Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Bú ne mazaq? 4125 17 pikir 11 Nauryz, 2022 saghat 14:47

Batyrlardyng esimin qorlaghan әkimdi әruaq atady!

«Últqa qarsy júmys isteytinderdin
 atasyna nәlet!»
M.Shahanov

...Bir qazaq bir audannyng qúlaghyn ústapty deydi. Ústaghan boyda shopyryn jiberip, aulynan әkesin aldyrypty, kabiynetin kórsetipti. Sosyn әkesine qorazdana, shekesinen qarap túryp: «Áke, siz maghan  adam bolmaysyn» dep úrsa berushi ediniz, al, men, mine, bildey әkim boldym!» dep maqtanypty. Sonda әkesi keng kabiynetke syimay túrghan úlyna: «Aqymaq, týkke týsinbepsin, men saghan әkim bolmaysyng degen joqpyn, men saghan adam bolmaysyng degenmin!» dep, shyghyp ketipti.

Kókshetaudaghy Burabay audanynyng әkimi Áset Múzdybaev degen de әkim boludy adam bolu dep týsinetin, kókiregining buyna nan pisken sauatty nadannyng biri bolsa kerek, aty adam bolghanmen, zaty adamshylyqtan mýldem alys jatqan jan ekenin kórsetip, saudyng tamaghyn jep, esalannyng isin istepti - audan ortalyghy Shuchinsk kentinen Edom (?) kóshesine Bauyrjan Momyshúlynyn, Kommunistik kóshesine Rahymjan Qoshqarbaevtyn, Trudovaya kóshesine Talghat Biygeldinovting aty beriluine qarsy shyghyp, kónbey qoyypty: ««Onomastikalyq komissiyanyng ong sheshimine qaramastan búl talqylau bolmaydy. Qazir qoghamdyq-sayasy jaghday búghan mýmkindik bermeydi. Eger kóshe atyn ózgertsek, ol jerge asfalit tóselip, jaryq payda bola ma? Búl qazir kóteretin mәsele emes»» dep ottapty. «Úrynyng aty ózine say bolady» deydi ghoy, q asynda onyng sózin «esti vajnee dela, chem pereiymenovaiyne uliys» dep qoshtap, Shuchinsk qalasynyng әkimi Erlan Qapparov otyr). https://azattyq-ruhy.kz/society/34765-burabaida-audan-kim-kazak-batyrlaryna-koshe-atauyn-beruge-karsy-boldy Negizi jarymaghan bayqústar-ay...

Bes kýn búryn osy oqigha jayly oqyghanymda óz kózime ózim senbedim. Tipti, esengirep, taban astynda ne jazarymdy bilmedim. Onyng ýstine sonau Astanadan qúda týsip, jiyen úlgha kelinshek әkelip, betashar-toy ótkizu qabattasyp ketti. Bәribir, syrtym kýlip jýrgenmen, ishki dýniyem úlyp jýrdi. Sebebi, búl ýsh batyr da jay ghana batyr emes, әlemde tendesi joq erlik jasaghan EREN jandar – Bauyrjannyng Mәskeudi qorghaghandaghy danalyghy men batyrlyghy shet elderdegi әskery akademiyalarda arnayy kurs bolyp oqytylady, al, Rahymjan Berlindi qorshaghan 1,5 mln.әskerding ishinen Reyhstagqa birinshi bolyp tu tikken adam, Talghat Biygeldinov Kenes Odaghynyng Batyry ataghyn eki ret alghan.

Aytpay ketuge bolmaytyn nәrse, Bauyrjan men Rahymjannyng erligin Kenes Odaghynyng shovinistik orys biyligi layyqty baghalamaghan. Berlindi qorshaghan 1-Belorus maydanynyng qolbasshysy G.Jukov songhy shabuyldyng aldynda «Reyhstagqa Tu tikken adamgha Kenes Odaghynyng Batyry ataghy beriledi» dep jariyalap túryp, Rahymjangha shabuyl aldynda óz qolymen polk Tuyn tapsyrghan polk komandiyri Shatilov Jukovqa telefon soghyp, «agha serjant Qoshqarbaev pen qatardaghy jauynger Bulatov Reyhstagqa Tu tikti» dep sýiinshi súraghanda Jukov: «E...mati, kakih aziatov ty sueshi mne!» dep aiqay salsa; 1950 jyldary Júmabek Tәshenov KSRO Jogharghy Kenesi Prezidiumy Tóraghasynyng orynbasary retinde Baukene Batyr ataghyn beru turaly mәsele kótergende marshal IY.Konev «toliko cherez moy trup!» dep otyryp alghan.

Kenes ókimeti osynu erlerding eri - eki ERENDI  ózderining kózi tirisinde bir qorlasa (Reseydegi G.Bulatov Reyhstagqa Tu tikkendigine layyq Júldyzy bolmaghan song auyldastaryna shyn batyr ekenin dәleldey almaghan qorlyqqa kýiinip, ishimdikke salynyp ólgen), Tәuelsiz Qazaqstandaghy audan әkimi endi, olargha T.Biygeldinovty qosa, olardyng  әruaghyn qorlap otyr.  Ótkende Qostanayda, ózining kózi tirisinde-aq «qazaqtyng Ruhany kósemi» atanghan Aqana  memorialdyq keshen salugha qarsy shyqqan Eskendirova, Ótebaeva degen deputatsymaqtardyng qylyghy anau. Búryn biy-sheshen, aqyn-jyrau babalarymyz kelemejdep bata súraghan bay-baghylandardyng it terisin basyna qaptaydy eken. Ol - jalynan ústatpaytyn, basynan sóz asyrmaytyn asau qazaqtyng deni sau kezi edi. Býgingi qazaq - arghy jaghyn aitpaghanda jetpis jyl ekinshi sortty últ etken kenestik dәuirden, zardaby odan jetpis ese tasyp týsken, ózin qor tútqan, ózgeni zor tútqan, qazaqty ýshinshi sortty últqa ainaldyrghan, «sen qúl bolmasang kýl bol, mening qúlaghym tynysh bolsa boldy» degen otyz jyldyq nazarbaevtyq dәuirden keyin ruhy endi ghana qayta tirilgen qazaq. Búrynghy qazaq búndaylardy elden alastar edi - ol kezde elden quylu (otanshyl qazaq rudyng ózin elge tenep, tanysqanda «eling ne? dep súraydy) eng auyr jaza edi - býgingi biylik tizginin ústaghandar Múzdybaevty el týgil júmysynan quatynyna da ýmit az. Endeshe, ýsheuin de «Últtyng ústyny» dep ataugha әbden bolatyn batyrlarymyzdy búlarday shirigen júmyrtqalargha qorlatyp qalay qarap otyramyz, qolymyzda biylik bolmasa da, auzymyzda tilimiz bar ghoy, ata-baba jolymen «teris batamyzdy» bereyik!

«Allagha jazsang – onarsyn,
Áruaqqa jazsang - onbaysyn!»
Degen sózin qazaqtyn,
Ómiri estip-bilmegen,
Estise de qúlaghyna ilmegen.
Ákeden tәlim kórmegen,
Anadan tәrbie almaghan.
Qazaq bolghan song ghana,
Qonjighanyn әkim bop,
Týsinuge myiy jetpegen,
Múzdybaydyng Áseti!
Adamdyq joq qasiyeti,
(Myn-myndaghan әsetter)
Qúlaghyna qúiyp al,
Mynau – qazaqtyng ósiyeti:
«Er mәnisin bilmegen,
El mәnisin bilmeydi!
El mәnisin bilmegen,
Jer mәnisin bilmeydi».
Qazaghymnyng seni jeri úrsyn!
Sol jerde ósken nany úrsyn!
Túzy, barlyq dәmi úrsyn!
Sen qorlaghan erlerdin,
Áruaghynyng bәri úrsyn!
Áuliyekól, Jasybay,
Kólderimning suy úrsyn!
Balqaraghay ormannyn,
Dertke shipa nuy úrsyn!
Jetpis benen toqsannan,
Asyp ólgen ýsh Erdin,
Saqalynyng aghy úrsyn!
Ýsh Batyrdyng baghy úrsyn!
Aram bop shyghyp dosyng da,
Aynalyp kelip taghy úrsyn!
Kýning ótsin taryghyp,
Jylyng ótsin zaryghyp,
Jylaumenen, zarlaumen,
Barmaghyndy shaynaumen,
Ómiring ótsin toryghyp!

Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543