Jana Qazaqstandy qúru nauqany taqauda ayaqastynan bastalyp ketti. Qazirgi qarqyny jaman emes. Biraq endi qúrylatyn «Jana Qazaqstan qanday bolu kerek?» degen mәsele tónireginde aitylyp jatqan oi-pikirler óte az. Tipti, joqtyng qasy. Múny, bir taraptan, týsinuge de bolatynday, memleket qúrudyng әlemge ortaq ýlgileri kóp qoy, sonyng bireuin әkep ózimizge qonjita salsaq, júmys bitti emes pe deytin arqany kenge salu jatqanday isting artynda.

Bir quanarlyghy, bizdegi «qayta qúru» júmysy alda atqarylmaq úly isterge berik negiz bolatyn myqty alghysharttardy әzirleuden bastau alypty. Basqasyn aitpaghanda, Memlekettik hatshynyng qúzyretin keneytip, pәrmenin arttyratyn ýlken qújattyng shúghyl qabyldanuy sonyng naqty aighaghy bolsa kerek. Elimizde ret tәrtibi boyynsha besinshi oryndy iyelenetin, el tizginin ústap otyrghandardyng biri bolyp esepteletin búl lauazymnyng biyligi búryn-sondy búl ayada keneyip kórgen emes. Qos qoldy kóterip qúptarlyq-aq sheshim.

Múny memleket basshysynyng óz qaramaghyndaghy biylikting qomaqty bóligimen, óz jaghdayyna qaray, iydeologiya salasynda qyzmet atqaratyn lauazymdarmen bólisui dep baghalap jatqandar da bar. Astaryna ýnilsek, aityp otyrghan sózderining negizi de joq emes. Jalpy, biz sekildi memleketi tәuelsizdik alghanmen, halqy әli tәuelsiz halyq retinde qalyptasyp bolmaghan, qalyptasu bylay túrypty, әli bir tilde – óz ana tilinde sóilep, erkin týsinise alatyn dengeyge jetpegen, arada otyz jyldan asa uaqyt ótse de búl tarapta kónil kónshitetin әreketter jasalmaghan el ýshin osylay bolghany óte dýrys pa dep oilaysyn. Óitkeni, ózderinizge mәlim, bizding iydeologiya salasynday kenje qalghan, sorymyzgha qaray sonshalyqty kýrdeli, tarihta qalyptasqan ishki ahual ghana emes, syrtqy foktorlar da ýnemi әser etip túratyn, soghan qaramay, jolyna jatyp alyp әr jerinen jyrymdap ketetin jyryndy mekemeleri de kóp әlsiz sala bolghan emes. Ózgesin aitpaghanda, olardyng eng tegeuirindisi, bet qaratpas pәrmendisi búrynghy biylik qúrylymyn uysynda ústaghan top desek, endi ol da ýlken kýlshesinen airylghan tentek baladay oqys juasyp, bir shetke qaray yghysyp baryp túrypty. Biraq, óz basym onyng sonshalyqty tez basylyp, berile salghanyna sene almaymyn. Bayqamasan, bayaghy desi, bedeli, basqa da kórinbeytin kóp «qoldary» bar, qúshaghynan susyp ketken «qyzyqty» dýniyeni qúzyryna qayta alugha qolda bar mýmkindigin ayamay saluy da yqtimal alda. Saq bolu kerek.

Sóitip, memlekettik hatshynyz az uaqyttyng ishinde ysqyryghy jer jaryp, jasynday jarqyldap shygha kelipti. Júmysyna bilek sybana kiriskeni jer týbinen menmúndalaydy. El kisilerimen aqyldasqan alghashqy otyrysyn da edel-jedel ótkizip tastapty. Iske sәt degennen basqa tilek joq bizde.

Degenmen, shynyn aituymyz kerek, iydeologiya bizding onbay auzymyz kýigen osal túsymyz ghoy. Bylayghy júrttyng «keneygen qúzyretpen memlekettik hatshy endi ne ister eken?» dep, kilkigen kýdikpen onyng aldaghy qadamdaryna kóz tigip otyrghany da anyq. Osy elding bir azamaty retinde búl bizding de qadala qarap, oy eleginen ótkizip, saralap jýrgen mәselemiz ghoy. Áli de bolsa kónildi kýpti etip, úiqyny qashyryp jýrgen tústary turaly kókeyge týigenimizdi, oraty kep túrghan osy sәtte ortagha salsaq deymiz.

Teris iydeologiya, tendigi joq sayasat

Qarap otyrsanyz, iydeologiya salasynda isteytin is, atqarar sharua shash-etekten eken. Jәne asu bermestey asqar. Bile bilsek, búl taraptaghy júmystyng enseriluine jyldar emes, ghasyrlar ketetindey. Olay bolatyny, eshuaqytta esten shygharugha bolmaytyn bir jay – biz bodan bolghan elmiz ghoy. Ýsh ghasyr boyy teperish kórip, ýsh jýz jyldyq últtyq ezgini bastan keshken halyqpyz. Sonyng saldarynan últtyq bolmysymyzdan ajyrap, joyylyp ketuge shaq qalyp baryp, songhy esepte, Qúdaydyng qúdireti, Tәnirding jarylqauymen әupirimmen aman qalghan júrtpyz. Atalghan jaylardan da jamany, biz múny sezinbeytin, týisinbeytin halyqpyz. Sebebi, әuelgi ýsh ghasyrlyq otyrshyldyqty aitpaghanda, keyingi jetpis jyldyq totalitarlyq jýiening qyzyl iydeologiyasynyng sanamyzgha singeni sonsha, talay uaqyt qúldyqta kýn keshken keshirmemizdi ózimizge sezindiretin, namysymyzdy janyp, qayratymyzdy qayraugha tiyis últtyq ruhtyng barynsha kómeskilenip, әlsireuine alyp kelgen. Boygha dendegen búl dertti emdeu, negizi, tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda, aldynghy biylikting kezinde atqaryluy kerek júmys bolatyn. Biraq, olar búdan sanaly týrde bas tartty. Ýndemey qoysaq, qayter deysin, sәbet ýkimeti kózin ýlken etip ashqan sauatty halyq qoy, qúlqynyn toydyrsaq, últtyq memleketti shekesine tana ma, az kýnnen song barlyghyn úmytyp, aiqyn últtyq ereksheligi bolmaghanmen, shekarasy bar tәuelsiz halyq bolady da shyghady, onday elder jer betinde az emes qoy, Singapur degen memleketti alynyz, tili joghalghanmen, ózi ornynda (negizi, joyylghan), biraq o bastaghy últ esimimen atalmaytyn, dýniyedegi eng bay til – aghylshyn tilin qoldanatyn, ýkimeti, armiyasy, basqasy bar, ózderi óte bay túratyn jaqsy memleket… sony mysal etip aldaryna tartsaq, jetip jatyr emes pe degen baylamgha kelgen sekildi. Múny bir kezde sol memleketti ýlgi qylyp kóp dәriptegeninen sezip otyrmyn, keyin ne yqpal etkeni belgisiz, pyshaq keskendey jym boldy. Sóitip, búl