«Aqshamdyqtar» Ahmet Baytúrsynúlynyng 140 jyldyghyna oray, Ahannyng múrajay-ýiinde bolyp, Alash qayratkerlerining ruhyna Qúran baghyshtap, as berdi

«Basqadan kem bolmas ýshin biz bilimdi, bay hәm kýshti boluymyz kerek. Bilimdi bolugha oqu kerek. Bay bolugha kәsip kerek. Kýshti bolugha birlik kerek. Osy kerekterding jolynda júmys isteu kerek».

Ahmet Baytúrsynúly

«Ahmet Baytúrsynúly - qazaq halqynyng ar-ojdany»

QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Ahmet Baytúrsynúlynyng 125 jyldyq mereytoyynda sóilegen sózinen.

«Aqshamdyqtar» Ahmet Baytúrsynúlynyng 140 jyldyghyna oray, Ahannyng múrajay-ýiinde bolyp, Alash qayratkerlerining ruhyna Qúran baghyshtap, as berdi

«Basqadan kem bolmas ýshin biz bilimdi, bay hәm kýshti boluymyz kerek. Bilimdi bolugha oqu kerek. Bay bolugha kәsip kerek. Kýshti bolugha birlik kerek. Osy kerekterding jolynda júmys isteu kerek».

Ahmet Baytúrsynúly

«Ahmet Baytúrsynúly - qazaq halqynyng ar-ojdany»

QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Ahmet Baytúrsynúlynyng 125 jyldyq mereytoyynda sóilegen sózinen.

«Biter isting basyna, jaqsy keler qasyna» degendey, tura bir jyl búryn «Almaty aqshamy» gazetining redaksiyasy Shevchenko-Masanshy kóshelerining týiisken túsyndaghy ghimaratqa kóship kelgeninde, tilshiler qauymy erekshe quanghan. Óitkeni, osy manayda qazaq baspasózining negizin salushy, últymyzdyng ruhany kósemi Ahmet Baytúrsynúlynyng múrajay-ýii bar edi. Ghúmyrynda әr shaharda túrsa da, itjekken men aidauda jýrse de, bir ózi bir instituttyng atqara almaytyn sharuasyn býtindep ketken Ahana degen qúrmet qashanda airyqsha . Al, biyl Ahmet Baytúrsynúlynyng tughanyna - 140 jyl tolyp otyr. Ahannyng tughan kýnining ózi qyrkýiek aiynda. Onyng ýstine, әigili reformatordyng 1912 jyly jazghan «Oqu qúraly» atty qazaqtyng túnghysh әlippesine biyl ghasyr tolyp otyr eken. Sondyqtan, osynau sәikestikterding ózi tegin emestigin eskere otyryp, Alash arystarynyng enbegine erekshe iltipatpen ýniletin «Almaty aqshamynyn» tilshiler qauymy redaksiya janyndaghy Ahmet Baytúrsynúlynyng múrajay-ýiine újym bolyp barghan edi. Tilshiler múrajaydaghy Ahannyng kózi tirisinde tabany tiygen edendi basyp túryp, HH ghasyr basyndaghy qazaq qoghamyna, sol kezdegi sayasy ahualgha, qazaq ziyalysynyng kýreskerlik ómirine sholu jasap, totalitarlyq kezenning tar tynysyn sezingendey әserge bólendi. Sonday-aq, meyramhanada Alash qayratkerlerining ruhyna arnalyp múrajay qyzmetkerleri men Ahannyng jiyeni Ayman Baysalova, jiyenshary Meruert Beyisova, A.Baytúrsynúly atyndaghy qoghamdyq qordyng mýshesi Qaydar Bәidibekov jәne «Almaty aqshamy» gazetining bas redaktory Qaly Sәrsenbay bastaghan tilshiler qauymy qatysqan as berildi. As dastarhanynda «Kóktóbe» meshitining imamy Sәken Ábdirayymúly izgi aruaqtargha Qúran baghyshtady.

Jalpy, Ahmet Baytúrsynúlynyng Almaty qalasynda qyzmet istep jýrgeninde túrghan ýsh ýii bolghan. «Qazaq halqynyng ar-ojdany» atty biyik baghagha ie bolghan ruhany kósemning jazbalary arqyly zertteushiler osy ýsh ýiding ornyn anyqtaghan. Alayda, Ahang túrghan eki ýy qalada jana qúrylystar bastalghanda búzylghan eken. Sonyng ishinde tek qazirgi Ahmet Baytúrsynúlynyng múrajay-ýii ghana qalghan. Ahmet Baytúrsynúly búl ýide 1934 - 1937 jyldar aralyghynda túrghan.

