Elimizdegi eng iri kinostudiya basshylarynyng biri baspasózge bergen pikirinde «kinogha iydeologiya qajet emes, kinodan tek óner izdeuimiz kerek» degendi aityp, auzy kýigen edi. Búl sóz kino salasyndaghy maytalman mamannyng auzynan shyghatyn sóz emes siyaqty. Ne dese de, kino óndirisin iydeologiyasyz kózge elestetu әste qiyn. Auzy dualylardyng aituynsha, naghyz kino - iydeologiyany arqasynan tastamay arqalap jýretin óner. Kino - tek óner, tek kónil kóterushi qúral ghana emes, ol qazirgi tanda aqparat qúralyna da jatady eken.

Elimizdegi eng iri kinostudiya basshylarynyng biri baspasózge bergen pikirinde «kinogha iydeologiya qajet emes, kinodan tek óner izdeuimiz kerek» degendi aityp, auzy kýigen edi. Búl sóz kino salasyndaghy maytalman mamannyng auzynan shyghatyn sóz emes siyaqty. Ne dese de, kino óndirisin iydeologiyasyz kózge elestetu әste qiyn. Auzy dualylardyng aituynsha, naghyz kino - iydeologiyany arqasynan tastamay arqalap jýretin óner. Kino - tek óner, tek kónil kóterushi qúral ghana emes, ol qazirgi tanda aqparat qúralyna da jatady eken.

«Basqa pәle tilden» degen tәmsil osyndaydan shyqsa kerek. Alayda, kinony - iydeologiyanyng qúralyna jatqyzghysy kelmeytinder sapaly filim týsiruge de talpynbaytyny týsinikti. Sodan da bolar, songhy kezde elimizde ekrangha jol tartqan filimderding kóbi kórermender tarapynan qatty syngha úshyrady. Atap aitqanda, «Nesiyege mahabbat», «Eh, erkekter», «Qaroy», «Kelin», «Qayrat - chempion», «Mahabbat tәlkegi» t.b. filimderding qoghamdyq syngha alynuy kórermen dengeyining tym tómendiginen emes, qayta qazaq kinosynyng zamanaui, naghyz kәsiby jogharghy talaptargha say kele qoymaytyndyghynan. Tipti osy kino salasynyng bilgir mamandarynyng kóbining ortaq pikirinshe, qazirgi tanda qazaq kinosy bar dep maqtanarlyq kýiimiz joq! Osy túrghyda belgili kinosynshy Bauyrjan Nógerbekten artyq aita almaymyz. Ol baspasózge bergen pikirinde: «Birinshiden, kino turaly zang qazaq últtyq kinosynyng statusyn anyqtauy kerek. Ekinshiden, últtyq kinogerlerding tuyndylaryn qúqyqtyq qorghau mәselelerin sheshu kerek. Qazirgi tanda bizding últtyq kinoprokat basqa elderding kino ónimine qyzmet jasaydy. Odan týsken payda tek qana jekemenshik kinoteatr iyelerining mýddesine jarap jatyr. Al Fransiyada sheteldik kinodan týsken qarajattyng bir mólsheri últtyq kinony damytugha júmsalady. Kezinde Resey de últtyq filimderdi salyqtan bosatty. Al bizde jenil-jelpi sujet, erotika, tóbeles basyp ketti. Sondyqtan da «Qayrat devstvenniyk» siyaqty filimder týsiriledi. Jәne olar kóbeymese, azaymaydy. Ol filimder turaly biz nege jazbaymyz? Óitkeni jazugha túrmaydy...», - degen eken. 
Esesine, osynday kinosy joq Qazaq­stan­da kinofestivalider kóp-aq. Bizding elimizde «Shәken júldyzdary», «Euraziya» kinofestivali ýnemi úiymdastyrylyp keledi. Ara-túra ekshn-filimder festivali de jalauyn jelbiretip qoyady. Búl janrda basqa eldermen jarysqa týsetin filim de joqtyng qasy. Múnday qisynsyzdyqqa qazir tanghalmaytyn da boldyq qoy. Kinoóndirisi damyghan, kino týsiruden oq boyy ozyq túrghan elderde atalmysh kinofestivalider saltanatpen ótkizilip jatsa, týsinuge bolady. Maqtaulysyn kórsetip, kórermenderdi qanday jaqsy tuyndylarymen quantatynyn keninen nasihattap jatsa, nesine qyzghanamyz? Ókinishtisi de sol, qazaq kinofestivaliderinde kóbinese basqa elderding filimderining baghy janyp jatady. Al biz kinofestivaliderdi solar ýshin úiymdastyryp jýrgen siyaqtymyz. 
IYә, býginde kórshiles Resey, Ózbekstan, Qyrghyzstan memleketteri kino týsiruden kósh ilgeri. Salystyrmaly týrde aitsaq, oq boyy ozyq túr dese bolady. Olar 8-shi ret úiymdastyrylyp otyrghan «Euraziya» kinofestivalinde de bir shoghyr filimderin kórermen nazaryna úsynbaqshy. Keybir jas rejisserler debut filimderine bata alsa, endi bir maytalman mamandar jýldeli oryndardan dәmeli. Aytpaqshy, kinofestivalige arnayy qonaq retinde shaqyrylghan sheteldik akterler de Alash jerinde alshan-alshang basady. Jyldaghy dәstýr osy. 
Aytpaghymyz da búl emes. Júrttyng kóbin mazalaytyn jayt - otandyq sapaly filimderding joqtyghy. Álgindey júrtqa masqara bolarlyq dýniyelerdi týsirgennen jastargha qanday tәlim-tәrbie beremiz? Tipti sony basqa elderde ótetin kinofestivaliderge qatystyrudan qysylmaymyz da. Bәzbireulerding betke barynsha maqtap, syrtymyzdan mysqyldap jýrgenine de nazar audarmaymyz. Osydan keyin «Biz kinofestivaliderdi nege jәne kim ýshin úiymdastyryp jýrmiz?» degen zandy saual tuyndaydy eken. 
Kino - qaru. Qaru bolghanda da adamdardy bir-birlep qúlatatyn oqmyltyq emes, ә degennen tobyr-tobyrmen súlatatyn asa qauipti jarylghysh. Japoniyanyng eks-premier-ministri Yukio Hatoyamo bir sózinde: «Biz saya­satta jýrip, adamdardyng sanasyna jetkize almaytyn úghymdardy keybir rejisserler bir filim arqyly ghana týsindiredi. Sondyqtan men sayasattan góri kino kýshti dep aitar edim», - depti. Sol siyaqty Qytay da óz kórermenderine adamzatqa ortaq gumanistik qúndylyqtar men memlekettik sayasaty úshtasqan óner tuyndylaryn úsynudy bas­ty maqsaty sanaydy. Al biz kino salasyna iydeologiyanyng basty qaruy retinde qaraudy qashan ýirenedi ekenbiz?

Dinara MYNJASARQYZY

"Týrkistan" gazeti