Ótken 2021 jyldyng shildesinde AQSh biyligi ózderine «Tәlipterden keletin tikeley qauip seyildi» dep tauyp, Aughanystannan әskerin shegindirdi. Arada alty ay ótkennen keyin «terrorizm» dýbiri Qazaqstannan estildi.

Preziydent Toqaev «qantar oqighasy» kezinde elge dayyndyqtan ótken «20 myng sodyr shabuyl jasaghanyn», sol ýshinde ÚQShÚ-nyng әskerin kirgizuge mәjbýr bolghanyn  mәlimdedi. Qytay taraby basynda eldegi dýrbelendi «Qazaqstannyng ishki isi» dep baghalaghanymen, Preziydentting sózinen keyin pozisiyasyn ózgertip, syrtqy kýshterding Qazaqstannyng ishki isine aralasuyn qúptamaytynyn, kómek qolyn sozugha әzir ekenin jetkizdi. Janaózende gaz baghasynyng qymbattauynan búrq etken beybit mitingining arty arandatushylyqqa úlasyp, geosayasy mәsele dengeyine kóterilgenine kuә bolyp otyrmyz.

Jalpy әlem elderining «terrorizmmen» ortaq kýreske júmyluy - 2001 jylghy 11 qyrkýiek oqighasynan bastau alghany belgili. Amerika territoriyasynda jýz bergen atalmysh tragediyagha sol kezdegi preziydent kishi Bush «Ál-Qayda» men «Talibandy» aiyptap, «Ben Laden men Omar moldany tiridey ústap, saqalyn júlamyn» dep, Aughanystangha basyp kirdi. AQSh-tyng bastamasymen «terroristik», «diny ekstremistik» toptardyng qarjy kózderi, baylanys joldary joyyldy. Uaqyt kórsetkendey, AQSh bastaghan әlemdik «terrorizmmen» kýres nauqanynyng iygiligin kórgen Orta Aziyagha jaqyn ornalasqan bizding eki qúdayy kórshimiz (Resey men Qytay) boldy. AQSh-tyng әskery operasiyasy barysynda Aughanystannyng aumaghynda «Ál-Qayda» men «Taliban» «sodyrlarynyng qatarynda boldy, medreselerinde diny bilim aldy» delingen kóptegen shetel azamattary (arasynda Qytay, Resey, Qazaqstannan barghandar da bar) qolgha týsti. Sony jeleu etken eki kórshimiz sheshender men úighyrlardyng últazattyq úiymdaryn, basshylaryn terroristik toptardyng qara tizimdigine engizip aldy. Qytay eki alyp, biyge shyghyp, qúramyna Qazaqstandy da tartyp, «Shanhay yntymaqtastyq úiymyn» qúrdy.

Basynda beytarap maydan ústanghan Qytay tarabynyng Preziydentting «terrorister» jayynda aitqanyn keyin, birden belsenip shygha keluining sebebi osydan edi. Aytyp-aytpay, Qazaqstandaghy «terrorizm» dýbiri eki kórshimizge mayday jaghyp otyr. Orys basylymdary «Qazaqstandaghy diny ekstremisterding artynda Týrkiya túr, mitingige shaqyrghan blogerlerding artynda AQSh kongresi qarjylandyratyn qoghamdyq úiymdar túr» dep, ashyq jaza bastady. Qytay jaq qashanghysynday әlipting artyn baghyp, biylikting tergeu qortyndysyn kýtip otyr. Olargha da jaghymdy janalyq  joq emes.

«20 jyldan beri terrrorizmdi zertteumen ainalysqan» memlekettik hatshy Erlan Karinning batasyn alghan «Amanat» tәuelsiz komisiyasynyng jetekshisi Abzal Qúspan myrza baspasóz jiynynda: «Ústalghandardyng arasynda sheteldikter joq, Qytaydan kelgen qandastar kóptep kezdesedi» dese, «Arandatushy-prokovatorlar» degen jazbasynda: «Biz kórgen QHR da dýniyege kelgen qazaqtyng ishindegi barlyghy birdey azamattyq almaghan. Tiyisinshe ol sheteldik bolyp esepteledi. Únasa da, únamasa da zang talaby sol» dep, qadap aitty. Preziydentting dualy auzyna ilikken «Aqiqat» tәuelsiz komissiyasynyng jetekshisi Ayman Omarova da: «Ústalghan sheteldikter arasynda Qytay tumalary (qazaq, úighyr) basym» dedi. Songhy jyldary «Qytaydan qysym kórdik» dep, arghy betten shekarany zansyz kesip ótip kelgender qatarynyng kóbeygeni, úzaq uaqyt qaymaghy búzylmaghan eki el qatynasynyng jana synaqtargha tap bolghany, sol dauly isterding basy-qasynda Abzal men Aymannyng bolghanyn júrttyng bәri biledi.

Tramp preziydenttikke kelgennen keyin, AQSh pen Qytaydyng ekonomikalyq selbestik, terrorizmmen kýres maydany týbegeyli ózgerdi. Tramp úighyrlardyng «Shyghys Týrkistan últazattyq úiymy» men jetekshilerining biri bolghan Dolqyn Aysany halyqaralyq terroristerding qara tizimdiginen shygharyp tastady. Qytay men Reseyding Amerikadaghy BAQ-taryn «shetel agenti» tizimine qosty.  Batys elderi Qytaydy «terrorizm men diny ekstremizmdi jeleu etip, jergilikti músylman azshylyq últtargha genosid jasady» dep aiyptap otyr. Sol sebepti kýni keshe ayaqtalghan «Beyjing qysqy olimpiyadasyna» baykot jariyalady. Osyny eskersek, ekonomikalyq әriptestikke qúrylghan qazaq-qytay qatynasy terrorizmmen kýres baghytynda, janasha sipat alsa, el ishinde de, halyqarada da súrapyl dau-damaygha múryndyq bolary anyq. Sol ýshinde týrli sebeptermen azamattyghy qolgha tiymey, óz elimizde, óz jerimizde jýrmiz degen anghaldyqpen arandap qalghandardyng isin qarauda óte abay bolghan jón.

2004 jyly Qytaydyng Qúlja qalasyndaghy jeke auruhanada Bolat esimdi jigitpen birge em qabyldadym. Alghashqy kýnderi kezekshi dәrigerding kelgen sayyn Bolatqa shýiligip: «Buynyndy jazyp edim, býireging shyqty, býiregindi jazyp edim, bauyryng shyqty, terroristermen dos bolyp neng bar edi?!» dep jazghyra sóilegeni mende tandanys tudyrdy. Onyng janashyrlyqpen aitylghan sóz ekenin artynan bildim.

Bolattyng 1997 jyly 5 qantarda Qúljada jýz bergen úighúr jastarynyng Qytaygha qarsy ereuilinde bala kezden birge ósken úighyr dostaryn qorghaghany ýshin jeti jylgha sottalyp, jazasyn ótep kelgen beti eken. Naqty barysy bylay bolghan: «5 aqpan» oqighasynan keyin, ýi-ýidi aralap jappay tintu, tútqyndau bastalady. Basyna kýn tughan Bolattyng birneshe dosy odan óz ýiinde jasyrudy súraydy. Ol kezde Qytaylardyng qazaqtargha keng peyil tanytatyn kezi. Olar sony bilse kerek. Dostarynyng kónilin qimaghan Bolat birden kelisipti. Úighyrlardyng arasynda otyrghan az ghana qazaq otbasyn әskeriyler mәn berip teksermepti. Bolat bala kezden birge ósken tili - bir, dini - bir dostaryn oqighanyng dýbiri basylghansha ýilerinde jasyryp, artynan shekara asyp, bas saughalamaq bolghan olardy aman-esen jolgha shygharyp salypty. Shekarany búzyp ótken Bolattyng dostaryn qazaq shekarashylary qolgha týsirip, eki jaqty kelisim boyynsha Qytaygha qaytaryp beredi. Olar tergeu barysynda bәrin moyyndaydy. Bolat birden tútqyndalyp, marqúm Qajyghúmar Shabdanúly qamalghan Ýrimjining atyshuly 1-týrmesinde jazasyn óteydi. Bolatty úrmaghan, soqpaghan. Jatqannan basqa uaqytta, jermen jeksen alasa oryndyqta býktetilip tapjylmay otyrudy búiyrghan. Kýni boyy erkin otyryp-túrmaghandyqtan, uaqyt óte kele Bolattyng eki tizesi shor bolyp, ayaghynyng sinirleri qatyp ketken eken. Onyng keyingi taghdyry belgisiz.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz