Amanat / amanattau – arghy týrkilik kezennen ornyqqan moralidyq-etikalyq kóne úghym, qazaqy dәstýrli etiyketting eng joghary ústanymy. «Aqýili amanat», «amanat sóz», «amanat zat», «amanat adam», «amanat mal», «amanat kór», «amanat jerleu» úghymdarynyng әrqaysysynyng mәni maghynaly, úghymy teren, әri barlyghynyng salmaghy auyr, kiyesi bar.

«Aqýili amanat» – ejelgi týrki kezeninen Qazaq handyghy joyylghangha deyingi el arasynda qoldanghan tarihiy-diplomatiyalyq, qúqyqtyq úghym. Búl úghymnyng eki maghynasy bar. Biri – qiyn-qystau zaman tughanda, jaugershilik bolghanda el ishilik, elaralyq janjal, kiykiljinderdi retke keltiru, tatulyqta tirshilik etuding tetikterin nyghaytu, bitimgershilikti saqtau ýshin býkil el basshylarynyng (han, súltan, biyler, rubasylar, aqsaqaldar, batyrlar) kenese otyryp alghan mindettemelerining jiyntyq atauy. Ol – halyq aldyndaghy sayasiy-әleumettik manyzy joghary mindettemeler. El biyleushilerining elding – amanatyn arqalauy, oryndaytyn paryzy! Qazaq halqynda «amanat aman saqtaydy» degen úghymnyng qalyptasuynda, amanat qauip qaterden saqtaydy degen týsinikting astarynda últtyq tәrbiyelik mәn, berik ústanym jatyr. Amanat qasiyetin eksheleu arqyly saghan jauapkershilikti jýkteydi. Amanattyng jýgi auyr!. «Kótere almaytyn shoqpardy beline baylama» degen sózding tek er adamgha qarata aityluynyng ózi amanat jauapkershiligin, eldi, jerdi qorghau paryzyn negizinen er adamdardyng moynyna aluymen baylanysty.

«Aqýili amanat» ekinshisi maghynasynda jaulasushy eki jaqtyng birining talabyn ekinshisining beybit kelisimge kelip oryndauy aitylyp túr. Búl mindetteme de tek halyqtyng iygiligi ýshin qabyldanady.

«Aqýili amanat» úghymynda «aqýili» sózining boluy,  biylik statusymen, biylik mәrtebesimen, diny jәne dәstýrli tanymda «aq» úghymynyng qasiyettiligimen, sonday-aq, shartty týrde «hannyng aq ordaly ýiimen», hannyng aq ordasynyng aq kiyizden boluymen  baylanysty. Sebebi eki maghynasynda da amanattalghan mindetke jauapty biyleushi top.

«Aqýili amanat» tek tarihy dәuirlerde oryn alghan úghym edi. Býgingi el ishinde, elaralyq qalyptasqan sayasiy-әleumettik, ekonomikalyq ahual  Aqordagha «Aqýili amanat» úghymyn jýkteydi.

Amanat sóz – ant qabyldaumen, ant etumen birdey.  Ant – qasiyetti! Aytylghan sóz –  atylghan oq! Amanat sózinning dәleldi  nәtiyjesi – isin!.

Amanat zat – saghan senip tapsyrylghan, keyin iyesine qaytarylatyn dýniye.

Amanat adam/amanat baqty – asyraugha, ókildikke bergen bala, kepildikke berilgen adam, úzatylghan qyz.

«Amaly bar ma qylatyn,

Amanat baqqan kisidey,

Egesi kelse alasy» (Bazar jyrau);

«Áueli Alla, ekinshisi pirlerge balasyn tapsyryp bir sol deydi» (Qyz Jibek); «Amanatqa Tәuekel hannyng tughan úly Múrat súltan qalady» (M. Maghauiyn. Alasapyran); «Amanattyng amanatyna bastarymen jauap beru – olardyng qatty ústanar qaghidasy» (Á. Kekilbaev. Elen-alan.).

Qazaq halqy tútqyngha týsken jaushygha da amanat qaraghan. Dәstýrli tarihy qazaq qoghamynda týrme, zyndan, azaptau bolmaghan, qylmystysyn qún dauy, aiyp taghumen tezge salghan.

Amanat jerleu – ertede oryn alghan qaytys bolghan adamdy uaqytsha qoyyp, ynghayly uaqytta ósiyetine qaray basqa qorymgha jerleu. Búl qaytys bolghan adamnyng aqyrghy amanatyn úrpaqtarynyng oryndauynan tuyndaghan. Qaz dauysty Qazybekti Semiz Búghy tauynda bir qys amanat saqtap baryp Týrkistangha aparyp jerlegeni ayan. Tarihta amanat jerlengen túlghalarymyz barshylyq.

Amanat kór – qariya kisige aldyn ala qazylyp qoyylghan oryn nemese eri men әieli birge qartayyp, úzaq ómir sýrip biri qaytys bolghanda ekinshisine janynan oryn dayyndap qoy.

Amanat mal – kóshpeli mal sharuashylyghy ýstem bolghan qoghamda jylqy ýiiri, týie kelesining bir bóligin jaylaudan keri kósherde merzimdik qonystaghy auylgha baghymgha qaldyryp ketu.

Bizge kelip jetken «amanattau» úghymynyng qaysysy bolsyn, adamnyng moynyna alghan, mindet-paryzyn abyroymen oryndauymen sheshiledi. «Amanattau» – saghan senim artu! Senim artugha sening tandaluyn! Sening abyroyyn!

Adam – Jaratqan IYening amanaty! Diny týsinikte Jaratqan Ie óz amanatyn dәm-túzy tausylghan kezde ózi alady. Janjaldyq, zúlymdyq, soghyspen adam janyn alu – tarihy dәuir qoynauynda qalugha tiyis asqan qylmys edi. Adam jany – amanat ekeni jer betindegi barsha adamzattyng jadynda boluy tiyis!.

Jer, su, tabighat – Jaratqan IYening adamzatqa amanaty! Jerindi, Otanyndy qorghau, sýn  – әrbir adamzatqa berilgen AMANAT!

Tәttigýl Qartay,

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU professory, etnograf

Abai.kz