Parlament deputattary nazaryn myna bir  ózekti mәselege audarghym kelip otyr. Sayyp kelgende búl da әleumettik salagha qatysty.

Parlament deputattary nazaryn myna bir  ózekti mәselege audarghym kelip otyr. Sayyp kelgende búl da әleumettik salagha qatysty.

Kenestik kezende ekonomikasy agrarlyq salamen shektelip qalghan ónirde múnay óndirisi damy bersin dep Qaraghandy oblysynyng jerin Syr aimaghyna jalgha beru merzimin taghy da úzartyp berdi. Elbasymyz osylaysha bir jaghynda tartylghan Aral tenizining túzdy tabany, ber jaghynda Bayqonyr gharysh ailaghy, oghan qosa uran óndiriluimen radiasiya әseri bar aimaq halqyna  erekshe kózqaras tanytyp keledi. Ekologiyalyq apat aimaghy sanalghan oblys túrghyndaryna ekologiyalyq jenildikter qarastyratyn - «Aral ónirindegi ekologiyalyq qasiret saldarynan zardap shekken azamattardy әleumettik qorghau turaly» zanynyng júmys istep túruy da sonyng bir dәleli. Shynynda da jazdyng 50 gradusqa jaqyndaytyn my qaynatar aptap ystyghy, 40 gradusqa juyqtaytyn qysqy ayazy, jyldyng alty aiynda shang boratyp soghatyn anyzaq jeli bar superkontiynentalidy klimatty ónir túrghyndaryna búl jenildikter óte qajetti nәrse jәne әjepteuir demeu. Biraq osy zang túrghyndargha qatysty tensizdik jaghday ornatyp keledi. Qalay deysiz ghoy? Zang boyynsha oblysta enbek etip jatqan adamdardyng barlyghynyng jalaqysyna ekologiyalyq koefisiyent qosylady. Ol Aral jәne Qazaly audandarynda 50 payyz bolsa, qalghan bóliginde 30 payyz. Atalghan eki audan ekologiyalyq apat aimaghynyng ortalyghy sanalghandyqtan, búl jaghynan aitar dau joq. Mәsele basqa da. Atalghan koefisiyentter әrkimning jalaqysynyng kólemine qaray qosylady.  Al osy dúrys pa?  Siz qalay oilaysyz, oqyrman?

Oylap qaranyzshy, mәselen memlekettik bir mekeme basshysynyng jalaqy stavkasy  200 myng tenge delik. Zangha sәikes onyng ailyghyna (30 payyzdyq ýstememen eseptegende) 60 myng tenge qosyluy tiyis. Al 60 myng tenge degen tómen qyzmette jýrgenderding ailyghy. Tipten odan da tómen, 25-30 myng tenge shamasynda alyp jýrgender jeterlik. Al solargha ekologiyalyq koefisiyent әri ketse 9-10 myng tenge kóleminde ghana qosylady. Sonda joghary qyzmette jýrgender ekologiyalyq aimaqta júmys istep, onyng zardabyn sezingeni ýshin ailyghyna qosymsha 60 myng tengeden asa aqsha alsa, tómengi qyzmetkerler alatyny 10 myngha jetpeydi. Búl qalay bolghany sonda. Múny әdiletsizdik, tensizdik demegende ne deymiz. Bәri bir ónirde, atap aitqanda ekologiyalyq ahualy basqa aimaqtarmen salystyrghanda tómen sanalatyn oblysta túryp, sol jerding auasyn jútyp, suyn ishedi. Joghary qyzmette jýrgenderding qorshaghan ortanyng ziyandy әserlerin azaytugha onsyzda ailyq jalaqysy jetip artylady. Olardyng qúnarly azyq-týlik, kókónis pen jemisterdi, qajetti dәrumenderdi satyp alyp túrugha shamasy molynan jetedi. Densaulyghyn týzeymin dese auruhanalar men shipajaylargha qoljetimdiligi qarapayym halyq ókilderimen salystyrghanda anaghúrlym joghary. Búl neghylghan batpan qúiryq degen súraq eriksiz tuyndaydy. Oblystaghy memlekettik organdar basshylary men olardyng orynbasarlary arasynda basqa ónirden auysyp kelip, qyzmet etip jatqandary az kezdespeydi. Olar búryn ekologiyalyq apat ne daghdarys aimaghynda ómir sýrmegen. Al endi olarda zangha sәikes ekologiyalyq ýsteme ala bastaydy. Onysy ómir boyy osy jerde túryp, júmys istep kele jatqan qarapayym adamdar ailyghymen shamalas nemese olardyng jalaqysyna qosylatyn ekologiyalyq ýstemeden birneshe ese artyq.

