«Qily-qily zaman bolar, qaraghay basyn shortan shalar», - deydi dala abyzdary. Qaraghaydyng basyn әumeser shortannyng shaluy, sirә, tabighattyng tektilik zanynyng búzyluy, astaralap aqtarghanda -  adamzattyng azuy bolar. Abylay da, Búqar da óz úrpaghynyng úsaqtalatynyn sezdi de, týisindi de ghoy. Dәl Abylaydyng týsindey. Búqar ózegin óksikke toltyryp Abylay týsin joryp, Qorqyttyng qobyzynday kýnirendi, kókirek toltyryp kýrsindi.

Múnan song qily-qily zaman bolar,

Zaman azyp, zang týzip, jaman bolar.

Úlyn, qyzyng orysqa bodan bolyp,

«Qily-qily zaman bolar, qaraghay basyn shortan shalar», - deydi dala abyzdary. Qaraghaydyng basyn әumeser shortannyng shaluy, sirә, tabighattyng tektilik zanynyng búzyluy, astaralap aqtarghanda -  adamzattyng azuy bolar. Abylay da, Búqar da óz úrpaghynyng úsaqtalatynyn sezdi de, týisindi de ghoy. Dәl Abylaydyng týsindey. Búqar ózegin óksikke toltyryp Abylay týsin joryp, Qorqyttyng qobyzynday kýnirendi, kókirek toltyryp kýrsindi.

Múnan song qily-qily zaman bolar,

Zaman azyp, zang týzip, jaman bolar.