tarapta esh sharua atqarylmay, jýk kelesi buynnyng moynyna ysyryldy. Anyghynda búl, yaghni, otyrsyzdandyru nauqany, kimnen tәuelsizdik alsang da, erte me, kesh pe, qalayda bir jýrgizilge mindetti qozghalys bolatyn. Qashyp qútyla almas borysh edi. Sebebi, tәueldi boludyn, otar boludyng qangha singen uynan qútylmay túryp, qalghan sharuany atqara almas edin. Bir tanqalarlyghy, dýniyede bolmaytyn isterding bәri bizde bola beredi, әlgi kókeytesti sharua da atqarylmaghan kýii jayynda qala berdi. Sol mәngýrt, qúl-qútan kýiimizde eldik damudyng kelesi satysyna qaray qadam basyp, joqtan dәmelenip, túlypqa mónirep kete berdik. Juynu, shayynu, tazaru, «kir-qoqystan» arylu degen bizge kerek emes eken. Biz ýshin qarayyp tiri jýrsek boldy, sol artyghymen jetedi eken. «Nas basqan» nashar kýiimizde qara ýzip algha shyqqan otyz elding qataryna baryp túra qalugha iyek qyshytyp, qayqayyp kete berdik. Halyqty biriktiretin últtyq ruh, sanany berik tútastyratyn mәdeny biregeylik, til arqyly bekemdeletin ishki tyghyzdyq degen asyl úghymdar esten shyqty, bolashaqqa qalay bolghanda da ózimizge úqsap baruymyz kerek degen qasiyetti qaghida qaperge kirmedi. Ór ruhymyz bolmasa da, shyt jana bop tazarmasaq ta, kórshining kóligin súrap mingen súramsaqtay bireuding tilin qaryzgha ala túryp, algha qaray «nyq» basyp kete berippiz. Múnyng sonynyng nege әkelip soqqanyn, tobyrmen qúrghan memleketting qanday bolatynyn keshegi kýni búrq etken «Qantar oqighalary» әbden ashyp, kórsetip berdi. «Býlingennen býldirge alma!», «Eshkimning ala jibin attama!» degen últtyq qaghidandy qaperine almaytyn, eshkimge jany ashymaytyn, elin de, tughan qalasyn da, kerek bolsa, taghdyry ortaq otandasyn da, onyng jeke mýlkin de ayamaytyn, aldynan shyqqandy shimirikpey shaghyp, taysalmay qirata beretin «óte belsendi» jastar ósip jetilipti bizde, kuә boldyq. Ol ol ma, sol shamada, sol alasapyrannan keyin kereng bolghyr qúlaghymyzgha jetti, bizding elding baylyghynyng jartysynan astamy, arasynda ana tilin biletin bireui joq, 162 baydyng qolynda eken. Al kerek bolsa! El basyna kýn tuyp, eki talay zaman bolghanda әlgi sabazdardyng aldy jighan-tergenin qaltasyna basyp, jau shabatynday qay kezde de dayyn túratyn tikúshaqtaryna minip, «týp atasynyn» auylyna qaray tartyp otyrypty. Oilanatyn sharua ma? Oilanghanda qanday! Memlekettik hatshy bizden de teren, bizden de úzaq oilanugha tiyis. Óitkeni, seng әli qozghalghan joq qoy, irkilip bayaghy keptelgen jerinde әli túr. Ony jyljytu әmәnda onay bola qoymas.

