Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ádebiyet 4156 7 pikir 14 Nauryz, 2022 saghat 08:10

Túzy jenil jigit

(әngime)

Mine, býgin ekinshi ret erli-zayyptylardyng tósek syqyryna kuә bop jatyrmyn. Erli-zayypty degende, tughan qayyn atam men qayyn enem ghoy. Ýsh kýn búryn enemning týndi tyrnalaghan sәl qarlyghynqy dausy estildi. «Qoyshy, sharshap jatyrmyn»,  – dedi úiqyly-oyau. Dausyndaghy qarlyghynqy ýn – «Belomordan» qalghan syi. Áyel basymen ózi júmys isteytin shap-shaghyn azyq-týlik dýkenining qara papirosyn ayamay shegip, ashy týtin qolqasy men kókireginde ys bop túryp qalghan. Sharshasa sharshaghan shyghar, eden juyp, azannan keshke deyin beli býgilip, qyzyl qaraghaydy suly shýberekpen ysqylap, sol jerding shan-tozanyn sýrtip shyghu da onay emes. «Qolyna rezenke qolghap kiyip al», – dedi kýieui mýlәiim ýnmen. Til qatqan joq. Qayyn  atam nәti juas, kisimen shýiirkelesip sóilesip, jadyrap otyrmaydy, tomagha túiyqtyng ishindegi «ishimdegini taptyn» naghyz ózi. Oghan qaraghanda qayyn enem daraqylau, ótirik bolsa da dar etip bir kýlip ap, ýsh úl, eki qyzdy qatardan qaldyrmau ýshin tyrbanyp, «Belomoryn» búrqyratady da jýredi. Atam – múghalim, bir mektepting tәrbie jónindegi oqu isining mengerushisi, tәjiriybeli tәrbiyeshi. Tәrbiyeshi bolghanda súrama, bir sózdi artyq aitpaydy, kommunizm qúrlysshylarynyng moralidyq kodeksin kerek kezde sózdi ýzip tastap, jatqa aityp otyrady.

Ózderi bes bólmeli qyzylmen әktelgen «hrushevka» atalatyn tapal tamda túrady. Qansha jyl bir orynda qyzmet etse de, enseli bir ýige qol jetkize almay-aq qoydy. Bes bólmening tórinde erli-zayypty ekeui, zal dep atalghan quyqtay bólmede  ýilengenine ay jýzi bolghan «kýshik kýieu» – men jatyrmyn, taghy bir bólmede mektepte oqityn óspirim eki qyz ben  júbayym, tómengi bólmede eki úl, olar da mektepte oqidy. Qalghan eki bólme – as ýy men dәliz esebinde. Mening janymdy qinaytyny – ýilenip, zandy nekemiz qiylsa da júbayym ekeumiz eki bólek jatamyz. Osy jaghy kereghar kelip túr. Men әielimmen zandy nekege túrghan erli-zayypty emespin be? Álde әielim әke-sheshesining kózinshe bir ýide birge jatugha ynghaysyzdana ma eken? Júbayym da momyn, әr sózin súrap alasyn. Onyng birge tósek salugha batyly jetpeydi,  onday «erkektikten» aulaq, әkesining auzynan týsken dersin. Sonda men múnday qorlyqqa qashanghy tózuim kerek? Mine, ay  boldy, tughan әielimdi aimalamaghanyma. Búghan kim kinәli? Ózim. Nege jeke pәter tauyp, óz týtinimdi ózim týtetip, qazan-oshaghymdy bólip әketpeymin. Ekinshiden, bir tósekte jatugha әke-sheshesining aldynda әielimnin  ar-úyaty jibermeydi. Ymyrt jabyla ym qaghyp edim, «ýy tar ghoy», – dedi erni jybyrlap. «Qazaq ýige  jaryghan ba?» – dep ózim de shalqamnan týsip jata kettim.

Qayyn atamnyng esigi ashyq túrady. Eng bolmasa, erli-zayyptylar «ystyq mekenin» kýn bata jauyp qoymay ma? Meni balasynady-au deymin. Men bala emespin, jiyrmanyng bel ortasyndaghy bәlening bәrin biletin bildey azamatpyn. Tek óz әielime qolym jetpey jatqany bolmasa…

– Qalaysyn? – degen qayyn atamnyng qaymyjynqy erninen qaymaqtay júmsaq dausy estildi.

– I-i-i – dep ynyrsyghan ýzildi-kesildi ýn shyqty.

