Týrkimenstan basshysy Gýrbangúly Berdymúhamedov taqtan ketpek. Arkadagtyng attan týsui býginde Ortalyq Aziyadaghy sayasatshylardyng basty taqyryptardyng birine ainaldy. 

Týrkimenstan basshysy 12 nauryzda preziydenttik saylau ótkizetinin jariyalady. Halyqtyq kenes otyrysynda Berdymúhamedov sayasatta jastargha oryn beru kerektigin aityp, eki jyl búryn payghambar jasany kelgenin menzep, biylikten ketetinin túspaldaghan bolatyn. Arkadagtyng eldi basqaryp otyrghanyna 11 aqpanda tura 15 jyl toldy.

Songhy jyldary Týrkimenstan basshysynyng el basqaru qabiletine mamandar kýmәn keltire bastaghan edi. Ol halqy әleumettik jaghdaydyng tauqymetin tartyp jatqanda, altyn keme jasatyp, arghymaq minip, iytine eskertkish túrghyzyp, rep jazyp, qymbat kólikter satyp alumen әlekke týsti. Tipti, jyl sayyn bir kitap jazyp, ony basty oqugha tiyis әdebiyetter qataryna qosty.

Arkadag altyn jalatylghan sarayynda sayran salyp jatqan sәtte, týrkimen halqy qara nangha zar bolyp qaldy. Elde azyq-týlik tapshylyghy kýn ótken sayyn artyp keledi. Pandemiya bastalghaly beri Týrkimenstanda qatang shekteuler engizildi, degenmen resmy týrde elde koronavirus joq. Tәuelsiz sarapshylar virustan kóz júmghandar sany Ortalyq Aziya boyynsha eng joghary boluy mýmkin ekenin aituda. Karantindik shekteuler saldarynan halyqtyng júmys isteu mýmkindigi de azayghan. Al biylik betperde taqpaghany ýshin әr Týrkimenstandyqqa 11 myng tenge kólemindegi aiyppúldy ayamay salyp keledi.

Týrkimenstan basshysynyng múnday sheshim qabyldauyna eldegi ekonomikalyq jaghdaymen qatar memlekettik qauipsizdikke tóngen qauip te әser etui mýmkin. Atap aitqanda, Týrkimenstan shekarasy manynda songhy bir jylda birneshe qaruly qaqtyghys bolghan. Ashhabad resmy aqparat taratpasa da, shekara manynda týrkimen sarbazdary tәlibtermen jәne DAISh sodyrlarymen úrysqa týskeni jayly aqparattar bar.

2021 jyly 15 tamyzynda Taliban lankestik úiymy Aughanstandy tútastay jaulap aldy. Búl Aughanstanmen kórshiles elder ýshin ýlken signal bolatyn. Týrkimenstan basshysy tәlibtermen kelissózder jýrgizdi, ekinshi jaghynan basqa ssenariyge de dayyn ekenin kórsetip, el tәuelsizdigining otyz jyldyghyna baylanysty úiymdastyrylghan әskery sherude týrkiyalyq soqqy jasaushy «Bayraqtar» drondaryn kórsetti. Búl Ortalyq Aziyagha әkelingen alghashqy «Bayraqtar» bolatyn. Jalpy Týrkimenstan Ortalyq Aziyadaghy qaru satyp alu jaghynan basymdyqty Reseyge emes, Týrkiyagha beretin jalghyz memleket ekenin osy joly da kórsetti.

Arkadag óz eli tyghyryqqa tirelgen sәtte biylikten bas tartudy jón kórgen siyaqty. Áriyne, ol Týrkimenstannyng biylik elitasynan ketpeydi, tipti Qazaqstan modeline úqsas qosbiyliktik jýie qúruy da mýmkin. Endigi tanda Týrkimenstan biyligi sózsiz onyng úly, Serdar Berdymúhamedke ótedi.

Serdar Berdymúhamedting jasy qyryqta, ol keshe preziydenttik saylaugha kandidat retinde tirkeldi. Osylaysha biylikti Arkadag әuleti óz qolynda ústap qalmaq.

Serdar Berdymúhamedov birneshe sayasy lauazymgha iye. Berdymúhamedov SIM orynbasary, Ahal velayatynyng basshysy, ónerkәsip ministri, viyse-ministr qyzmetterin atqarghan. Elde premier-ministr joq bolghandyqtan, әkesine tikeley baghynghan. Sayasattanushylar Berdymúhamedovtyng tәjiriybesi Ázerbayjan tәjiriybesine úqsamaytynyn aitady jәne Áliyev syndy joghary qoldaugha ie boluy ekitalay.

Eldegi ekonomikalyq jaghdaydyng nasharlauy saldarynan Týrkimenstan biyligi aldaghy tanda beytaraptyq pozisiyadan bas tartyp, qanday da bir odaqtargha baruy mýmkin degen de boljamdar bar. Memleket gaz ben múnaydyng arqasynda ghana jan baghuda, al songhy jyldary týrkimen gazyna Qytaydyng iyelik etui eselep artty.

Abai.kz