Sózimizding salmaghy arta týsu ýshin osy arada taghy bir nәrseni qosa keteyik, tәuelsizdik alghan otyz jylda Janaózeni bar, basqasy bar, talay jerde ereuil, tolqu, narazylyqtar boldy. Kýmәniniz bolmasyn, alda da bolady. Biraq, sonyng bәri qarynnyng qamy ýshin barghan, ýkimetten nan súraghan, ailyqtyng kóbengin talap etken ónkey bir әleumettik mәseleler. Jerge taptalyp, kereksiz bop qalghan tilin, dilin súraghan, últtyq ruhyn, joghalghan bolmysyn qaytarudy talap etip kóshege shyqqan halyqty, siz kórmeseniz, men әli kórmedim. Alda da kóretinime senbeymin… Búl neni bildiredi? Bir-aq nәrseni kórsetedi, búl elge til kerek emes, dil de kerek emes, úrghany bar onday qaryn toyghyzbaytyn qúrghaq úranyndy. Halyqqa nan kerek, ýy kerek, odan qaldy, bayaghyda iship-jep qoyghan nesiyesin jauyp beruing kerek bujetting esebinen, salyq tóleushilerdin, yaghni, siz ben bizding esebimizden.

Jaqsylap túryp oilanyp almay, sanagha salyp saralap almay, keyin tolysqan aqyl-parasatymen ie bolatyn jóni dúrys iyesin tәrbiyelip, jetildirmey túryp, qara kýshpen memleket qúrugha bolmaydy eken. Osy joly osynyng basy anyq ashyldy. Al onda biz qanday adamdarmen, qanday halyqpen, nendey júrtpen memleket qúryp jatyrmyz? Endi osy tarapta az-kem әngime.

Keshegi qazaq kim edi?

Arada shamaly uaqyt ótse, barlyghyn úmytyp, kóbensip qalatyn búl adam sanasynyng әlsizdigine ne aitarsyn! Ýnemi qúlaghyna qúiyp, esine salyp otyrmasan, júrt degen әngýdik kórgeninen, keshe ghana bastan keshkeninen kóz jazyp qala beredi eken. Senbesiniz súranyzshy býgingi qazaqtardan «Sen qanday qazaqsyn?» dep. Bas qatyryp әure bolmaydy, birden aitady: «Biz naghyz qazaqpyz» dep. Sonynan «Ata-babamyz da osy bizdey bolghan» degendi qosady shimirikpey. Esh kýmәniniz bolmasyn, solay etedi.

«Mynanyng esi dúrys pa?» deysing sen jaghandy ústap. «Sonda әlgi orysqa ýsh jýz jyl otar bolghan bodan qazaq qayda ketti?» deysing ishinnen imanyndy ýiirip. Sodan song baryp býiirinnen jyn týrtedi. «Joq! – deysing dauysyndy qatty shygharyp. – Býgingi qazaq… arghysyn aitpay-aq qoyayyq, osydan jýz jyl búrynghy qazaq emes. Sadaghasy ketsin olardyn!» deysing tistenip.

Býgingiler sadaghasy ketetindey kim edi olar sonda?

Aytayyq. Olar jalang qylyshpen jaugha shapqan erjýrek dalalyqtar bolatyn. Halqynyng azattyghyna basyn baylaghan Kenesary bolatyn olar. Neshe úrpaqtan beri ýzdiksiz shyndalghan, úzaq uaqyt dayyndyqtan ótken, dәstýri qalyptasqan jәne sol zamanghy eng ozyq qúral-jaraqpen jabdyqtalghan kәsiby armiyasy bar ekenin bile túra, ózining jeniletini aidan anyq bola túra otarshyl orys әskerine qaymyqpay qarsy úmtylghan ór keudeli, azat ruhty, erkindik qúmar, sheyit ketudi qúl bolyp ómir sýruden artyq kóretin dalanyng dara kókjaldary bolatyn. Dúrystap qaranyzshy, býgingi qazaq solargha úqsay ma eken?

Keshegi qazaq kim edi? Olar asyl tekti Alash arystary bolatyn. Orystyng ghylymyn iygerip, artynan óz elin «sasyq», «nadan» dep mensinbey ketip qalmay, olardyng kózin ashugha, sәtti kelip jatsa, bayaghyda shanyraghy ortasyna týsken kóne memleketterin qalpyna keltiruge úmtylghan, júmys qansha qiyn, jol qansha úzyn bolsa da, bastaghan isterin eshuaqytta tastap ketpeytin, asa tabandy, basqa eshtenesi bolmaghanda, bodauyna qara basyn bәigege tikken, sadaghang ketkir elding irileri bolatyn.

Jaqsy bilesizder, sol bir qasiyetine basy asyl adamdardyng týbine keyin, kóp úzamay ónmendep jetip kelgen kommunistter jetti. Dәl qazirding ózinde sumandap aramyzda jýrgen, saylau bola qalsa halyq bitken jabylyp kep dauys beretin qyzyl qorqaular. Sóitip, keshikpey Qazaqstanda qyzyldardyng dәureni bastaldy. Áueli ashtyq boldy qoldan jasalghan. «Álhamdulillә alty millionynyzdyn» jartysy joq, sauaty bar bay-qúlaq, auzy dualy qoja-molda, súnghyla oily jaqsy men jaysan, esi bar atqaminer, sóz ústaytyn kisiden týk qalmaghan, taqyr jerge otyryp qalghan qara siraq jana túrpatty qúldardan «qommunizm qúru» qozghalysy bastalyp ketti. Anyghynda, búl nәubetting basy ghana bolatyn.

Kóshpeli halyqty otyryqtandyru, onda da kýshpen shúghyl qonystandyru degen – naghyz apat edi. Búl turaly graftyng balasy Tolstoydyng aitqany bar: «Bir halyqty joyyp jiberuding eng tiyimdi joly – ony ýirengen kýnkóris kózinen aiyru» dep. Sony jaqsy zerttegen qyzyl belsendiler júmysqa bel sheshe kiristi. Kóshpeli júrtty myndaghan jyldargha sozylghan tirshilik tәsilinen, ómir sýru formasynan aiyryp, orystyng hutoryna quyp tyqty. Ony keyin «auyl» dep atap alghan ózderi. Búl degen túrmystyq dengeydegi sharua emes, shyntuaytynda, sana arqyly ótetin, halyqtyng ótkenin úmyttyryp, endigisine tez beyimdeytin, jyldam mәngýrttendiretin eng ontayly amal bolatyn. Josparly týrde atqarylyp, jymsymalyqpen jýzege asyrylghan súrqiya is – qyr jaylaghan týz elining astyndaghy atyn tartyp alghanda, әlgi eshkimge bas iygisi kelmeytin asau júrt az uaqyttyng ishinde jyny alynghan baqsyday bolyp, shyqylyqqa túrdy. Sóitip, qazakenning ekinshi, tym sayasilanghan jana ómiri bastaldy. Tiri qalghan qazaqtyng barlyghy oigha týsip, jer tyrmap, egin eguge kiristi. Egin eguge kirisse meyli ghoy, ol nauqannyng sony «qazaq júmysshy tabyn qalyptastyru» degen úranmen keng etek jayghan, ken tabylghan jerlerde boy kótere bastaghan jana kenes qalashyqtaryna jappay ornalastyrumen ary jalghasty. Sonyng saldarynda sonshama qysqa uaqyt múghdarynda basqa tirshilik ortasynda qalyptasqan, óz tilinen maqúrym alghashqy qazaq mәngýrtteri tóbe kórsete bastady. Mine, siz ben biz biletin býgingi qazaqtar dәl sol kenes qazaqtarynyng jarty ghasyrdan songhy әli de óz bolmysyn, óz minezin tauyp ýlgermegen ólez úrpaghy bolatyn. Sol shalajan kóksaularmen, bolar-bolmasy әzirshe belgisiz Elbasynyzdyng bastauynda ruhy әlsiz, talaby kem, bolashaqtan ýmiti az, ishi quys memleket qúryldy. Tәuelsiz degen aty bolmasa, sol túnghysh preziydentinizding ózinen bastap basqasyna deyin shýldirlep ózge tilde sóileytin, ózge dilde oilaytyn, eshqashan qazaq bolghysy kelmeytin, onyng jeri men baylyghy ghana kerek jana «qúl iyeleri» boy kótergen el boldyq ta shyqtyq kóp ótpey. Senbeseniz, qaranyz manayynyzgha, tәuelsizdikke otyz jyl bolghan býgingi kýnning ózinde «Oy, shirkin, soyz kezinde bylay ómir sýrdik qoy!» dep, kenirdegining túsyn bas barmaghynyng tyrnaghymen oryp týsetinder әli kezdesedi.

Últtyq sana bolmay, memlekettik sana ornyqpaydy

Aldynghy biylik, nege ekenin, osy qazaqtardy ózgertip, basy azat qana emes, ruhy da ór jana qazaq jasaugha talpynbady. Úmtylghanday beyne tanytqanmen, shyn mәninde, әlgisi eldi dәmelendirip, aldausyratqan dalbasa birdene bolyp shyqty. Ózi ózgeruge, eldi ózgertuge qúlqy bolghan joq, әiteuir, jabuly qazan jabuly kýii qala berdi. Bizding payymdauymyzsha, aldynghy biylikting eng ýlken qateligi – osy. Óitkeni, dýnie dýrbeleng bop jatqan orayly, ontayly sәtti ótkizip jiberdi. Ayaq-qoly, auzy-basy erkin bolghanmen, sanasy azat emes kisilermen memleket qúrugha bolmas edi. Qúrdyq dep kýmpildetken memleketimizding týri, әne, anau. Bir-aq kýnde týp qotarylyp, audarylyp qalmaghanmen, jýgi auyp baryp, basqa bireulerdi kómekke shaqyryp jatyp, әupirimmen әreng alyp qaldyq. Endi oilanbasaq bolmas. Bizding oiymyzsha, elde týpting týbinde últtyq memleket qúrylmay, kósegemiz kógermeydi. Qazaqsha sóilep enbektenip, qazaqsha oilap damityn el bolmay, әmanda týtinimiz týzu úshpaydy. Óitkeni, bile-bilsek, últ degen – óte berik irge tas. Sol irge tas nyq ornyqpay, eshqashan asyghymyz alshysynan týspeydi.

Aldynghy ýkimetting taghy bir qateligi – halyqty mal qúrly kórip, kýndiz-týni solardyng ómiri tolmaytyn bótegesin toltyrumen ainalysty. Arasynda asap-asap, óz qúlqyndaryn da ayamay toltyrghanyn, arty ashylghan býgin kýnde әreng bilip jatyrmyz, aqtalmay ketken qayran ýmit! Adyra qalghan qayran uaqyt! Onday mýmkindik qayta ainalyp kelmeydi ghoy endi. Aqyr ayaghy, halyqty tәuelsiz el qúryp jatqanyna nandyryp, azat elde jasap jatqanyn sezindire almaghan kýii tarih qoynauyna ketti.

Múnyng bәrin nege sonsha jeksúryn bolyp shúbyrtyp jatyrmyz?

Jana biylik tyndasyn dep, qúzyreti keneygen Memlekettik hatshy estisin dep. Sonan song jaqsylap oilansyn, ótken ókimetting kebin kiyip, qateligin qaytalamay, qiyndyqtan alyp shyghar jana jol tapsyn dep. Onsyz da «Jana Qazaqstan» qúrylyp jatyr ghoy, ondaghy eng manyzdy mәsele – últtyq degen qúdiretti negizdi úmytyp ketpesin dep.

Áriyne, ghasyrlar boyy bodandyqta bolghan, sanacy, ony aitpaghanda, sol sanany qalyptastyratyn tilding ózinde qosylmaytyn qos jaghalauda qaq jarylyp qalyp qoyghan halyqty qayta biriktiru, qalay aitsang da, onay sharua emes. Al sodan song ekeuin bir-birine etene etip, ortaq otandaryn qúddy bir әkesi-sheshesin sýigendey sýidiru, qiyn jaghdayda әlgi «ortaq ýilerin» tize biriktere otyryp qorghaudy ýiretu – asa úzaq uaqytqa sozylatyn ýderis. Múnda, bәri bir, azat kenistikke shyghyp, onasha otau qúrudyng búrang jolyna týsken barlyq elderdegi siyaqty – alghashqy kezde, júrtqa demokratiyany ýiretip, ony ornyqtyruda memleketting ózi kómekke kelip, týrli instittuttary qol úshyn bergeni siyaqty, bizde de, últtyq sipatty aiqyndau isinde, memleket kýshine arqa sýiemey bolmaydy. Onsyz júmys mandymaydy.

IYә, belgili jay, últtyq memleket qúru degen basqa júmysty qantaryp qoyyp, kýndiz-týni «últ», «últ» dep, qala berdi, «qazaq», «qazaq» dep aiqaylay beru emes. Bizding jogharyda otyrghandarda eskiden qalghan bir kate kózqaras bar. «Últ» dese, «últshyldyq» (shavinizm) qozady dep oilaydy. Búl týbirimen teris úghym. Kerek bolsa, sol qadamgha barmay-aq… «últ», «últ» dep aiqaylamay-aq, «qazaq», «qazaq» dep qaqsamay-aq, últtyq memleket qúrugha bolady, eger shyn niyet, riyasyz yqylas bolsa. Oghan orys tili, ne basqa birdene kedergi emes. Tilde túrghan ne bar? Ýirenip alsan, ýlken qúral, qajetine jaratasyng da, jónine kete beresin. Bizdegi mәsele tilde emes, dilde, ditte bolyp túr. Ór jaqta otyrghandardyng ditinde. Biluiniz kerek, bizdegi eng súrqiya, «basymen kirip ketken iydeologiyalyq qúldyq» – sol ór jaqta bolyp otyr. Ana tilin bilmeytin, bilgisi kelmeytinderding kóbi sonda jýr jalbyzbalap jan baghyp. Solar ózgerui kerek aldymen. Sodan song tómenge qaray qúldilaydy ong ózgeris.

Osyghan deyin adymdy ashtyrmay, túsap kelgen kesirli kedergi – sanamen matalyp, jýrekpen baylanu degen Qúday atqan kertartpalyq boldy. Qalyptasqan sol «saltpen» ómir sýrudi dogharu kerek. Sonda, aghys óz arnasyn tauyp, jónkile jóneledi.

Mýbәda, qoldanghan shara siresken tondy erite almasa, onda ardaqty Alash qayratkerlerine jýginu kerek. Últtyq memleket qúru o basta, qoldarynda týk bolmasa da, solardyng asyl armany bolghan. Solardan, alda qúrylmaq memleketterine әlemdegi eng úly últtyq memleket – Japoyany ýlgi etip tandap alghany sebepti «japon tynshysy» atanghan sol armanshyldardan súrau kerek. Búl jayynda olar az aitqan, az jazghan joq.

Álginde ghana aitqanymyzday, aldymen shyn niyet, ras yqylas bolsyn deniz. Olar bolsa, arbany da syndyrmay, ógizdi de óltirmey, jýkti qiyadan aman alyp ótetin amal da tabylady.

Bir nәrsening basy ashyq, bizding otanymyzda últtyq sana bolmay, eshqashan memlekettik sana ornyqpaydy. Óitkeni, bizding jaghdayymyzda últ, qalay aitsanyz da, úzaghyraq ómir sýrgen qúbylys, týsinikti, tipti, qolmen ústap, kózben kóruge bolatyn naqty nәrse. Al memleket… ajyrap qalyp, kóp zamannan song endi alaqanymyzgha kelip qonyp jatqan ghayyptyng qúsy, tansyq dýniye. Syryn alyp, mysyn basyp, túghyryna túraqtandyru ýshin uaqyt qajet. Sondyqtan, ony «últ» deytin altyn qazyqqa baylau kerek. Sonda ghana túraqty, túrlauly bolady. Sipattary jaqyn egiz úghymdy ýndestirip, tәrbie bastauyn osy qos qúndylyqty qosaqtay otyryp óristetse, júmystyng jemisti bolary sózsiz. Sonda ghana júrt júp arnanyng nәrin boyyna tez sinirip, jyldam iygerip ketedi.

Serik Núghyman

Abai.kz