«Obrusevshie inorodsy vsegda
peresalivait po chasty istinno
russkogo nastroeniya.»
V.Leniyn

Berdibek myrza 1999 jyly Ontýstik Qazaqstan (býgingi Týrkistan) oblysyna әkim bolyp keldi. Ol Shymkentte gaz, jaryq, jylu joq (qystyng kýninde!), Altay, Arqa, Atyraudaghy dostarymyz «mýmkin emes!» dep sene almaytyn (olar Shymkentte bәri mýmkin ekenin, múnda sheksiz shydamdy, tendessiz tózimdi, barynsha beyimdelgish, adam aitsa nanghysyz alghyr naghyz qazaqtyng úrpaqtary túratynyn úmytyp kete beredi ghoy) kóp qabatty ýilerding túrghyndary auladaghy jer oshaqtaghy qazangha tamaghyn pisirip jýrgen zaman edi. Sebebi, gaz, jaryq, t.t. bәri elden bizding oblysta elden búryn satylyp ketken bolatyn. Berdibek Saparbaevtyng ýsh jyl boyy sonyng bәrin memleketke qaytaru ýshin arystansha alysyp, jolbaryssha júlysumen kýni ótken bolatyn. Bizge kelgenge deyin qanday adam, qanday basshy bolghanyn ol tórt jyl әkim bolghan Qyzylordanyng halqy biler, al, bizge kelgende óte qarapayym, enbekqor, jemqorlyq jýie әli «búzyp» ýlgermegen (kesip aitu qiyn, biraq, «búzylsa» da bizden ketkesin boldy-au ol evolusiya), batyr adam edi.

Bir ghana dәlel. «Aqsaqal» degen atqa say keletin az ghana azamat aghalarymyzdyng biri, oblystyq telekompaniyanyng sol kezdegi bastyghy Baydulla Qonysbekov ózi jýrgizetin tikeley «Betpe-bet» habaryna әkimdi shaqyryp, gaz, jaryq ne bolyp jatqany jayly súrady. Sonda Saparbaev, oblystyng әkimi:

- Biz sottasyp jýrip ol nysandardy memleketke qaytaramyz, al bizding jigitterding ne aparatynyn qaydam, Jogharghy Sotqa barady-daghy oblystyq sottyng sheshimin búzdyryp keledi. Biz onymen kelispeymiz, qayta sotqa beremiz. Sonymenen ómirimiz ótip jatyr, - dedi!..

Endi, sol Saparbaev – ony aqtaugha tyrysu oiymyzda da joq – keshe iytining óligin alyp, oblystyq әkimdikting aldyna kelgen, aty-jóni qazaq bolghanymen orystanyp ketken bir әielmen kezdesip qalypty. Kezdeysoq pa, joq pa, mәsele onda emes. Mәsele oblys әkimining ne degeninde. Al, ol «shash al dese bas alasyndar...» dep úrsyp, qaramaghyndaghylardy ana әielge jyghyp berdi. Qazaqty jyghyp berdi (qazaq әiel ýiinde it ústamaydy). Meninshe, jetpis jyl boyy qazaqty óz jerinde ekinshi sortty últ sanaghan kenestik sayasattan zardaby sansyz ese zor bolghan, qazaqty ýshinshi sortqa týsirip tastaghan otyz jyldyq nazarbaevtyq sayasattyng zardaby Saparbaevty oilandyrugha shama bermey, onyng týpsanasynan avtomatty týrde atyp shyqty dep oilaymyn. Nege? Orysta «professiya nakladyvaet otpechatok» degen sóz bar. Otyz jyl boyy biylikte kele jatqan adam, sol sayasatty otyz jyl ýzdiksiz jýrgizuge mәjbýr bolsa, sayasat onyng sanasyna teris әser etpeydi dep oilaysyz ba?

Aqtóbede jergilikti qazaqty búrynghyday «A,Qúday!» deuding ornyna «A,Qytay!» degizgen qytaydyng sheksiz ozbyrlyghyna shamasy kelgeninshe qarsylasqan Saparbaev emes pe edi? Búrynghy Berdibek bolsa ol – jazyqsyz jandar azaptalyp, ishki jaghday úshyghyp túrghanda - itting óligin mәsele etip, biylikti basynyp, úyalmastan kelip túrghan әielge: «IYtinizge ie bolmaysyz ba? Ýiinizge kirip óltirmegen shyghar?» dep, onyng bәldir-batpaq jauabyn tyndap jatpastan qasyndaghy nókerlerine: «Barynyzdar, anyq-qanyghyna jetinizder!» dep, eki-aq auyz sóz aityp búrylyp keter edi ghoy...

Bayaghyda bir anqau atamyz: «Mening Qúdaydyng aldynda jalghyz kýnәm bar – Qúday siyaqty men de adamnyng oiynda ne bar ekenin bilip qoyamyn» degen eken. Bizde onday qasiyet joq, qam sýt emgen kýnәkar pendemiz, oi-pikirimizdi ghana jazyp otyrmyz. Qazaqty qor tútqan, ózgeni zor tútqan sayasat kelmeske ketui tiyis! Qazaq óz jerinde ózi qoja boluy kerek. Biz eshkimdi kemsitip otyrghan joqpyz – әlemdik tәrtip, Adamy tәrtip sonday. Sondyqtan biz «otarsyzdandyru sayasatyn» erterek jýrgizuge tiyispiz. Afrika elderi ony 1960-jyldary jýrgizip qoydy, Tәuelsizdik alghanymyzgha da 30 (otyz) jyldan asty. Neni kýtip jýrmiz?..

...Bir baspasóz-konferensiyasynda marqúm Islam Karimovke orys jurnalist:

- Sizdi Ózbekstanda ózbekting mýddesi aldynghy orynda túruy kerek dep aitady deydi, sol ras pa? - dep súrapty.

IY.Karimov qarandashty alyp, bir-eki minut ýsteldi tyqyldatyp otyrypty-daghy:

- Siz súraqty tike qoydynyz, men de sizge tike jauap bereyin, - depti. – Men Ózbekstan Respublikasynyng Preziydentimin! Endeshe, men ózbek últynyng mýddesin birinshi oryngha qoymasam, mening Preziydent boluymda qanday mәn-maghyna bar?!..

Mening óz oiym, óz úghymymda auyldyq әkimdikting mamanynyn bastap, Preziydentke, Jogharghy Sot tóraghasyna, Parlameng tóraghasyna deyin qazaqtyng mýddesi aldynghy orynda túruy kerek. Óitkeni, «qazaqtyng mýddesi – qazaqstandyqtardyng mýddesi!». Eshqanday qayshylyq joq búl jerde. Ózgeni kemsitu – qazaqtyng tabighatyna jat nәrse! Tarihty oqiyq, ainalagha qarayyq, ne kóremiz?..

Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz