Asylnúr Orynbek. Áleueti әuelegen Ontýstik
Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ekonomikalyq damu kórsetkishi jyl sanap qarqyndy týrde ósip keledi. Búl birinshi kezekte Elbasynyng úiytqy boluymen halyqtyng әl-әuqatyn arttyru jolynda jasalynyp jatqan әrtýrli memlekettik baghdarlamalar men tyng jobalardyng arqasy dep bilu kerek. Respublika halqynyng 20 payyzgha juyghy shoghyrlanghan ýlken oblystyng әleuetin órge sýireu onay júmys emes. Kezigetin problemalar, kezdeysoq shygha keletin tótenshe jaghdaylar men әlemdik masshtabta qúbylyp túrghan ekonomikalyq ózgerister túsynda elding tabysyn arttyryp, bәsekege qabiletin shynday týsu qiynnyng qiyny. Desek te kórsetkishter tәp-tәuir.
Oblys ekonomikasyn qúraushy negizgi salalardyng ósimine jeke-jeke toqtalar bolsaq, 2012 jyldyng qantar-shildesinde 237,9 mlrd. tengege ónerkәsip ónimi óndirilip, naqty kólem indeksi 2011 jyldyng tiyisti kezenining dengeyimen salystyrghanda - 102,5% -gha artqan. Ónerkәsiptik ónim kólemining 23,0% ýlesin qúraytyn tau-ken óndiru salasynda óndirilgen ónim kólemi - 8,0%-gha artyp, 54,8 mlrd. tengeni qúrapty. Asa manyzdy ónimderding ishinde ún óndiru - 19,1% (496,3 myng tonna), maqta talshyghy - 52,2% (37,7 myng tonna), benzin - 5,2% (644,1 myng tonna), kerosin - 22,2% (165 myng tonna), sement - 34,7% (955,6 myng tonna), maqta iyirim jibi - 21,0% (2,8 myng tonna), maqta matalary - 19,2%-gha (14,1 mln. sharshy metr) artqan.
Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ekonomikalyq damu kórsetkishi jyl sanap qarqyndy týrde ósip keledi. Búl birinshi kezekte Elbasynyng úiytqy boluymen halyqtyng әl-әuqatyn arttyru jolynda jasalynyp jatqan әrtýrli memlekettik baghdarlamalar men tyng jobalardyng arqasy dep bilu kerek. Respublika halqynyng 20 payyzgha juyghy shoghyrlanghan ýlken oblystyng әleuetin órge sýireu onay júmys emes. Kezigetin problemalar, kezdeysoq shygha keletin tótenshe jaghdaylar men әlemdik masshtabta qúbylyp túrghan ekonomikalyq ózgerister túsynda elding tabysyn arttyryp, bәsekege qabiletin shynday týsu qiynnyng qiyny. Desek te kórsetkishter tәp-tәuir.
Oblys ekonomikasyn qúraushy negizgi salalardyng ósimine jeke-jeke toqtalar bolsaq, 2012 jyldyng qantar-shildesinde 237,9 mlrd. tengege ónerkәsip ónimi óndirilip, naqty kólem indeksi 2011 jyldyng tiyisti kezenining dengeyimen salystyrghanda - 102,5% -gha artqan. Ónerkәsiptik ónim kólemining 23,0% ýlesin qúraytyn tau-ken óndiru salasynda óndirilgen ónim kólemi - 8,0%-gha artyp, 54,8 mlrd. tengeni qúrapty. Asa manyzdy ónimderding ishinde ún óndiru - 19,1% (496,3 myng tonna), maqta talshyghy - 52,2% (37,7 myng tonna), benzin - 5,2% (644,1 myng tonna), kerosin - 22,2% (165 myng tonna), sement - 34,7% (955,6 myng tonna), maqta iyirim jibi - 21,0% (2,8 myng tonna), maqta matalary - 19,2%-gha (14,1 mln. sharshy metr) artqan.
Ontýstik Qazaqstan oblysy eldegi iri auyl sharuashylyqty oblys ekenin júrtshylyq jaqsy biledi. Jer emip ósken ónir túrghyndary jyl ótken sayyn ony baptaudyng da qyr-syryn jetik mengere bastaghan. Egin sharuashylyghyn әrtaraptandyru men memlekettik qoldaudyng arqasynda jemis-jiydek daqyldary men jýzimning kópjyldyq ekpelerining kólemi jyldan-jylgha úlghang ýstinde. Atap aitsaq, 2006-2012 jyldar aralyghynda daqyldardyng egis kólemi 16 myng gektargha ósken, al jýzimning ekpeleri 8 myngha jetkizilgen. Últtyq tútynu normasyna say, әrbir jan jylyna 4 kg. jýzim, 18 kg. jiydek jeydi eken.
Al bizding oblys diqandary ótken jyly búl kórsetkishti artyghymen oryndaghan. Naqtyraq toqtalatyn bolsaq, әrbir ontýstikqazaqstandyqtyng nesibesi ýshin jylyna 21 keli jemis-jiydek, 15 keli jýzim óndirilipti. Al respublika halqyn sapaly daqyldarymen qamtamasyz etude búl azdyq etude.
Jalpy oblystaghy auyl sharuashylyghy salasynyng biylghy jarty jyldyqtaghy jetistikteri jaman emes. OQO Auyl sharuashylyghynyng jalpy ónim kólemi 4,3 mlrd. tengeni nemese naqty kólem indeksi 100,9%-dy qúraydy. Onyng ishinde, mal sharuashylyghynda - 67,3 mlrd, egin sharuashylyghynda - 6,8 mlrd. tengening ónimi óndirilgen.