Ile kóne kereuet syqyrlap, yrduan arbanyng maylanbaghan dóngelegining algha iytingen shiqyly qúlaqqa keldi. Ile sap tiyldy. Endi men jatqan kóne divan syqyr ete qaldy. Men de tiri janmyn, bir qyryma aunap týstim. Ýstime jamylghanym týbiti de, týgi de qalmaghan kóne odeyal. Astyma tóselgen  aq shýberek te joq, osy ýiding jetimegi – menmin.

Ile erli-zayypty ekeui birining artynan biri shyghyp, dәlizdegi sholtighan rezenke emizikten su tamshylatyp, qoldaryn shәidi. Úzamay lәzzatqa bókken týngi úiqynyng týrtseng de oyanbas tәtti qúshaghyna kómildi. Mening janym beydaua, kóz ilindire almay arpalysyp jatyrmyn. Jasym bolsa jiyrma beste, jatysym – mynau. Bal aiyn dúrystap bastan ótkergen joqpyn, myna jatyspen  maghan bal týgili may da joq shyghar.

Kóne divannyng ýnin shygharmay ornymnan eki býktetilip túrdym. Aynalama qaradym. «Nege esikterin jauyp qoymaydy eken? «Óz ýii – óleng tósegi» bolghanyna mәz bop… óz obaly ózderine». Zaldan mysyqsha basyp ayaghymnyng úshymen shyqtym da, qighash túrghan esikti ashtym. Biri – altynshyda, biri – jetinshide oqityn eki baldyzym úiqyny úryp jatyr, ashyq-shashyq jatystarynan olardyng da boyjetip, kókirekteri týrtiyip, sandary juandap qalghanyn terezeden týsken  ay sәulesi kóz aldyma tartty. Tereze perdesin sausaq úshymen tartyp kólegeyledim de, ýstine aq jamylghy jauyp, ong qyrynan týsken júbayymdy býiirinen týrttim. Ol shoshyp oyanyp, basyn jastyqtan júlyp aldy. «Tez jerge jat!» dedim de, týkti kilem ýstinde apyl-ghúpyl sheshine bastadym.  Bizding «qyzyl qyrghynymyz» ay búryn ótip ketken, nekemiz qiylysymen-aq әuejay jataqhanasyna aparyp ózimning azamattyq, erkektik mindetimdi atqargham. Endi aiqay-úiqay da, syzylyp  sóz aitu da keyinge qaldy. Bәri sәtimen boldy. Ishtegi mún-sherimdi shygharyp, túla boydy bunaghan erkektik edirendeuimdi basyp, jatyn ornyma qayta keldim.

Tyrp etpey úiyqtadym. Biraq tanerteng qayyn atam ala kózimen qarady, enem әdetinshe eden juugha erte ketip qaldy.

***

Áuejay dep otyrghanym – men sonda audarmashy bolyp isteymin. Úshaqtar tynymsyz úshyp-qonyp jatqan alyp mekemening jataqhanasynan bir bólme aldym. Á degende әielim edi bas tartqan, «ýy joq emes, bar ghoy, birge túra bereyik te» dep. Oghan jaqsy shyghar, al maghan… kórshi bólmede qarbalas bop jatqanda men sony tyndap, tiri ólik bop jata beruim kerek pe? Sol kýni týsten keyin-aq kәsipodaq úiymy tóraghasyna ótinish jazyp, jataqhanadan bir bólme iyemdendim. «Ózing ghoy, kezinde, «ýiim bar» dep bas tartqan» dep, birden qol qoyyp berdi. Endi eni men kóldeneni on metr bir bólme – «óz ýiim – óleng tósegim», qalay tayrandasam da tarlyq etpeydi. Almatyday alyp qalada men siyaqty qarapayym qazaq ýshin búl «bórkime tar kelmes» syilyq.

Men – joghary bilimdi pedagogpyn, anau-mynau emes, Mәskeuding Krupskaya atyndaghy pedagogika institutyn bitirgem. Múghalim bolmay jýrgenim – birinshiden, Almatydaghy mektepterge múghalim bop múryn súghu onay emes eken. Tanys kerek, tanystyng qaltasyna salatyn әshmýshke kerek. Ákem – zeynetker, 1929 jyly qúrylghan bizding «Qyzyltan» kolhozyn órge sýiregen naghyz qara nardyng ózi. Kәstóminde iyrelendep qyl túrsa, jarym joldan qaytyp kep shesheme aldyrtady. Ózi artyq nәrsege qol tiygizbeydi-au, sabaz! Aghayyn ólip, jaqyn-júraghat kóz júmyp jatsa da, «uaqyty jetken de»  dep kesken terektey tip-tik bop otyrady. Sonymen, mamandyghym boyynsha bilim úyasyna bas súgha almadym. Ári әkemning bir auyz sózi qamshy bop arqamdy osyp ótti. Ákem eki sóilemeydi, Stalin dese janyn beruge dayar. Ótirik aityp, úpay jinaghandardy ayamaydy. Tipti, qoy qyrqym kezinde bir kilә jýn úrlaghan auyldas aghayyngha: «Ne sottalasyn, ne elden bezip kóshesin!» dep talap qoyady. Álgi eldi tastap, ózbek jaqqa qonys audarypty. Stalin ólgen song ghana qayta oralypty. Barghan bette tughan nәrestesining atyn Jýndibay qoyypty. Ol qazir auylda «IYJ» motaseklin zyr qaqtyryp, «әke kórgen oq jonyp», jýn emes, iri qara ýpteumen ainalysyp jýr.

