Osydan bir aiday búryn qazaqy әlem tordy mektep múghalimi Ordaly Qosaydyng «Matematikting matematikke haty» men akademik Asqar Júmadildaevting oghan jauaby biraz shulatty.

Bir aghamyz ben bir inimizding arasyndaghy bolghan aitystyng mazmúnyn qaytalaudyng eshkimge keregi bolmas, bizding de aitayyn degenimiz bir-aq nәrse. Asqar jauabyn: «aqsaqaldyng hatyn oqytqan studentim atamyzdy «qodyrandap jatyr» dep dәl sipattaghan eken» dep bastap, «matematik ekeninizdi dәleldeniz, sosyn sóilesemiz» dep, «sәlemi qalay bolsa, әleyi de solay bolady» deytin formulamen qúrastyrylghan» dep, 9 esep beripti jәne sol 9-dy da «qay programma qoldanyldy?» (jauaby – Ekselibay ); «búl programmany oilap tapqan adam kim?» (jauaby - a)Ótegen seri; e) Qúdabay biy) «Búl sózding býgingi maghynasy ne? (jauaby - a) Sumo kýresin ýirensin dep; d) Orekenning shatpaghyna tamyzyq bolsyn) degen siyaqty jasy ýlken aqsaqaldy ilip-shalghan, keketip-múqatqan, arasynda «Aqymaqpen aqymaq bolma» degen de sózi bolushy edi. Aramyzda jýrgen Borattyng aghasyn tanymaghan ózim naghyz aqymaq ekenmin» siyaqty túzdyq sózderdi qosa ketudi úmytpaghan týrde beripti...

Birinshiden, Asqar baurymyz ózine solay jauap beru layyq dep sheshken eken, jaraydy, akademikke aqyl aitu әbestik bolmaq. Ádette, «asqar tau sende bir min bar – asu bermeysin, asau ózen sende bir min bar – ótkel bermeysin» dep, oqymasa da toqyghandyghy tendessiz atalarymyz aitqanday, biyikke óz kýshimen jetkenderge tәn bir әdet bar, ol – «mening aqyl-oyym, bilim-parasatym, minez-qúlqym dúrys bolghandyghy sebepti men osynday dәrejege jettim, demek, mening barlyq is-әreketim búdan keyin de dúrys bola bermek» degen ústanym. Asekene de osy qazaqy kesel júqqan siyaqty, әitpese auyldyn-aq balasy ghoy.

Ekinshiden, aqyl – Alladan, bilim – ózinnen. Minez-qúlyq aqylgha, kәsip bilimge negizdeledi. Osy oiymnyng dúrys ekenine men 2005 jyly marqúm akademik Meyirhan Ábdildin aghamyzdan súhbat alghan song kózim jetip edi: «Sender oilamandar, akademiyada ónsheng bir aqyldylar jiylady eken dep. Mening bir habarda aldymen aityp qalatyn әdetime salyp, «bizding otyz akademik jiylyp auyldaghy  bir kempirdey aqyldary joq» degenim bar edi. Olar maghan jatyp ókpelegen. Men «búl sózdi men aitqan joqpyn, Pushkin aitqan» dep qútyldym. «Qalay Pushkin aitady?» deydi ghoy. Pushkin aitqan:

Tak vsegda budet, tak byvalo,  

Takoy izdrevle belyy svet.

Uchenyh – mnogo, a umnyh – malo,

Znakomyh – tima, a druga - net.

Akademik degen sóz aqyldy degen sóz emes. Aqyl men bilimdi ajyratyp ala bilu kerek. Aqyl  saghan Alla-Taghala bergen, túqym qualap kelgen qasiyet, al, bilimdi jinap alugha bolady. Mysaly, bir etikshi bar deyik. Ol óz salasynyng bilgiri, men óz salamnyng bilgirimin, Eynshteynning teoriyasynan aldyma týser elimizde eshkim joq. Biraq, aqyl jaghynan etikshi ol da, akademik men de birdey boluymyz mýmkin. Etikshini eshkim aqyldy demeydi ghoy, sol sekildi akademikti de akademik bolghany ýshin ghana aqyldy deu dúrys emes. Sondyqtan, ol ekeui eki bólek dýniye».

Ýshinshiden, әr últ ózine ghana tәn bolmysymen erekshe, sonysymen qúndy. Biz «jaltyldaydy dep jastyqty sókpe – bәrinning shyqqan teging sol, qaltyldaydy dep qarttyqty sókpe – bәrinning barar jering sol» dep Qaz dauysty Qazybek by ósiyet etkendey, jasy ýlkendi syilaghan halyqpyz. Odan útpasaq útylmaymyz. Sózimizding sonynda Bauyrjan Momyshúly atamyzdyng «Úshqan úya» kitabynan ýzindi keltirgendi jón kórdik. «Ýzindi ýlken eken, oqugha uaqytymyz joq» desenizder de erikteriniz, Abay atamyz aitpaqshy «óz sózim ózimdiki»

«...Tekebaydyng baqtalasy - Talas Alatauynyng bókterin jaylaghan Janabaydan shyqqan Bayzaq datqanyng balasy Qabylbek degen kisi eken. Bayzaq datqa zamanynda Qoqan hanyna qarsy shyghyp, sodan qapyda qolgha týsip, Qúdiyar hannyng jarlyghymen zenbirekting auzyna baylanyp, atylyp ketken. Endi, mine, sol Bayzaqtyng elu jastaghy úly Qabylbek Tekebaymen tiresip qalghan kezi eken.

Qabylbek jaghy Tekebaydy úry dep, әdildigi joq paraqor dep, úlyqqa jamandap jaza berse kerek. Sonda Tekebaydyng otyz jastaghy ýlken úly Serkebay Qabylbek jaghynyng әlgindey jalasyna shyday almay, janyna on jigit ertip, Qabylbekting aulyna tasyrlatyp jetip barghan deydi. Qabylbekting qarsy aldyna otyryp alyp, qamshysyn jerge shiyirip tastap, bir bәlege bastap, qalyng júrttyng arasynda Bayzaq datqanyng balasyn oi, balaghattaydy kelip. Aytpaghandy aitady.

Elde zәre qalmaydy. Qan tógilmese neghylsyn dep qaltyldaghan halyq. Aq ordanyng syrtyndaghy әielder jaghy әruaq, qúdaygha syiynyp, sybyrlasyp qana sóilesedi. Al, Serkebay aqilanyp alsa kerek, ar-namysqa tiyetin auyr sózder aityp aighaylap otyr. Qabylbek sonda qybyr etpepti. Lәm dep tis jarmapty. Qabaghyn da qaqpapty. Janabay jaghy ulap-shulap, namys buyp, kek qysyp, oryndarynan túra-túra úmtyla bastasa, Qabylbek olargha tek qolymen belgi berip basyp tastap otyrady. Biraq tis jarmaydy. Atalas aghayyn-tughany búghan shydamay, qany qaynaydy. Qabylbek tyrs etpeydi. Onyng búl qylyghyna yza bolghan sotqar Serkebay odan beter odyrandap, aitpaghandy aitsa kerek. Aqyrynda atyna qarghyp minip, on jigiti janynda, auylyna salyp úryp qaytyp kelipti.

Serkebay ketken song Janabay jaghy jabylyp Qabylbekke narazylyq aityp jatsa kerek:

- Oibay-au, nege bizdi bógediniz?

- Aq ordany basyndyryp qoyghanymyz qalay?

- Áruaq! Áruaq! Áruaqtyng say-sýiegin syrqyratyp qaytip tiri jýremiz, oibay!

- Bayzaq datqanyng basynan eshkim asyp kórmegen! Biz ne bop baramyz!

- Álgi әupildegen tóbetting kótinen quyp baryp, qara qan qústyrmasaq, jer basyp tiri jýrgenimiz qúrysyn!

- Ayaghynan salbyratyp aghashqa ilip qoymasaq, atymyz óshsin!

- Attanayyq! Attan! Attan! Bayzaq! Bayzaq!

Des bermey, eleurep, ókpeleri órekpip, órshelenip alghan aghayyndaryn Qabylbek biraq sózben qayyryp salyp:

- Toqtat! - dep aqyryp qalghan. - Opyq jeytin sol Serkebaydyng ózi bolady әli, - depti. Aghayyndary, amal joq, tyiylypty.