Oblystyng barlyq sharuashylyq sanattarynda 96,7 myng tonna et (tiridey salmaqta), 410,1 myng tonna sýt, 163,8 mln. dana tauyq júmyrtqasy óndirilipti, nemese ótken jyldyng osy kezenimen salystyrghanda tiyisinshe - 102,4%, 100,9% jәne 101,6%-dy qúraydy. 2012 jyldyng 1 tamyzyna deyingi oblystaghy sharuashylyqtardyng barlyq sanattaryndaghy iri qara mal sany - 958,9 myng basty nemese ótken jyldyng sәikes kezenine - 101,5%, qoy - 4091,5 myng bas, nemese 101,5%, jylqy - 209,6 myng bas, týie - 22,0 myng bas, shoshqa - 49,7 myng bas, qús sany - 2765,2 myng bas nemese 102,7%-dy qúraghan.
Qazaqstan tauar óndirude bәsekege qabiletti elder arasynda 52-inshi orynda.
Oblys ekonomikasyn órge sýireydi delinetin salanyng biri - shaghyn jәne orta kәsipkerlik. Múnda da birshama ilgerileushilikting bary bayqalady. Mәselen, 2012 jyldyng 1 tamyzyna deyin oblys naryghynda belsendi júmys isteytin shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerining sany - 115,1 myng birlikti qúraghan. Búl 2011 jyldyng osy kezenimen salystyrghanda 2,0%-gha artyq. Shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerining shygharghan ónimi, tauarlary, kórsetken qyzmeti 181,5 mlrd. tengeni qúrap, júmyspen qamtylghandar sany 293,0 myng adamgha jetken.
2012 jyldyng qantar-shildesinde negizgi kapitalgha salynghan investisiyalardyng jalpy kólemi baghalau esebimen 128,0 mlrd. tengeni qúrap, 104,8%-gha artqan. Negizgi investisiyalyq salymdardy iri kәsiporyndar jýzege asyrypty, olardyng kólemi 47,9 mlrd. tengeni nemese 144,0%-dy qúraghan. Investisiya salymdarynyng basym bóligi ónerkәsip, kólik jәne qoyma salu isterine tiyesili. Investisiyalardyng jalpy kólemindegi olardyng ýlesi, tiyisinshe 45,8% jәne 22,2%-dy qúraydy.
Oblystyng syrtqy sauda kólemi de birshama artqan. 2012 jylghy qantar-mausymynda syrtqy sauda ainalymynyng kólemi 2085,1 mln. AQSh dollaryn nemese 2011 jylghy qantar-mausym ailarymen salystyrghanda 125,5%-dy qúraghan, onyng ishinde eksport, tiyisinshe - 1465,4 mln. AQSh dollary nemese 137,2%, import - 619,7 mln. AQSh dollary nemese 104,4%-dy qúrapty. Eksporttyng tauarlyq qúrylymynda (Kedendik Odaqtyng elderinsiz) negizgi ýlesti miyneraldy ónimder (2012 jyldyng qantar-mausymynda - 72,5%), import mashinalar, jabdyqtar, kólik qúraldary, priborlar men apparattar (41,0%), himiya jәne sonymen baylanysqan ónerkәsip salalarynyng ónimderi (17,6%) oryn alady.
Júmyspen qamtu isi boyynsha 2012 jyldyng II toqsanynda oblysta ekonomikalyq túrghydan belsendi halyq sany - 1242,6 myng adamdy, júmyssyzdar - 69,1 myng adamdy, jalpy júmyssyzdyq dengeyi - 5,6%-dy qúraghan. Aghymdaghy jyldyng 1 tamyzyndaghy jaghday boyynsha júmysqa ornalastyrugha ótinish bildirgen 38,3 myng júmyssyzdyng 33,5 myny nemese 87,5%-y júmyspen qamtu organdary arqyly júmysqa ornalastyrylypty. Aqyly qoghamdyq júmystargha 7071 resmy tirkelgen júmyssyzdar tartylghan.
Ýstimizdegi jyldyng mausymynda oblys halqynyng orta eseppen jan basyna shaqqandaghy atauly aqshalay tabysy 32011 tengeni qúrap, 2011 jyldyng mausymymen salystyrghanda 10,1%-gha artqan jәne de naqty aqshalay tabysy 5,6%-gha ósken. 2012 jyldyng basynda OQO-da az qamtamasyz etilgen azamattardyng sany 13715 adamdy nemese oblys halqynyng - 0,5%-yn qúrasa kerek. Jarty jyl ótkende olardyng sany 22,8%-gha kemip, 10593 adamdy nemese oblys halqynyng 0,4%-yn qúraghan.
Oblystyq ekonomika jәne budjettik jos-parlau basqarmasy bastyghynyng orynbasary Ábdishýkir Saparbekov osy mәlimettermen bólise otyryp, oblys ekonomikasynyng jyl sanap qarqyndy ósip kele jatqanyn aitty. Onyng pikirinshe, ekonomikadaghy osy dinamikalyq ósim odan әri jalghasa týseri sózsiz. Sebebi industriyalandyru baghdarlamasynyng qarqyny qatty. Keshe, býgin ashylghan óndiris oryndary ózderining quattylyghyn birneshe jylda kórsete bastaydy. Tiyisinshe ónir ekonomikasy da soghan say ýlken jyldamdyqpen damidy, - deydi. Qalay desek te, qazaghy qalyng oblystyng eldegi әleuetti ónirding birine ainala bastaghany qazirding ózinde talas tughyzbaydy. Eng bastysy, osy qarqynyn joghaltpasa bolghany.