Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 4939 2 pikir 17 Aqpan, 2022 saghat 13:43

Qazaqty «bay» bolghany ýshin de aiyptaghan

ARHIV QÚJATTARYNYNG IZIMEN

Sayasy qughyn-sýrgin komissiyasynyn
ónirlik júmysynan

Baylardy tәrkileu 1925 jyldan Qazaqstandy basqaryp kele jatqan Goloshekinning tikeley bastamasy bolatyn. Ol auyldarda qysqa merzimde sovet biyligin berik ornatu ýshin aldymen qazaq baylaryn tәrkileudi jýzege asyrudy qolgha aldy jәne «1917 jylghy oktyabri aiynda bolghan bolishivikterding tónirisi qazaq jerine әli jetpepti, men Oktyabrdi auylgha aparamyn» dep jantalasty. Salty bólek biylik basyndaghylar qazaq túrmysyna múnday «janartular» tiyimsiz ekenin oilamady da. Búl - túraqty biyligi ornaghan qazaq qoghamyn ydyratudyng bir әdisi edi. Jana biylikting «ortaq mýlikti ókimetke beru, újymdastyru» talaptary jergilikti halyqtyng basym kópshiligine únay qoymady jәne jer-jerde oghan qarsy bas kóteruler de boldy. Sebebi, qazaqtyng bayy – bir otbasynyng emes, bir әulettin, auyldyng asyraushysy edi. Sol auyldyng malymen qosa, adamyna jauapty, elge sózi ótimdi azamaty edi. Sondyqtan da, qazaqtyng bayyn tәrkileu – qazaqty ashtyqqa úsharytudyng tikeley joly boldy.

1928 jyly 27 tamyzda Qazaqstan ýkimetining asa iri baylardy tәrkileu turaly «Bay sharuashylyghy men jartylay feodaldardy tәrkileu jәne jer audaru turaly» dekreti jariyalandy. Al ýsh kýnnen son, yaghny 30 tamyzda «Qazaq ASSR Ortalyq Atqaru Komiyteti men Halyq Komissarlary Sovetining bay sharuashylyqtaryn tәrkileu turaly qaulysyn qoldanu jónindegi Erejesi» qabyldandy. Erejege say ókimet adamdary tәrkileu júmysyn 5 qyrkýiekte bastap ta ketti. Múnday zorlyqqa kónikpegen halyq bas kóterip, óz narazylyqtaryn kórsetti. Degenimen halyqtyng búl әreketine de tiyisti qauly shygharyldy.

Sol jyldyng 17 qazanynda Qazaq ASSR Ortalyq Atqaru Komiyteti men Halyq Komissarlary Sovetining «Jartylay feodal iri baylardyng tәrkileu men jer audarugha qarsylyghy ýshin qylmystyq jauapkershiligi turaly» qaulysy shyqty.

Búl qauly negizinde qúramyna kezinde qazirgi Jambyl, Týrkistan jәne Qyzylorda oblystary kirgen Syrdariya okrugi boyynsha alghashynda  80 bay sharuashylyghynyn, sonymen birge 9 ru aqsaqaldary, Qoqan handyghy túsynda biylik qúrghan datqalardyng úrpaqtary, búrynghy bolystardyng mal-mýlki tәrkilendi. Olardan 16 385 iri qara, 240 694 úsaq mal tartyp alyndy. Búl Týrkistan oblystyq memlekettik arhivterinde kezdesetin kórsetkish bolsa, Almaty qalasyndaghy Ortalyq arhiv qorynda saqtauly ortalyq tәrkileu komissiyasyna joldanghan derekter boyynsha Syrdariya okruginen 105 baydan iri qaragha shaqqanda 24 736 mal alynghandyghy kórsetilgen.

1928-1933 jyldary qazirgi Jambyl oblysy aumaghynyng bir bóligi Syr-Dariya okrugine (qazirgi Jambyl, Bayzaq, Jualy, Sarysu, Talas, Merki, T.Rysqúlov audandary jәne Taraz qalasy), ekinshi bóligi Almaty okrugine (Qorday, Shu, Moyynqúm) qarady. Yaghni, 1939 jylgha deyingi tarihy qújattardy izdeu, anyqtaudyng da ózindik qiyndyqtary da bolghan.

Osy rette qazirgi Týrkistan, Almaty oblysy memlekettik arhivterinin, Almaty qalasyndaghy Ortalyq memlekettik arhivtin, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti arhiyvining qújattary zerdelendi.

Sonyng negizinde tәrkilengen iri bay sanatyndaghy 57 adam otbasymen birge Oral okrugine jer audarylghany anyqtaldy. Alayda olardyng úrpaqtaryn izdestiru barysynda birazy elge qaytugha barynsha әreket jasap baqqanyn, kóbisi jolda qaza bolghanyn, degenimen otbasy mýshelerining keybirine bolsa da tughan auylyna  jetu baqyty búiyrghanyn bildik.

Sonymen, qazirgi Jambyl oblysynyng aumaghynan 1928 jyly 57 iri baydyng tәrkilengeni anyqtaldy. Onyng ishinde týrli sebeppen qylmystyq is qozghalyp, keyinnen aqtalghany 8 adam. Aqtalu turaly aqparatyn «open list» ashyq derekter bazasy negizinde anyqtatadyq. Qalghan 49 adam turaly aqparat nege joq degen zandy saual tuyndaydy. Olar turaly tәrkileu komissiyasynyng qújattarynda naqty aqparat bar. Degenimen olargha qylmystyq is qozghalmau sebepterinen olar atalmysh derekter bazasyndaghy aqtalghandar tiziminde joq.

Jambyl oblysynyng ishinde 1928 jyly eng kóp bayy tәrkilengen audan – Merki audany. Ol jerden 23 adam tәrkilengen. Múnyng tarihy sebebi - tәrkilengen baylardyng ishinde qogham qayratkeri Túrar Rysqúlovtyng «demeushisi», qoldaushysy bolghan Bekten bolys, yaghny Bekten Mederov ta bar. Merkiden tәrkilengender negizinen bir atadan taraytyn aghayyndylar nemese bir әuletting adamdary. Mәsselen, Bekten bolystyng Súltanqúl, Sholpanqúl syndy úldary әrqaysysy jeke-jeke bay retinde tәrkilengen.

Jergilikti jerlerge shyqqan ekspedisiya mýsheleri atalmysh tizimder boyynsha júmys jýrgizip, key azamattardyng úrpaqtaryn anyqtap, olardan súhbat ta aldy.

Jalpy iri baylardyng ishinen 57 adamnyng 9-ynyng úrpaqtary anyqtalghan.

Iri baylardyng ishinde esimi alashordashylarmen tikeley baylanysty, qazaqtyng iri mesenaty bolghan Búralqy bolys Súltanbekovting de úrpaqtarymen tildese alghanymyzdy aita alamyz. Eng qyzyghy – búl kisining zattyq derekteri, sureti oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyinde saqtalghan. Mәselen, Romanovtar әuletining 300 jyldyq mereytoyyna oray bolysqa berilgen gerb belgisi bar. Búl turaly atalmysh zattyq belgini muzey qoryna qabyldaghan Kýzembay Baybosynovtyng jazbalary da aighaq bola alady.

Sarysu audanynan tәrkilengen Týsipbek Yqylasov belgili qobyzshy Yqylas Dýkenúlynyng balasy. Onyng úrpaqtary, tughan-tuystary býgingi kýni Sarysu audanynda, Taraz qalasynda ómir sýrude. Júmys barysynda olardan da súhbat alynghan. Qobyzshy Yqylastyng derekterin kóptep jinap jýrgen úrpaqtarynyng qatarynda qatarynda jurnalist Gýlnәr Esmahanova әpkemiz de bar.

Merki audany boyynsha, konfiskasiyanyng kuәgeri bolghan Bekten bolystyng nemeresi Uaziha Nysanbayqyzynyng esteligin 2016 jyly, apamyz 103-ke qaraghan shaghynda óz auzynan jazyp alynghan. Ol súhbatty múraghattanushy Maqúlbek Rysdәulet jýrgizgen bolatyn. Uaziha apa óz esteliginde: «Bizdi qonyr vagongha salyp, Oralgha qaray jer audarghanda men 14 jasar jelkildegen qyz edim. Jaylaudan týskenimiz de sol edi, auylgha qyzyl jaghaly milisiya sau ete qaldy. Bәrimizdi qoysha sanap, óte qajet jabdyqtarymyzdy ghana alghyzyp, mashiynege mingizdi. Jalpy, osynday bolatynynan әkem de, atam – Bekten bolys ta habardar bolyp shyqty. Sebebi, osynyng aldynda ghana jaylaugha Túrar Rysqúlov kelgen bolatyn»,- deydi. Oraldan tughan jerge qaytuda olar birshama kedergilerge, qorlyqtargha tap bolghanyn, tughan auylyna kire almay, qyrghyzdy panalaghanyn eske alady. Ol kisining esteliginen atasy Bekten bolys qyrghyzdaghy Qaratóbe degen jerde jerlengenin bildik.

1928-1933 jyldary tәrkilengen, jer audarylghan baylardyng tizimin naqtylau júmysy 6 ay nemese bir jylda atqarylatyn dýnie emes. Ol enbegi orasan auqymdy júmys. Búl taqyrypty Jambyl oblysy boyynsha izdeu júmystaryn 2015 jyly ústazym Maqúlbek Rysdәuletpen birge bastaghan bolatynbyz. Almaty jәne Shymkent qalalaryndaghy oblystyq, ortalyq arhiv qújattaryn zerdeley kele, biraz aqparattargha qanyq boldyq. Jýielengen júmystyng jemisi bolyp – 2018 jyly  «Konfiskasiya» atty kitaby da jaryq kórdi.

Býginde sol jinaqtalghan aqparattar Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng 2020 jyldyng 24 qarashasynda «Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya turaly» Jarlyqqa qol qoyyp, ótken ghasyrdyng 20-50 jyldarda sayasy qughyn sýrgin zardabyn tartqan tarihy túlghalardy sayasy túrghyda aqtau jónindegi naqty tapsyrmasyn jýzege asyruda, Jambyl ónirinde taldau júmystaryn jýrgizuge zor ýles qosty. Áriyne, búl júmys osymen ayataldy nemese boldyq-toldyq degen әngime emes. Degenimen 1928-1933 jyldardaghy tarihy kezeng - tәrkileu nauqanynyng Jambyl jerinde jýrui turaly qújattardy zerdeleude fundamenti sol kezde-aq qalanghanyn naq aita alamyz. Baylardy tәrkileu nauqanyn eki kezenge bólip qaraymyz. Onyng biri – 1928 jylghy iri baylardy tәrkileu bolsa, ekinshisi – orta tap ókilderin bay sanatyna qosyp, tәrkileu, arty újymdastyru.

Tәrkileu nauqany boyynsha izdenis býgingi tanda da jalghasyn tauyp otyr. Sebebi tarihymyzdyng aqtandaq betteri әli de barshylyq. 2016-2018 jyldar arasynda izdelip, anyqtalghan dәiekter tek 1928 jylghy iri baylargha ghana qatysty edi. Al tәrkileu nauqany, ókinishke oray, 1933-1934 jylgha deyin jalghasyn tapqan. Oghan oblystyq arhiv saqtauyndaghy bir ghana qújattyng ózi dәiek bola alady. Ol bir ghana Merki audanynan tәrkilenip, jer audarylghandar tizimi. Tizimde anyq kórinetin 233 adamgha qatysty derekter bar.

Búlar - orta tapqa kirgen baylar. Onyng ishinde mal-mýlki bolmasa da, «qauipti element» retinde elge sózi ótimdi auyl aqsaqaldary da kirgen. Týsiniktemesinde naqty solay da jazady. Qújat syrtynda  Merki audany boyynsha ekeni kórsetilgen. Alayda ol kezdegi әkimshilik-aumaqtyq bóliniske sәikes Merki audanyna býgingi Merki audany, T.Rysqúlov audanynyng kóp bóligi jәne Shu audanynyng keybir auyldary engeni tarihtan belgili.