Búl jerde osynday tensizdik oryn alyp otyr dep eshkimdi kinәlaudyng reti joq, eshkimdi jazghyrugha bolmaydy da. Óitkeni zang solay qabyldanghan, ony tek oryndau kerek. Ákimderge onsyzda zor jauapkershilik jýktelgen. Myn-san problemalardyng sheshimin tauyp otyruy qajet. Memlekettik qyzmetkerler men qúqyq qorghau salasy ókilderining әrqaysysynyng óz mindettemeleri bar. Sony oryndap-aq alsyn. Myna zannyng myna bir jeri dúrys emes sekildi dep aitugha eshkimning de jýregi daualay qoymas. Tipti ol turaly eshkim eshqashan oilanbauy da mýmkin. Búl zannyng jobasyn jasaghandar men ony qabyldaghandar qayda qaraghan dep te aita almaymyz. Óitkeni zang alghash qabyldanghan uaqytta kóptegen baptardan túratyn. Birqatar baptar tabysy tómen otbasylaryna arnayy kómek kórsetudi mindetteytin. Zangha sәikes túrghyndargha jenildikpen 2 tonnadan kómir berilip túrghany esimizde. Onan bólek jenildik týrleri de boldy. Áyteuir atalmysh zang talaptary alghashqy kezde tabysy tómen otbasylaryna biraz kómek kórsetip, tengermeshilikti ústap túrdy. Alayda keyinnen zannyng kóptegen bólikteri alyp tastalynyp, jogharydaghy negizgi bab týrleri qana qaldy. Al ózderiniz bayqaghanday búlar negizinen jalaqysy joghary adamgha ghana jaghymdy eken.

Kezinde oblys әkimi bolghan Serikbay Núrghisaev osy ekologiyalyq jenildikterdi alyp tastaugha belsene kirisken bolatyn. Biraq Syr óniri túrghyndary tarapynan qatty qarsylyqqa tap boldy. Áriyne halyqqa qarsy shyghu qiyn. Múnday әreketke ol ózdiginen bardy dep oilaghandar qatelesedi. Sol nauqannan shamasy jarty jylday búryn uaqytta S.Núrghisaev jurnalistermen kezekti kezdesuinde oblysta josparlanghan keybir jobalargha respublikalyq budjetten  qarjy nelikten bólinbey qalghany turaly aityp bergen edi. Sol uaqyttaghy Ýkimet basshysy D.Ahmetovtyng «Senderge onsyzda ekologiyalyq jenildikke kóp qarjy bólinedi. Sony alyp tastandar, sodan keyin jobalargha qarjy molynan berile bastaydy» dep aitqanyn jetkizdi. Shamasy Premier ministr әkimge osy oiyn qaytalap aityp qysym kórsete bergen song ol amalsyzdan abyroysyzdyq әkeletin iske qadam basqan sekildi. Iә aitpaqshy, Serikbay Órikbayúly sol uaqytta ózining Qazaqstandaghy eng kóp jalaqy alatyn oblys әkimi ekenin aghynan jarylyp aitqan bolatyn. Aylyghyna qosylyp otyrghan 30 payyzdyq ekologiyalyq ýstemesi balasynyng oquyna tóleuge jetip túrghanynda jasyrmaghandy. Ekologiyalyq tólemge qatysty aitys-tartys úzaqqa sozylyp ketkende búl әngimege  eng songhy nýkteni qoyghan ýlken jiyn ótti. Oghan birneshe ministrlikter ókilderin ertip kelgen viyse-premier Grigoriy Marchenko qatysty.  Jalpy sol kezdesuge Ýkimet delegasiyasy eki josparmen, eki oimen kelgen sekildi kórindi óz basyma. Onyng birinshisi mýmkindigi bolsa júrtshylyqqa dәleldep, jenildikterdi alyp tastau turaly toqtamgha kelu. Onyng reti kelmese amal joq, ekologiyalyq jenildikterge tiyispeu turaly sheshimge kelu. Mýmkin men qatelesermin, degenmen jinalys barysyndaghy ministrlikter ókilderi auyzdarynan alghashqyda shyqqan sózderi solay oilaugha mәjbýr etkeni ras. Qalay bolghanda da  Ýkimet mýsheleri Syr halqynyng atynan sóilegen azamattardyng jalyndy  sózderinen keyin ekologiyalyq koefisiyentter alynbaytynyn, kerisinshe orynda qalatynyn mәlimdedi. Osylaysha ekologiyalyq ýstemeni alyp tastaghysy kelgender әreketi sәtsizdikke úshyrady. Osy oqighadan keyin múnday qadamgha eshkimning de bara qoymaytyny belgili. Ol uaqytta qayta osy ónirde júmys atqaratyn kóptegen biznes qúrylymdary, sheteldik kompaniyalar ekologiyalyq ýstemeni qosa bermeytin. Sóitip ekologiyalyq jenildikter turaly zandy oryndamaytyn. Memlekettik mekemeler, qúqyq qorghau organdary osy baghytta júmys jýrgizip otyruy sebepti qazir aimaqta zannyng osy baby tolyq  júmys istep túr deuge keledi. Istep túr, biraq tensizdik jaghdayda. Zandy týrde. Jogharyda keltirilgendey Syr eli túrghyndaryna osy zang boyynsha ekologiyalyq tólem jasauda әdiletsizdik oryn alyp keledi. Ekologiyalyq koefisiyent búl merekege baylanysty jalaqy kólemine sәikes qosylatyn syiaqy emes (negizinde búl mәselege de basqasha kózqaras tanytsa artyq bolmas edi), ekologiyalyq ýsteme bolghannan keyin ol barlyghyna birdey tólenui tiyis. Ol 50 payyz qosylatyn audandarda belgili bir kólemde, 30 payyzdyq aimaqta sәikesinshe odan tómendeu boluy qajet. Oghan qalay qol jetkizuge bolady?  Zang qatyp qalghan dogma emes, oghan uaqyt, zaman talabyna qaray  ózgerister men tolyqtyrular engizuge bolady. Endeshe búl zangha da ózgeris engizetin uaqyt jetti. Ony ýstimizdegi jyly qalypqa keltirip jatsa núr ýstine núr ýstine bolar edi.

