Astanada ótken apta sonynda L.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq Uniyversiytetining  oqytushy-professorlaryna, tarihshylargha jәne student jastargha belgili rejisser Erkin Raqyshevting «Túrar Rysqúlov» derekti filimi kórsetildi. Filim elimizding tәueldsizdigi jolynda qúrban bolghan qazaq halqynyng ayauly perzenti Túrar Rysqúlovtyng ómiri men qayratkerligi jayly. Filimdi student jastar zor yqlas qoyyp tamashalady. Kórsetilim sonynda filim jayly pikir almasu súraq-jauap týrinde ótip, ony osy sharany úiymdastyrugha úitqy bolghan uniyversiytet prorektory Dihan Qamzabekúly jýrgizip otyrdy.  Raqyshev filim Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tapsyrysy boyynsha týsirilgenin aita kelip, búrynnan belgili derektermen shektelip qalmay tyng derekterdi tabudy aldyna maqsat etip qoyghanyn aitty. Osy jolda Mәskeu, Tәshkent, Bishkek taghy basqa qalalargha baryp búryn jaryq kórmegen qújattar men beynetaspalardy jәne Rysqúlovtyng osy uaqytqa deyin belgisiz bolyp kelgen jerlengen jerin qalay tapqanyn әngimelep berdi. Uniyversiytet studentteri de filim jayly ózderining jyly lebizderin, filimnen qatty әser alghandaryn aityp Rysqúlovtay qayratkerding ómiri jastardy patriottyq ruhta tәrbiyeleude zor ekenine toqtaldy.

Astanada ótken apta sonynda L.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq Uniyversiytetining  oqytushy-professorlaryna, tarihshylargha jәne student jastargha belgili rejisser Erkin Raqyshevting «Túrar Rysqúlov» derekti filimi kórsetildi. Filim elimizding tәueldsizdigi jolynda qúrban bolghan qazaq halqynyng ayauly perzenti Túrar Rysqúlovtyng ómiri men qayratkerligi jayly. Filimdi student jastar zor yqlas qoyyp tamashalady. Kórsetilim sonynda filim jayly pikir almasu súraq-jauap týrinde ótip, ony osy sharany úiymdastyrugha úitqy bolghan uniyversiytet prorektory Dihan Qamzabekúly jýrgizip otyrdy.  Raqyshev filim Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tapsyrysy boyynsha týsirilgenin aita kelip, búrynnan belgili derektermen shektelip qalmay tyng derekterdi tabudy aldyna maqsat etip qoyghanyn aitty. Osy jolda Mәskeu, Tәshkent, Bishkek taghy basqa qalalargha baryp búryn jaryq kórmegen qújattar men beynetaspalardy jәne Rysqúlovtyng osy uaqytqa deyin belgisiz bolyp kelgen jerlengen jerin qalay tapqanyn әngimelep berdi. Uniyversiytet studentteri de filim jayly ózderining jyly lebizderin, filimnen qatty әser alghandaryn aityp Rysqúlovtay qayratkerding ómiri jastardy patriottyq ruhta tәrbiyeleude zor ekenine toqtaldy.

Professor Dihan Qamzabekúly Rysqúlovtyng eli ýshin enbek etip, tәuelsizdik jolynda ayanbay ter tókkenin eske aldy. Atalghan tuyndy otandyq derekti filimder janryna jana lep әkelgenin tilge tiyek etti. Búghan deyingi týsirilgen derekti filimderden ereksheligi - keyipkerlerdi әrtisterding somdauy. Basty keyipker T.Rysqúlovtan basqa, Ahmet Baytúrsynovty, Súltanbek Qojanovty, t.b. túlghalardy әrtisterding sheber somdaghanyn aita kelip, sózining sonynda filimdi týsirushilerge shygharmashylyq tabys tiledi.

Pikir almasu barysynda sóz alghan Memleket tarihy institutynyng diyrektory Býrkitbay Ayaghan Túrar Rysqúlovtyng ómiri óskeleng jastargha ýlgi bolatynyn aita kelip, olardyng boyynda otanyna degen sýiispenshilik jәne patriottyq sezimderdi oyatatyn osynday filimderdi týsiru tek qana derekti filimdermen  shektelip qalmay kórkem filimder de týsiru mәselesin kóterdi. Sonday-aq, osy tektes tuyndylar basqa da Alash qayratkerleri jayly týsirilse núr ýstine núr bolar edi degen pikirin bildirdi.

Hamit Tashenov

Astana qalasy.