Úlyn, qyzyng orysqa bodan bolyp,

Qayran el, esil júrtym sonda neter?! - deydi Asan Qayghy shorday shomyrlanghan sherin shertip. Ýisin Mayqy babamyz: «Elimiz endi myng jeti jyl keyin jýnbas shegir sarylar basqarar bolar. Olargha jarkýshiktener de óz úrpaghymyz bolady... Kózi qysyq, tisi qisyq, kózi shegir, ózi jemir jaudan ýrim-bútaq kóp qorlyq kórip, kóp azap shegedi eken. Tilin de, dinin de qúrtady eken. Majaly alghashqy baghynu-jaghynudy, shaghynudy da óz túqymymyz bastaydy eken. Átten...», - dep qansyraghan qaraly kýnning tuaryn týsinde kórip edi.  Qúday-au, búl zaghip zar sonau Mayqy zamanynan zapyran qozghap Asan, Asannan Búqar zaryna sarnasty. Keudening kór kenebine ainalghan zar aqyry zauzatyna zaual bop tiydi. Kýn tәnirisi Mayqy babamyzdyng týisigi boljaghanday, týsi de myng jeti jýz jyldan keyin tura keldi. Shegir kózderding shyrshyq shyrghalanynda shyrmaldy, búghauynda buynyp, ajyryghyna shoqynyp kete jazdady. «Ózi jemirlerdin» shen-shekpenine jeligip, keleshegin shelge toltyrdy. Abaysha aitqanda, «Maqtandy izdep qayghy aldy». «Maqtany» - shen-shekpen, jalghan namys, jadaghay úran. Qayghysy - últtyq bolmysynan júrday boluy, últtyq sanasynyng sansyrauy, qaysar ruhynyng jadylanuy. Býgingi zamanda da sol «maqtan» men «qayghy» ýstemdik etip túr. Sonda búghan kim kinәli? Álde qúlyqqa qúm týsirgen qatygez kapitalistik qogham ba? Joq. Onda býgingi narqynan parqy óktem túratyn naryq zamany mýldem qaghynyp keter edi. Álde ózgening ynghayyna jyghylghan dәrmensizdigi kinәli bolar? Joq. Dәrmensizdik tanytatynday sebep kerek emes pe? Orys otarynyng jylymys, súmpayy sayasaty bolar qazaqty dualaghan? Ol da bar. Onsyz da orys otarynyng súrqiya, jәdigóy sayasaty jaghymsyz, qazaqqa tәn emes indetterdi seuip, egip, qangha sindirip ketti. Biraq olardan búrynghy sebep - qazaq taghdyry túzaqqa týseyin dep túrghan zamanda óz minezin aqylgha jendire almady. Minezine tizgin berip, aqylyn shaujayyna jarmastyryp qoydy... Kezinde  qytaydyng da syi-siyapatyn men torghan-torqasyna toyattap ýisin kýnbii men ghún qaghandary da aldanyp, aqylyn minezine jendirip aldy. Búl qytaydyng kóshpendilerdi ishinen iritu ýshin istelgen jipsime, zymiyan sayasaty edi. Aqyry qaharly ghúndardyng týp-túqiyanyna jetti. Ol týrik qaghandyghy kezinde de qaytalandy. «Tabghash halqynyng sózi tәtti, aqyghy asyl. [Olar] tәtti sózi, asyl qazynasymen arbap, jyraqtaghy halyqty ózine sonshama jaqyndatar edi. [Olardyn] tәtti sózi, asyl dýniyesine aldanyp týrki halqy óldin» (Kýltegin). Orys ekeshter de kóshpendilerge oisyratyp odyrlyq kórsete almay taghy da ishten arandatty. Orysty obaday jaylaghan qúlqynqúmarlyqty orysekeng qazekene әkep ekti. Ekkende qanday - jemisin jer-kókten bir-aq aldy. Qúlqynyn tyghyndap, kóngenderge kópshik qoyady, kónbegenge kóntek kiygizdi. Qansha qaharly, aibyndy bolsa da, ishten kýidirgi kýbirtkidey jemirgen jau jastandyrmay qoymady. Teginde aqylgha tizgin bermegen qazaq ta kinәli. Sóitip, «qazaqqa jau qazaq» bolyp shygha keldi. Birligi borkemik bolghannan keyin, qazaq qazaqqa jau bolyp shyqpay ma?! Ahang da «últ namysy degendi qazaqtyng kóbi - eki auyldyn, eki toptyn, ya eki rudyng namysy dep úghady: basqadan kemshilik kórse - namystanbaydy, jatsynbaydy, kektemeydi, bir-birinen kemshilik kórse - kegin jibermeydi» dep qynjylghan edi. Qazaq barlyq bolmysynan aiyryldy, ýlektey jampoz úrpaqtyng ýrimi úsaqtaldy. Qylyshynan qan tamghan qúrsauly kenester de qazaqtyng keskekti, súnghyla túlghalaryn qan qasap qyrghyngha salumen boldy. Úiyp kele jatqan qaymaghyn qaghyp týsirip, qylghytyp jiberdi. Tekti túlghalarymyz bútarlanghannan keyin, qazaq qany da úshyndy, aqyry úrpaq úsaqtaldy. Biraq birlik birdey bolmasa da, azattyqqa degen týisigimiz bar eken. Eng songhy aryndy ardaly úrpaghymyz jeltoqsanda busanyp, shiyrshyq atyp shygha keldi. Qazaq tegin halyq emes ekenin orysekender de sezgen. Ýnemi ýrim-bútaghyn bútarlaumen, úly úldaryn týbinen kesken shynarday súlatumen boldy. Ekinshi dýniyejýzilik soghysy kezinde de qazaqty kóp qyrghyngha úshyratty. Ýsh jýz jyl boyy últty qúrtudyng zymiyan pighyly jýieli jýrgizumen boldy. Áriyne, orystar qazaqtyng tegin halyq emes ekenin tereng týsindi jәne de osynau erjýrek halyqty qúrtudy ghana oilady. Ol pighyldyng parshasyn shygharyp, azattyq aldyq. Biraq úrpaq әli sanasyz. Últtyq namysymyz joq. Nege? Álde últtyq namysymyz orys ekken jalghan maqtangha ainalyp ketken be? Áyteuir, kenes kezindegi keudemsoq, ker maqtau degen eles býgingi elimizdi de kezip jýr. Últtyq namys degenimiz «qara bastyng qamy emes, rudyng ne taypanyng zary emes, adamzat balasy - últymyzdyng úlyqtyghy ýshin, tendigi men eldigi ýshin óteytin әr pendening qaryzy men paryzy» (M. Qozybaev) emes pe? Álde Abay ómir sýrgen ótpeli shaq  qazir de tuyp túr ma? Men  solay oilaymyn. Áytpese, tekti úrpaqtyng shilding tezegindey azyp-tozyp ketui mýmkin emes qoy. Álde batystyng kókjal kóshpendilerdi «kembaghal, taghygha» tenegen toghyshar sanasy bizding de ruhymyzdy túqyrtyp tastady ma? Biz - aiberen, aibyndy týrkilerding aibarly úrpaqtarymyz. Osyny týisinsek bolghany ghoy!..

Mayqy by babamyzdyng Tәnirden kelgen týsin, týbin týsindire almaghan týsin, biz eldikke jetken er úrpaghymyzdyng aibyndy ruhqa ie boluymen ayaqtasaq iygi edi...

Qymbat Slyambekov,

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-ning

Filologiya, Ádebiyettanu jәne

Álem tilderi fakuliteti 2-kurs studenti

«Abay-aqparat»