«Elu jylda el jana» degendey, 51 jyl boyy «Halyq jauy» retinde naqaq jala arqalap kelgen Ahmet Baytúrsynúlynyng ayauly esimi 1988 jyly aqtaldy. 1993 jyly Ahannyng Almatydaghy túrghan ýiin múrajaygha ainaldyru isi bastalyp, búrynghy Kosmonavtar kóshesi Ahannyng atyna berildi. Keyingi jyldary múrajaydyng qasyndaghy Nikolisk sayabaghyna da Ahmet Baytúrsynúlynyng esimi berildi. Múrajay-ýidi qalpyna keltiru júmystary jýrgizildi. Osy sharagha jetekshilik etken A.Baytúrsynúlynyng inisi Mәshenning úly Samyrat Kәkishev bolatyn. Samyrat Mәshenúlynyng 1994 jyly 5-tamyzda Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy qoghamdyq qor qúrghanyn da aita ketken lәzim. Atalghan múrajay-ýy 1 jarym qabattan, tórt bólme men bir bólmeli jertóleden túrady. Onyng ýsheui - kórme zaly, bir bólmesi - ahmettanu dәrishanasy. Jertóle - múrajay men qoghamdyq qor qyzmetkerlerining kensesi. Múrajay-ýiding qorynda ghalymnyng ómiri men shygharmashylyghyna qatysty 500-ge juyq derekti resmy qújattar, 300-dey memlekettik múraghattan alynghan telnúsqalyq qújattar, 12 jeke sureti jәne 27 újymdyq derekti suretter bar.

Ahmet Baytúrsynúlynyng óz balasy bolmasa da, asyrap alghan ýsh balasy bolghan, olar: Qazihan, Aumat, Sholpan. Alghashqy ekeuin óz familiyasyna jazbaghan. Al, tughan inisinen alghan Sholpandy óz atyna jazghan. Biz Sholpannan tughan jiyen nemeresi Ayman apamyzben jәne әpkesi Zilyashtyng úlynan tughan jiyenshary Meruert apamyzben әngimelestik. Asyldyng synyghy aitqan әngimelerding bir púshpaghyn oqyrmandarmen bólisudi jón sanap otyrmyz.

Ayman BAYSALOVA, Ahmet Baytúrsynúlynyng jiyeni:

Ahang búl ýiding jertólesinde túrghan desedi...

- Mening әkem - Ghabiyden Baysalov 21 jasynan bastap (1930-jyldary) Almatyda chekist bolyp qyzmet etken. Sheshem - Sholpan Ahmetqyzy balalar ýiinde tәrbiyelengen. Almatygha kelgeninde anamyz jasyna ýsh jas qosqyzghan eken. Ákeme erte túrmysqa shyghypty. Menen ýlken Ernest esimdi agham boldy. Ákem temir jolda rayprofsojda diyrektor boldy. Sheshem ekeui teatrgha kóp barady eken. Teatrdan «Ayman-Sholpan» qoyylymyn kórgen son, men tughanda atymdy Ayman qoyypty. Bizding otbasy da býginde Ahannyng múrajay-ýii bolyp túrghan ýide túrypty. Ahmet atamyz qyzmette, abaqtyda, әr jaqta boldy ghoy. Semeyde, Qarqaralyda, Qyzylordada, t.b. qalalarda jýrdi. Almatygha qyzmetke kelgeninde 1934 - 1937 jyldary atamyz osy ýide túrghan eken. 1937 jyly men bir jasta edim. Búryn Baytúrsynúly kóshesi - Úighyr kóshesi, Seyfullin danghyly - Ózbek kóshesi, Abay danghyly - Arychnaya dep atalatyn. Ýiding esigi sol kezde Úighyr kóshesi jaghynan shyghyp túrghan eken. Men búl jәitterdi bilmeymin. Tórt jasqa kelgenimde, búl ýiden kóship kettik. Qapshaghay arqyly soghys jyldarynda Baqanasqa baryp túrdyq. Sheshem sonda bas esepshi boldy. Ákemiz maydangha attandy.

Ahang búl ýide Bәdrisafa әjemizben túrdy. Atamyzdy ústap alyp ketkennen keyin Bәdrisafa әjemiz qyzy Sholpandy alyp, Qostanaygha ketken eken. Toghyz jastaghy qyzyn balalar ýiine bergen. Ózi Qostanaydyng janyndaghy qarttar ýiinde túryp, 1943 jyly qaytys boldy.

