Ilkide jolym týsip birer mәrte shetelderde bolghanym bar.  Qúrama shtatty Amerikada, Birikken Arab әmirlikterinde degendey. Týrkiyanyng Ankara qalasyna da az ghana uaqytqa ayaldaghanym esimde. Sonda әlgi elderding túrmysy, saltanaty biz paqyrdy kәdimgidey tamsandyrghan edi. Men ghana emes, sәbet ókimetining temir shymyldyghy tasalaghan memleketterge qazir jii qatynap túratyn aghayyndardyng ózi tanghala tanday qaghyp tamsanumen jýr.  «Anausy qanday, mynausy qanday», - dep auzynyng suy qúryp tamyljytqanda dýniyeden týnilip ketesin. Biraq, keremetting bәri Ontýstik Aziyada, Japoniyada, Batysta eken dep tughan jerindi, әz-úyandy, otanyndy tastap kete almaysyn. Bir-aq kýnde mýkәmal mýlkin alyp әue kemesine meldektete tiyep tayyp túratyn Hrapunov emespiz, basqa emespiz, bizding taghdyr babamekenimizge baylauly. Sondyqtan, óz zamanymyzdyng zaryn jútyp, zapyranyn qúsamyz. Jamanyna janymyz kýiedi, sony jazamyz. Jaqsy bolsa eken dep jazamyz. Áytpese, memlekettik qyzymet lauazymyndaghy azamattarda jeke basymyzdyng arazdyghy joq. Tipti bizdi jek kóretin aghayyngha da ókpe nazymyz kem. Qaytkende óz qazaghyn, óz qanyn. Osyny oilaghanda bú dýniyening jaryq jaghyn, núrly kelbetin kóbirek nasihat etking keledi. Qazir Batystyng mily bastary baspasózge toqtau salyp jatyr.

Ilkide jolym týsip birer mәrte shetelderde bolghanym bar.  Qúrama shtatty Amerikada, Birikken Arab әmirlikterinde degendey. Týrkiyanyng Ankara qalasyna da az ghana uaqytqa ayaldaghanym esimde. Sonda әlgi elderding túrmysy, saltanaty biz paqyrdy kәdimgidey tamsandyrghan edi. Men ghana emes, sәbet ókimetining temir shymyldyghy tasalaghan memleketterge qazir jii qatynap túratyn aghayyndardyng ózi tanghala tanday qaghyp tamsanumen jýr.  «Anausy qanday, mynausy qanday», - dep auzynyng suy qúryp tamyljytqanda dýniyeden týnilip ketesin. Biraq, keremetting bәri Ontýstik Aziyada, Japoniyada, Batysta eken dep tughan jerindi, әz-úyandy, otanyndy tastap kete almaysyn. Bir-aq kýnde mýkәmal mýlkin alyp әue kemesine meldektete tiyep tayyp túratyn Hrapunov emespiz, basqa emespiz, bizding taghdyr babamekenimizge baylauly. Sondyqtan, óz zamanymyzdyng zaryn jútyp, zapyranyn qúsamyz. Jamanyna janymyz kýiedi, sony jazamyz. Jaqsy bolsa eken dep jazamyz. Áytpese, memlekettik qyzymet lauazymyndaghy azamattarda jeke basymyzdyng arazdyghy joq. Tipti bizdi jek kóretin aghayyngha da ókpe nazymyz kem. Qaytkende óz qazaghyn, óz qanyn. Osyny oilaghanda bú dýniyening jaryq jaghyn, núrly kelbetin kóbirek nasihat etking keledi. Qazir Batystyng mily bastary baspasózge toqtau salyp jatyr. Toqtau salghanda bizdegidey jauyp tastap, qudalap, sottap, boqtap, boralap emes, «qanypezerlik, qatygezdik kóp jazylyp ketti, endi jasampazdyqty, jaqsylyqty, qayyrymdy aitayyq, әitpese, myna әlemdi qúrtyp tynamyz, adamdar adam boludan qalyp barady» dep úsynys bildirude.

Sonymen, negizgi әngimemizge oralayyq. IYә, ghajayyptardyng bәri syrtta, bizden alys- qiyr jaylap, shet qonghan. Ol ras.  Áytkenmende  sol ghajayyptar eli ýshin Qazaqstanymyzdy qaraday qiyp kete almaydy ekenbiz: ainalamyzdaghy kelensizdikterge qynjylsaqta, jylt eter sәule, jalqy ýmit qalmay bara jatqan siyaqty bolsa da... Joq, shyndyghyna jýginsek,  qazaq qoghamy sonshalyqty sorly emes. Mәsele  iygilikti isti kóre bilude, tany bilude, baghalay bilude. Meninshe bizding bir olqy soghar túsymyz - osy. Biz dep otyrghanym - jurnalister qauymy. Bireu tauyq kepe salsa, tau túrghyzghanday dabyrlata jónelemiz. Bireu tayyp qúlasa, tarpa bas salyp taptap tastaymyz. Elimizdi kedeyshilikpen, zamananyng zaualy soqqan bar soraqylyqpen shendestirip synaghanda jerge tyghyp jibere jazdaymyz. Turasyna kóshsek, Qazaqstandy qara piarmen lastap qúrdymgha jiberudi qalaytyn qaraniyettilerding jaghynda jarbandap jýrgenge úqsaymyz. Endeshe,  qazaq baspasózining bardy «bar» dep baghalauynda, joqty «joq» dep synauynda últtyq, memlekettik aiqyn ústanym boluy kerek.

