jantalasqan halyqtyng qabaghynan ainalasyna degen meyirimshilikting júrnaghyn kórmeysin.

Ángimelesken -

Dinar KAMILOVA,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 31 (159) ot 13 sentyabrya 2012 g.