Merki audandyq atqaru komiyteti qoryndaghy baylardyng tizimindegi adamdar boyynsha naqty qashan, qay uaqytta qay jerge jer audarylghandyghy kórsetilimegen. Sondyqtan olardyng taghdyryn anyqtau mýmkindigi qiyndyqtar tughyzuda. Al ózge audandar boyynsha qújattar she? «Álde olardan eshkim tәrkilenip, jer audarylmaghan ba?» dersiz. Ókinishke oray, onday qújattar әli qolymyzgha týspedi. Memleket saqtauyna ótken qújattar qatarynda qolymyzdaghysy - sol bir ghana qújat. Mýmkin, ózge audandarda elden alystatyp «jazalau» ýshin qújat jýrgizilmegen de boluy mýmkin. Oghan el auzyndaghy talayghy derekter de kuә bolady.

Mәselen, sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau maqsatynda ótken ghasyrdyng 20-50 jyldary qudalaugha úshyraghan azamattardyn, onyng ishinde resmy qújattarda deregi joqtardyng esimin anyqtau ýshin 2021 jyldyng 5-mausymynan bastap oblystyq, audandyq basylymdargha orys jәne qazaq tilderinde habarlandyru jariyalanghan. Býgingi tanda habarlandyru boyynsha vatsap jelisine jәne telefongha habarlasu arqyly 13 adamnyng esimi ótinish negizinde qabyldanghan. Onyng basym kópshiligi auyz-eki týrde kónekóz qariyalardan estigen, bilgen aqparaty, úrpaqtary esh organdardan resmy qújatyn anyqtay almay, izdestirip jýrgender.   Solardyng qatarynda biregey túlgha Sherhan Múrtazanyng әkesi de bar. Esteligi boyynsha ony audan ortalyghynda jýrgen jerinen aidap alyp ketken. Alayda ol turasynda resmy qújatty izdeushi sol kýii tappay ótti.

Búl rette ónirlerde qúrylghan kishi komissiyalar, júmysshy toptar júmystar әli kýnge deyin arhivtik qújattarda «bandiyt», «kontrrevolusioner», «halyq jauy» syndy aiyptardy iriktep, olargha týsindirme, tolyq aqtau qújattaryn dayyndau maqsatynda naqty júmystar jýrgizude.  Jogharyda bayandalghan derekter – sonyng bir kórinisi ghana.

2021 jyly ay sayyn memlekettik komissiya tarapynan belgilengen taqyryptar ayasynda respublikalyq komissiya kishi júmysshy top mýsheleri, respublikanyng belgili ghalymdarymen arnayy seminarlar ótkizip, tәjiriybe almasu, pikir-úsynystar beru júmystaryn jýrgizdi. Jambyl oblysyndaghy Sh.Múrtaza atyndaghy ruhaniyat jәne tarihtanu ortalyghynyng mamandary býginde sonday seminarlardyng tórteuine qatysyp, óz bayandamalaryn jasaghan bolatyn. Sonyng biri qyrkýiek aiynda ótkizilgen – qazaqtyng iri baylarynyng tәrkilenuine arnalghan edi.

Qosymsha:

(Jambyl oblysynyng tarihiy-ólketanu muzeyining qorynda saqtalghan Búralqy Súltanbekovke qatysty jәdigerler. Búralqy bolysqa Romanovtar әuletinin  jyldyq mereytoyyna oray syigha berilgen belgi)

(Týrkistan oblysynyng memlekettik arhiyvi qoryndaghy qújat. 1928 jyly tәrkilengen baylardy jer audaru boyynsha qaulysy. Tizbege sәikes Jetisu jәne Syr-Dariya okruginen tәrkilengen baylar Oral okrugine jer audarylghan)

Nazym Qojamjarova,

Sh.Múrtaza atyndaghy
ruhaniyat jәne tarihtanu
ortalyghynyng bólim mengerushisi

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5456