Mysaly, Shymkent qalasy. Ontýstikting júrty «shyrayly Shymqala» dep erekshe leppen ataytyn elimizding irgeli qalasy - әigili Shymkent songhy bes-alty jyldyng shiyreginde qanshalyqty týlep, janarghan desenizshi.  Sәnimen boy týzegen biyik ýiler, sayabaqtar, demalys oryndary, jasyl alandar, zәulim eskertkishter. Qazaqstanda qabyndap túratyn qymbatshylyqtyng Shymkent «shәilәsin tigip» jibergen siyaqty: alam degen nәrse әmiyanyna asa auyr tie bermeydi. Áriptesterimning tilimen aitqanda, bәri «qol jetimdi» baghada. Áriyne, qala túrghyndary tegis «qol jetimdige» qol jetkizip jatpaghan shyghar, sebebi resmy týrde 650 mynnan astam adamy bar shahardyng aumaghyn  40 myng gektardan 117 myng gektargha deyin  úlghaytu bas jospargha enipti. Nege? Óitkeni, qalanyng 30 payyzyn ghana әzirge kóp qabatty ýiler qúraydy. Qalghan 70 payyz jekemenshik sektorlardyng ýlesinde. Áli jetken tyrbanyp basyna baspana soghuda. Sondyqtan da býgingi Shymqala shynynda da shymnan soghylghan ýileri kóp qala bolyp túr. Sol ýilerden sәni de, saltanaty da bólek Shymkentte kók ýiler bar. Qalagha jolym týsip barghan sayyn kók ýilerge kózim sýrinip qaytamyn. «Ne shyqsa da Shymkentten shyghady» demekshi, Shymkentting baylary ózderinshe oqshaulanyp túru ýshin samsatyp salghan kottedjdi qalashyq shyghar búl dep, ózimshe baylam da jasap qoyghan edim. Sóitsem múnda repatriant mәrtebesimen Atajúrtyna oralghan qandastarymyz túrady eken! Myna keremetti kórip eretigiler әlemine enip ketkendey boldyq.  Artyq әsireleuden aulaqpyz, rasynda solay. Eki qabatty kók ýiler. Qatarlasa qanat jayyp, jaynap túr. Ár ýiding aldynda jylyjay. Ýsh sotyqtan.  Búl - «Asar» auyly. Júrt auzynda auyl atanghanymen Shymkent qalasynyn  kórnekti yqsham audanyna ainalghan «Asarda» 2750 ýy bar eken. Ár shanyraqta orta eseppen tórt adam túrady dep eseptesek, - 110 000 túrghyn.  Biz beriden qaytyp otyrmyz, al, shyndyghynda odan әldeqayda kóp. Mine, qalyng elin, qara orman júrtyng - qazaghyn. Baq quatty, bargha mәz. Júmys izdep sandalmaydy. Attap bassa, esigining aldynda «meni kýt, bapta, ósir, apar da sat» dep jylyjaydaghy kókónis jayqalady.

-   Búl jylyjaydyng basynda paydasyn bilmeppin. Biz degen kýn astynda kýnisip, ketpen sýirep qalghan elmiz ghoy. «Jylyjayy nesi, búdan qalay egin alady?» dep  tang qalumen boldym, -- deydi bizben  әngimesinde Janәdil agha Iliyasov.

Janәdil agha kórshiles Ózbekstan Respublikasynyng Syrdariya oblysy, Seyhunabad audanynan kelipti. Ol jaqta ýi-jayy, qora-qopsysy bolghan. Bireuden ilgeri, bireuden keyin tirlik keshken. Ol ýshin manday teri singen әr dýnie qymbat edi, ystyq edi. Alayda, úrpaghynyng bolashaghy aqyldy әkege tipti qymbatqa týsti.

-  Ózbekstanda mektepting tili týgelimen ózbek tiline kóship jatyr. Latyn jazuy kirdi. Toyghanymyzgha tompiyp jýre bersek úl-qyzymyz bir kýni qazaq ekenin úmytyp qaluy әbden mýmkin ekenin oiladym, - deydi Jәken.

Sodan Jәken  «kósheminde kóshemin» dep qighylyqty salady. Marqúm zayyby qarsylyq tanytqan eken, qaramapty. Bar sharuasyn 2 myng dollargha púldap «Qazaqstanym, qaydasyn?» dep tartyp otyrghan.

-   Kóship kelgen bette myna Týlkibas stansasynda túrdyq. El-júrtqa rizamyn. Qanatynyng astyna aldy. Balalarym qazaq mektebine bardy. Múghalimder jaqsy bilim berdi, - deydi Jәkeng aghynan jarylyp.

Sóitip jýrgende Janәdil agha Shymkent qalasynyng irgesinen «Asar» atty yqsham audan boy kóteretinin, ol audan Atajúrtyna oralghan bauyrlargha arnalyp salynatynyn, qúrylysty «Aq Ordasy» deytin qúrylys kompaniyasy qolgha alghanyn qúlaghy shalady.

-   «Asargha» jan-jaqtan qúiylyp berdik, - dep jalghady aghamyz әngimesin. -  Bireu mashina jýrgizdi, bireu lay ezdi, bireu shege qaqty - qysqasy kimning qolynan ne keldi, sony qadege jaratyp júmyldyq.

Mine, bek qúrmetti oqyrman, asar osylay bolady. Qan qyzyl keudeshe kiyip alyp sayasy partiya qúrghandar eshqashan dәl múnday asar jasay almaydy. Jasay alghan da joq. Asar degenimiz - ortaq iske, eldik múratqa júmylyp, kýsh biriktiru. Demek, Shymkenttegi «Asar» auylynyng tarihyn barsha qazaqqa ýlgi etuimiz qajet. Qazaqtyng sanyn «kók kórpeni býlkildet» deytin birtýrli úran emes, kók ýiler kóbeytedi. Osy oiymyzda jýrsin.

«Asargha» at salysqan Janәdil Iliyasov qazir 166 sharshy metrli,  eki qabatty (dvuhetajnyi) kottedjde bala-shaghasymen túryp jatyr. 5 jyl tegin, 5 jyldan song 10 million tengege baghalanghan baspanasynyng qúnyn ókimetke jaylap qaytara bastaydy. Ótken kóktemde jylyjayynan 3 tonna qiyar alghan eken, deldaldar bir talyn qaldyrmay satyp әketipti. Jәkeng osy kýnderi tapqan tabysyn Jilstroybankting jinaq kassasyna qúiyp bastapty. Áy, bayqaymyn, oghan 10 million degening týk emes siyaqty. Ózi qazir mekteptegi ata-analar komiytetining tóraghasy eken. Mektepte jolyghysyp әngimelestik. Jylyjayyn aityp maqtay týsedi. Atalghan qúrylys kompaniyasy «Asar» auylyndaghy jylyjaydyng barlyghyna gaz ben tamshylatyp suaratyn qúbyr tartyp beripti. «Jyl on eki ay jylyjay jylyjay qalpynda júmys isteydi, tek erinbesek bolghany», - dep qoyady Jәken.

Jylyjaydy әr ýiding albarynan ghana emes, mektepting aulasynan da kórdik.

№89 jalpy orta mektepte 900-den astam bala oqityn kórinedi. 2011 jyly berilgen mektepti sportshylar mektebi dese bolghanday eken. Atalghan bilim úyasynyng oqushylary ótken oqu jylynda sporttyng әr týrinen 240 medali alyp ýlgeripti. Biz mektep diyrektory Qasymbay Ómirbekúlymen mektepti aralap jýrgende bir ónkey domalaq bas qara balalar sport zaldarynda júdyryqtasyp, alysyp-júlysyp jatty. Aytpaqshy, búl mektepte 3 sport zaly bar eken. Bir әjemizdin: «Tóbeme jýn shyqqaly búndaydy estimeppin», - degenindey,  ýsh sport zaly bar orta mektepti men de búryn sondy kóre qoymappyn.

Jә, attyng basyn osy aradan irkeyik te bastapqy sózimizdi qortyndylayyq.

Kóp dýnie meninshe pighylgha baylanysty. Tipti memleketting taghdyry da últtyng pighylyna oray qalyptasuy mýmkin. Biz toqsanynshy jyldardaghy toqyrau men qúldyraudy, ýmitsizdikti, kýdikti ghana serik etip ómir sýre bermeuimiz kerek. Búnday kónil-kýy últtyng damuyn tejeydi. Osyny jazarman qauym әsirese myqtap eskersek jón bolar edi.

P.S.

Kim ne dese, o desin, Shymkent saparynan kórip, kónilimizge týigen  ózge de kónilge ystyq kórinisterdi aldaghy uaqytta jazar taqyryptarymyzdyng birine arqau etpekpiz. Endigi әngimemiz Ordabasy alanyndaghy «Otan-Ana» tәuelsizdik monumentining biyiginen bastalady.

«Abai.kz»