Qazir oblysta ekologiyalyq tólemge bir jylgha qaralghan qarjy kólemi 11 mlrd. tenge shamasynda. Biraq búl aqsha tek budjetten qarjylandyrylatyn qyzmetkerlerge ghana tólenedi. Osy qarjyny olargha birdey etip tólegeni abzal. Áriyne soltýstiktegi eki audanda sәikesinshe kóbirek bolady. Osydan keyin basqa salalardy da osyghan tenestirip tóleuge mindettegen dúrys. Mýmkin esepteuding mynanday jolyn  qarastyrar. Oblystaghy ortasha jalaqy kólemi 70 myng tenge dep alsaq, sonyng 50 payyzy 35 myng tenge, 30 payyzy 21 myng tenge bolyp shyghady. Mine osynday kólemde aimaqtaryna qatysty tólenip otyrghany dúrys bolar edi. Nemese   ekologiyalyq koefisiyentti eng tómengi ailyq ne AEK kólemimen eseptteuding joldaryn oilastyru kerek bolar. Esepteuding múnday joldarynan joghary ailyq alyp jýrgenderding útylatyny ras. Biraq olar búl jaghdaygha renjimes dep oilaymyn. Óitkeni qanshama jerlesterining jalaqysyna 5-10 myng tenge qarjy qosylady. Múnyng ózi olargha biraz kómek. Qarlyghashtyng qanatymen su sepkendey. Bireuler 5-10 myng tenge degen ne tәiiri dep oilauy mýmkin. Ondaylargha búl 2-3 qap únnyng qúny ekenin jetkizuge bolady. Jәne bir eskeretin jәit, keybir JShS-ding tabysy az boluy sebepti ekologiyalyq tólem jasaugha shamalary jetpeui yqtimal. Ásirese soltýstik audandarda. Onday jaghdayda qosymsha subsidiya beru jaghyn oilastyru kerek bolar.

Áriyne, men qarjy salasynyng mamany emespin. Búl keltirgen mysaldarym dúrys bolmauy da mýmkin. Biraq mamandar kirisse barlyghyna birdey tóleuding mehanizmin jasap alatynyna senimdimin. Mýmkin qarjy kólemining nemese júmys isteytin adamdar sanynyng ózgeruine baylanysty tólem mólsherin de ózgertip túru kerek bolar. Ony jylyna bir nemese eki ret aldyn ala oblystyq mәslihat sheshimimen bekitip alyp túru qiyngha soqpas. Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini bolady. Qysqasyn aitqanda, zangha ózgeris engizu qajet. Syr elinde enbek etip jatqan barlyq qatardaghy  qyzmetkerler men júmysshylar paydasyna. Ómirde absoluttik әdildik jasau mýmkin emes, әriyne. Áytse de osynday kózge úryp túrghan әdiletsizdik pen tensizdikti qalypqa keltiretin mezgil jetken siyaqty. Belgili qogham jәne memleket qayratkeri  Erkin Áuelbekov kezinde "Syr eli halqynyng osy jerde enbek etip jatqanyn aitpaghanda, osynda túryp ómir sýrip jatqanynyng ózi bir erlik, sol ýshin de rahmet aitugha tiyispiz" degen sózdi bekerden beker aitpasa kerek. Sondyqtan da aitylghan jaylargha nemqúraylylyq tanytugha bolmaydy.

Atalghan mәselege baylanysty zangerler, qarjygerler, ekonomister, Parlament deputattary, onyng ishinde Syr ónirinen saylanghan azamattar, sonday-aq jergilikti mәslihat deputattary pikirlerin bildirip, mәselening ong sheshimin tabuyna atsalysady dep senemin.

Ydyrys TÚRLYGhÚLOV,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi,

Qyzylorda qalasy.

«Abay-aqparat»