Búl ýy 1998 jyly tolyghymen múrajaygha ainaldyryldy. Qúrylysy shegesiz, taza aghashtardy qiyp salynghan, búrynnan bar ýy eken. Eng alghash Nikoliski shirkeuining popy saldyrghan kórinedi. Ol qaytys bolghannan keyin ýide basqa adamdar túrghan. Ár terezesi bir bólmege bólinip, jataqhana siyaqty paydalanylghan. Biletinderding aituynsha, Ahang búl ýiding astynghy qabatynda, jertólesinde túrghan eken. Baspaldaghy tura salynghan. Kishkene kezimde sol baspaldaqtan qúlaghan kezimde týsken mandayymdaghy tyrtyq әli bar. Janyndaghy ayaldama sol ornynda әli túr. Sol kezding ózinde Úighyr, Paster, Talghar, Shevchenko kóshelerimen tramvay jýretin. Men tórt jasymda tramvaygha otyryp, bir ainalyp kelgende ýiding qasynan konduktor jetelep týsirip ketedi eken. Gogoli kóshesindegi 14-ýide de aghamyzben túrghanbyz. Óitkeni, sheshemiz Zayarskige jer audaryldy. Menen bir jas kishkentay 1937 jylghy inim, 1939 jylghy Aida esimdi sinlim boldy. Barlyghy qaytys boldy.

Meni sheshemiz Sholpannyng inisi Samyrat asyraghan edi. Ol soghysta bolyp, 1946 jyly Sveta esimdi belorus qyzyna ýilenip keldi. Olar da qashyp jýrip, Shu jaqta júmys istedi. Alty ailyq qyzy bar edi, ony jan-jaghyna jastyq qoyyp baghatynmyn. Keyinnen Samyrat aghamyz Almatyda qúrylys salasynda istedi. Ákemiz Shevchenko kóshesining boyyndaghy eki qabatty ghimaratta istegen edi. Keyin ony búzyp tastady. Ózim de Abay danghyly men Masanshy kóshelerining qiylysyndaghy temir jol ghimaratyndaghy zerthanada 20 jylgha juyq júmys istedim.

Mening sheshem men Mirjaqyp Dulatovtyng qyzy Gýlnar apaydyng osy ýiding aldyndaghy baspaldaqta túryp týsken sureti saqtalypty. Sheshemiz qala әkimi bolghan Z.Núrqadilovqa osy ýidi múrajaygha ainaldyru turaly hat jazghan bolatyn. Sholpan Ahmetqyzy 1994 jyly qaytys boldy. Qazirgi Ahmet Baytúrsynúly múrajay-ýiining diyrektory Rayhan Imahanbetova Shymkentte jurnalist bolyp isteytin. Alghashqyda búl ýiding jertólesinde Rayhan ekeumiz ghana túrdyq. Rayhan ahmettanushy-ghalym retinde kandidattyq, keyinnen doktorlyq dissertasiya qorghady. Búl ýige qyzyghushylyq tanytyp, tartyp almaqshy bolghandar da boldy. Alayda, oghan mýmkindik bermedik. Qazir jeke menshikke qaraydy. Kommunaldyq tólemderi men jer telimine aqsha tóleymiz. Memleket esebinen IY.Tasmaghambetovting әkim kezinde kýrdeli jóndeu jýrgizildi.

Ahmet Baytúrsynúly ústaghan jәdigerlerdi múrajaygha әkelgenimizben, onyng barlyghyn tәrkilep aldy. Ýiden ózim alyp kelgen ataqty pensnesi (kózildirigi) әldebir ýlken sheneunikting qolynda eken. Odan basqa qara pianinosy, dombyrasy bolatyn. Ústaghan tayaghy bar edi, synyp qalghan. Ol da qazir qolymyzda emes.

Meruert BEYISOVA, Ahmet Baytúrsynúlynyng jiyenshary:

Ahannyng 90 jyldyq mereytoyynda Týrkiyada kóshe ashylypty

- Ákemiz Bәkibaydyng sheshesi Zilyash Ahmet atamyzdyng tughan qaryndasy bolyp keledi. Ájemiz 1962 jyly qaytys boldy. Ómirden ótkeninshe qolymyzda túrdy. Ákemiz sheshesining basyndaghy qúlpytasqa «Zilyash Baytúrsynqyzy» dep jazdyrdy. Biz oghan deyin әjemizding tegi Beyisova dep oilaytynbyz.

