Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1744 3 pikir 9 Aqpan, 2022 saghat 16:44

Bas prokuratura: Beybit mitingti "týrli kýshter" paydalandy

Qazaqstan Bas prokuraturasy 7 aqpan kýngi brifingte qantar oqighasy kezinde "beybit mitingilerdi týrli kýshter paydalandy" jәne "keybir kýshtik organ basshylary qasaqana týrde arnayy bólimning júmysyna kedergi keltirdi" dep mәlimdedi.

– Tergeu organdary oqighanyng jay-japsaryn qalpyna keltirip jatyr. Bastapqy kezende narazylar ózderin beybit ústady. Onda jәy jýrgen adamdar kóp boldy. Oqigha tәrtipsizdikke úlasady dep eshkim oilamaghan. Alayda keyin oqighagha qylmystyq túlghalar men búzaqy toptar aralasa bastady. Olar tizgindi qolyna alyp, belsendirek әreketterge arandata bastady, – dedi arnayy prokurorlar qyzmetining bastyghy Rizabek Ojarov.

Ol sonymen birge "әreketterding ýilestirilgenin" atap ótip, Qazaqstan "gibridti shabuylgha úshyrady" dep mәlimdedi.

– Úiymdastyrushylar ózderining josparlaryna destruktivti jәne qylmystyq toptardy tartyp, olargha qaru berip, is-әreketterin ýilestirip otyrghan. Qazirgi tanda 18 úiymdasqan qylmystyq toptyng mýshesi, adam óltiru, úrlyq, tonau jәne qaraqshylyq jasaghany ýshin búryn sotty bolghan 21 túlgha ústaldy. Olardyng qatarynda "Dikiy Arman" laqap atymen tanymal Júmageldiyev jәne onyng top mýsheleri de bar. Búl túlgha turaly jeke toqtalyp óteyin. Onyng qarulanghan adamdary kezdeysoq ótip bara jatqan 24 beybit túrghyndy úrlap, kýshtep ústaghan. Olardy bir jerden ekinshi jerge aparyp, úryp-soqqan, nәtiyjesinde bir adam qaza bolghan. Búdan basqa, qaraqshylar 12-shi qalalyq auruhanada polisiya qyzmetkerin qatty soqqygha jyghyp, qyzmettik qaruyn tartyp alghan, - dedi bas prokuratura ókili.

Ojarov sonymen birge Almaty men Jambyl oblystarynda polisiya qyzmetkerlerining "memlekettik mýddesi men qogham qauipsizdigine qayshy" әreket etip, qaru-jaraq pen oq dәri bolghan polisiya departamenti ghimarattaryn tastap ketkenin aitty. Nәtiyjesinde qoldy bolghan 1,5 myng qarudyng 967-i ghana tabylghan.

- Búghan qosa, Últtyq qauipsizdik komiytetining Almaty, Almaty oblysy jәne Qyzylorda oblysyndaghy departament bastyqtary әreketsizdik tanytty. Biz keybir kýshtik organ jetekshilerining tәrtipti saqtauy tiyis bolghan arnayy jasaq әreketin әdeyi tejegen degen boljamdy qarastyryp otyrmyz, – dedi Ojarov.

Últtyq qauipsizdik komiyteti qazirgi kezde "memleketke opasyzdyq jasau jәne biylikti kýshpen basyp alu talpynysy" boyynsha qylmystyq isti tergep jatyr. Búghan deyin ÚQK búrynghy jetekshisi Kәrim Mәsimov, onyng eki orynbasary Ánuar Sәdiqúlov pen Dәulet Erghojin qamaugha alynghan.

Búghan qosa, 7 aqpanda Últtyq qauipsizdik komiyteti "A" arnayy taghayyndau qyzmeti diyrektorynyng birinshi orynbasary jәne Qyzmet ortalyghynyng bastyghy biylik ókiletin asyra paydalanu baby boyynsha ústalghany belgili boldy. Olargha qozghalghan qylmystyq ister "qúpiya" jýrgizilui tiyis ister qatarynda.

Bas prokuratura ókilderi qantar oqighasy kezinde "sayasy ekstremizm" belgileri de boldy dep sanaydy.

– Tipti qogham jәne azamattyq belsendiler dep sanalatyndar da, narazylyqtardyng bastapqy kezenin paydalanyp, tizgindi alugha tyrysqan. Búl rette tyiym salynghan "QDT/Kóshe" atty ekstremistik úiymynyng mýsheleri jappay tәrtipsizdikterge belsene iytermelegen. Jalpy ústalghandardyng arasynda 35 tyiym salynghan ekstremistik aghymdardyng mýsheleri anyqtaldy, – dedi Ojarov. (Europarlament atalghan eki úiymdy "beybit oppozisiyalyq úiymdar" dep atap, qúqyq qorghaushylar úiymnyng jaqtastaryn qudalamaugha ýndegen).

Búghan deyin Qazaqstan biyligi qantar oqighasy kezinde "syrtqy kýshterdin" әreket etkenin de mәlimdegen. Bas prokuraturanyng dýisenbilik brifingisinde "syrtqy kýshter" turaly aitylghan joq.

Rizabek Ojarovtyng aituynsha, qantar oqighasyn zertteytin vedomstvoaralyq tergeu toby elding 8 aimaghynda júmys istep jatyr: Almaty qalasy, Shymkent, Almaty oblysy, Jambyl, Atyrau, Aqtóbe, Qyzylorda jәne Shyghys Qazaqstan oblysy.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406