Al, Serkebay әkesi Tekebaydyng aldyna baryp maqtanyp túrsa kerek: «Eki ayaghyn bir

etikke tyqtym Bayzaq әuletinin. Qaharly Qabylbekting ózi júmghan auzyn asha almay qaldy. Bylay dep boqtadym, bylay dep balaghattadym». Tekebay sonda balasyna:

- Aqymaq! -depti.

Serkebay ýiden atyp shyghyp, óz otauyna baryp, eki kýn qatarynan nәr tatpay,

ókpelep jatyp alypty.

Al, saylaugha dayyndyq qyz-qyz qaynap jatsa kerek.

Ýshinshi kýn degende Serkebay әkesine kelip, ayaghyna jyghylady.

-Meni qúday syilady. Ózimnen jiyrma jas ýlken Qabylbekting betinen alyp,tilim tiydi. El kózine qaraytyn bet qalmady.

Tekebay at-shapan aiybyn dayyndap, janyna jiyn ertip, Qabylbekting ordasyna ózi barghan eken.

Janabay jaghy Tekebay qol jiyp soghysqaly kele jatyr eken dep qalsa kerek, ózderi de sap týzep, saqaday say qarsy shyghady.

Qabylbekting ordasyna at shaptyrym qalghanda Tekebay qasyna Serkebaydy alyp, basqalardan oq boyy ozyp shyghyp, әkeli-balaly ekeui Qabylbek jaghyna kele jatady.

Qabylbek te: «E, mynau soghysatyn jerdi ait dep kele jatyr ghoy», - dep ózi jeke shyghyp, Tekebaygha tura tartady.

Sonda Tekebay sonadaydan attan týsip, Qabylbekting qasyna kelip:

- Mening kýshigim saghan qarap shәuildese kerek, Qabylbek! Ayybyn kótergeli keldim aldyna. Keshiremisin, sirә! - depti.

Myna sózden Qabylbekting qabyrghasy sógilip, qalbalaqtap atynan aunap týsedi:

- O, tekti by Tekebay! Sening balannyng aiybynan mening aiybym asyp ketti bilem. Agha bolsang da, seni men attan týspey tyndappyn-au. Sen keshiremising meni? Búl

Ádepsizdigim býkil әuletimizge tanba bolatyn boldy ghoy, oy әttegene-ay. At-shapan aiyp senen emes, menen, aqsaqal! - dep ýstindegi zerli shekpenin sheship Tekebaydyng iyghyna jauypty. Sóitip túryp Janabay jaghyna qarap:

-Ua, aghayyn! Saylauda Tekebaygha dauys berinder! Men qoydym dauysqa týskendi! - dep aighay salghan.

Álbette , aghayyn arasy az kýn araz-qúrazsyz bolghanmen, mansap, dәreje, ataqqa talasu, aiqay-shu, dyrdu toqtalmaghan. Az kýn jaryq dýniyede ataq ýshin, biylik ýshin alysyp, júlysyp ghúmyryn ótkizgen qu zaman eki jaqty itjyghyspen, alma-kezek arandatyp qoyghan.

Dýniyeden Tekebay by de, Qabylbek bolys ta ótti. Al olardyng attandauly alaman-tasyr ómirindegi bir parasatty sәt әlgi sol ekeui de attan týsip bir-birinen keshirim súraghan kezi bolsa kerek...»

P.S. Japondar Batystan tek tehnikany, tehnologiyany aldy, al, bolmysynyng basqa jaghynyng bәrin, eng aqyry sentoizm dinine deyin ózgerissiz qaldyrdy. Tarazynyng eki basyn teng ústap keledi. Mine, biz ýlgi etetin el!

P.P.S. Aytpaqshy, Ordaly aghay akademikke qysqa ghana jauap berdi. Biraq, әriyne, onyng ózin bes jasar balagha ainaldyrghan, aqsaqal basyn mazaq etken esepterin shygharghan joq, «ózin zor tútyp, ózgeni qor tútyp» túrghan adammen aitysudy qalaghan da joq.

Siz de bolsanyz solay  ister ediniz ghoy, dúrys pa?..

Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz