«Qasiretti qantar» oqighasynan keyin memlekette týrli sayasy oqighalar tizbegi boluda. Sheneunikter men әskery túlghalar qamaluda, Ýkimet auysyp, qala әkimderi jyly oryndaryn bosatuda, al Europa elderi Qazaqstandy aiyptap, «sanksiya salamyzgha» basyp jatyr. 

Qysqasy bylay. 3 aqpan kýni Úlybritaniya parlamenti Qazaqstan mәselesin qarastyra bastady. Anyghy, Jemqorlyqqa batqan Qazaqstan oligarhtary jayly sóz etti. Sóz sonyn «sanksiya salu kerek» degen úigharymmen ayaqtady. Arnayy tizim de bar eken. Oghan 28 oligarh enipti, basym bóligi Núrsúltan Nazarbaev kezeninde baylyqqa kenelgender eken. Endi olardy London jemqorlyqtyng bylyghyna batqandar dep otyr.

Arnayy bayandama jasaldy. Bayandamany leyboristik partiya mýshesi Margaret Hodj jasap, Úlybritaniya biyligin aiyptady. Ol «elin jep, halqyn tonap, baylyghyn jasyrugha tyrysqan qazaqstandyq oligarhtardy britan biyligi jasyrdy», - dedi. Osylaysha Úlybritaniya ekonomikalyq qylmysqa jol berip, abyroyyn tókti dep otyr.

Margaret Hodj bayandamasynda:  «Chatham House» juyrdaghy esebinde qazaq elitasynyng Úlybritaniyada qúny jarty milliard funttan astam túratyn jyljymaytyn baspanasy bar ekenin әshkereledi. 330 mln funty – Nazarbaevtyng ýlken otbasyna tiyesili. Olar iyelenetin mýlikter arasynda Sanninghil park te bar. Ony Nazarbaevtyng kýieubalasy súrap otyrghan qúnynan 3 million funtqa artyq yaghny 15 million funtqa satyp alghan boluy mýmkin degen derek bar. Úiymdasqan qylmys jәne jemqorlyqty әshkereleu jobasy Nazarbaevtyng Úlybritaniyada qúny keminde 7,8 milliard dollar bolatyn tórt qayyrymdylyq qordy qúpiya basqaratynyn әshkereledi. Búl qarajat qonaq ýiden bastap, bankterge deyingi aralyqta týrli nysandargha salynghan. Ghalamdyq tabystyng biraz bóligi Úlybritaniyada tirkelgen 2020 jyly qúrylghan «Jusan Technologies» tiyesili.

Biz shekaramyzdy, jyljymaytyn mýlik naryghy men qarjy qúrylymdarynyng esigin Qazaqstannyng basqarushy biyligine aiqara ashtyq. Olargha aqshany zansyz jymqyryp, júmsauyna jol berdik. Odan da soraqysy – tipti qazirgi zandarymyz arqyly zansyzdyqtargha tótep bere almadyq», - dedi.

Onyng sózinshe London 2008 jәne 2015 jyldar aralyghynda 205 qazaq kleptokratyna altyn viza bergen. Hodj Qazaqstandaghy kleptokratiya turaly sózinde kelesi adamdardyng aty-jónin atady: Núrsúltan Nazarbaev, Timur Qúlybaev pen onyng әieli Dinara Qúlybaeva, Darigha Nazarbaeva, Qayrat Shәripbaev, Núrәli Áliyev, Kәrim Mәsimov, Aygýl Núriyeva, Vladimir Kiym, Kamila Kiym, Eduard Ogay, Kenes Raqyshev, Sauat Mynbaev, Aleksandr Mashkevich, Patoh Shodiyev, Bolat Ótemúratov, Bolat Nazarbaev, Ahmetjan Esimov, Ghalymjan Esenov, Qayrat Boranbaev, Aleksandr Klebanov pen úly Yakov, Núrlan Nyghmatuliyn, Bauyrjan Baybek, Marat Beketaev, Áliya Nazarbaeva, Aydan Kәribjanov, Qayrat Satybaldy, Samat Ábish.

Qazaqstandyq sheneunikter birinshi mәrte atalmysh aiyptaulargha ligip otyrghan joq. Sarapshylar jyldar boyy memleketten mlrdtaghan dollar shygharylyp, ofshorlyq esepshottargha jasyrylghanyn aituda. Onyng qúny orta eseppen 180 mlrd dollargha deyin jetui mýmkin. Al memleketting ishinde salyq tólemeu maqsatynda jasalghan qylmys dengeyi el budjetining 40 payyzyna tenestirilude.

Abai.kz