Jalpy, Ayman ekeumiz býkil halqymyz siyaqty 1988 jyly Ýkimetting repressiya qúrbandaryn aqtau jónindegi qaulysy shyqqangha deyin Alash arystary turaly eshtene bilgen joq edik. Otbasymyzda da atamyz turaly, onyng tughan-tuystarynyng qudalanghandyghy jóninde eshtene aitylmaytyn. Áke-sheshemiz 1930-jyldary qazaq tilinde oqytatyn jalghyz mektep-internatta tanysyp, bas qosyp, otau kótergen eken. 1939 jyly agham, 1941 jyly men tuyppyn. Anamyz Miynә - qazaq radiosynyng túnghysh diktory boldy. Internatta ýzdik bolyp, ólendi bar mәnerimen oqidy eken. Sodan kózge týsken anamyzdy 15 jasynda pionerler diktory etip, radiogha júmysqa kirgizedi. Biz múny ýlken maqtanyshpen aitamyz. Ákemiz úshqyshtar mektebin bitirip, úshqysh bolghan edi. 1942 jyly jaralanuyna baylanysty NKVD-gha júmysqa kirdi. Ákemiz Ahmet atamyzdyng basynan keshken jәitterinen habary joq boldy ma, bilse de ýndemedi me, ol jaghy bizge beymәlim. Baytúrsyn әuletining ózi asharshylyq kezinde jartysynan airylyp qalghan ghoy. Mәselen, 1959 jyly әkemizding ashtyq jyldary bosyp ketken әpkesi tabyldy. Ol Jaghalbayly elinde túrmysqa shyghyp, sonda túryp qalghan eken. Sol kisi keyin «Bәkibay Beyisov atty inim bar edi» dep radiogha birneshe hat jazghan eken. Radiodaghy әriptesteri «Miynә apay, myna hat sizge arnalghan siyaqty» dep, hatty sheshemizge tabystapty. Osylaysha, әkemizding tughan әpkesimen qauyshtyq. Orynbor oblysy jaqta túratyn әpkemizge әjemiz de baryp, qaytys bolghanynsha aralasyp jýrdik.

Bizding ýide týrli óner adamdary qonaqta kóp bolushy edi. Aqyn Syrbay Mәulenovting әieli Gýljamal - Ahmet atamyzdyng ýlken tughan aghasy Qalidyng qyzy. Syraghanmen birge Ghafu Qayyrbekov, Iliyas Omarov, әrtister de kóp aralasatyn. Sol kisiler ýige kelgende Ahmet atamyzdyng әnderi aitylatyn. Keyinnen bilgenimizdey, atamyz ózi әn shygharyp qana qoymay, muzyka zertteushisi A.Zataeevichke talay әnderding notagha týsuine kómek kórsetken eken. Ózim qaladaghy muzyka mektebinde oqyp jýrgendikten, búl jәitter mening jadymda jaqsy saqtaldyp qaldy.

Birde anam әkemnen: «Ahang degen kim?» dep súrady. Sóitsek, 1962 jyly Týrkiyada Ahmet Baytúrsynúlynyng atynda kóshe ashylghan eken. Osy jәitti «Shalqar» radiosynda habarlaghan kórinedi. Sol kezde ýide otyrghan bireuler «Biyl Ahannyng 90 jyldyq yubiyleyi ghoy» desti. Men orys tilinde sóileytinmin. Sheshemnen «Chto takoe yubiyley?» dep súradym. Ol kezde yubiyleydi atap ótetin zaman emes. Sheshemiz onyng mereytoylyq kezeng ekenin týsindirdi.

Mine, sol qiyn-qystau kezde Ahannyng tughan jiyeni bilmeytin Alash kósemderi men qayratkerlerin býginde jalpaq júrt moyyndap, ýlken is-sharalardy úiymdastyryp, shet elderge de tanytyp jatyr. Ahannyng ghylymy zertteuleri men enbekteri býginde Qytayda, Europa elderinde moyyndaldy. Reformator, ghalym, lingvist, pedagog, týrkolog, aqyn, jazushy, audarmashy, sazger, etnograf, sayasy qayratker syndy qyrlarynyng barlyghyn Ahang 63 jyldyq ghúmyrynda qalay atqaryp ýlgergenine jәne óte biyik dengeyde oryndaghanyna keyde tanghalasyn! Kareliyadaghy qughyn-sýrgin jyldary, repressiya qúrbany bolmaghan jaghdayda Ahmet Baytúrsynúly últyna búdan da ýlken enbek sinirer me edi degen úly ókinish bizdi ghana emes, býkil qazaq halqynyng da ózegin órteytin shyghar dep bilemin.

Duman ANASh

«Almaty aqshamy», №112-113, 15-qyrkýiek, 2012 jyl