Ákemning bir auyz sózi arqamdy osyp ótken qamshy boldy. Oqudy tәmamdaghan song «Almatyda júmysqa qalam» dep edim, «Onda partiyagha ótip al» dedi kók kózining qiyghyn tastap. «Almatyda partiyagha ótu onay dey me eken? Onyng ýstine múghalim degen Qúdaydyng qory emes pe? Tiyn-tebeni bardan joq, eshkim sanasa qoymaytyn azannan keshke deyin mektepti kýzetken әiteuir jýrgen bireu ghoy. Biz Japoniya emespiz, múghalim men dәrigerdi kórse iyilip túratyn». «Agronomnyng oquyna bar» degende, tәuir oqityndardy Mәskeuge konkurssyz qabyldaytyn shaqyru kelip, ә degende  mening qarmaghym qauyp edi, su betinde kilt-kilt etken qalytqy bop biraz túryp, bir kezde qarmaqqa ilingen sazan bop shygha keldim. Ákem: «Bizding auylda Mústafa Shoqay Peterborda oqyp edi, endi sen Mәskeude oqityn boldyn» dep aityp qaldy, biraq maqtanyshyn júrtqa jaymady. Ózi kesken terektey qaqayyp qalghan bireu, biraq taza, taza bolghanda súrama. Sheshem dýkennen әrkez bir dorba  kir sabyn әkeledi, «Búnyng bәrin qaytesiz?» desem, «әkeng qolyn ýsh mezgil kir sabynmen jumay ma» deydi. Men de sondaymyn. Qan jibermeydi eken. «Áke baladan oq boyy ozyq tuady» deushi edi, kórermiz… Al endi Stalin zamany ókilining Brejnev zamanynda Kommunistik partiya qataryna ótip al degeni-aq janymdy qinap bitti. Ýsh jyl boldy, әuejayda audarmashy bolghanyma. Osy jerge audarmashynyng keregi de joq, is qaghazdary týgel oryssha. Tek «Almaty – Moskva» reysi úshugha dayyn. Birinshi zaldan registrasiyadan ótinizder!» degendi jyl basynda bir qazaqshalap berem. «Registrasiyany» «tirkeu» dep audaryp edim, aerovokzal bastyghy jer-jebirime jetti. «Tirkeu» degenindi eshkim de týsinbeydi, «registrasiya» bop qalsyn, ol audarylmaydy», – dedi kózi shatynap. «Úshu alanyna shyqqanda saq bolynyzdar!» – dep audardym. Saq boludy adamzat aitpasa da biledi, jerden kókke ketip bara jatqanda kózderinde qorqynysh túrady. Jolaushylardyng jýzine qaraymyn, úshaqqa otyrarda bәri de qolsómkesin  kóterip, alabúrtyp túrady, Jer degen qasiyetti mekendi tastap ketu onay ma? Tipti, úshqyshtar da qobaljidy eken, kýnara qatyn, bala-shaghasyn mandayynan bir iyiskep, kók aspangha úshyp ketu de «jazmyshtan ozmysh joq»-tyng әreketi. Kәsip qoy, kәsip, janyndy shýberekke týiip jýrip, ýi-jayyndy asyraysyn. Men de jýrmin ghoy, Krupskaya atyndaghy pedagogikalyq institutty bitirip, jan baghyp dalbasalap. Keyde, 1-mamyr  men 7-qarashada audarmashynyng meymanasy tasyp, arbasy qattyraq tartady. Bizding әuejay újymy da merekelik sheruge lozung ústap shyghady. «Enbekshilerding Halyqaralyq yntymaq kýni – 1-May jasasyn!», «Bizding kýshimiz – yntymaq pen birlikte!», «Úly Oktyabri sosialistik revolusiyasynyng pәlenbay jyldyghy jasasyn!» degen úrannyng bәrin men jazamyn. Sol kezderi jergilikti partiya úiymynyng hatshysy mandayymnan sipap, ayaq kiyimimdi sýrtuge dayyn túrady desem, asylyq aitqanym emes. «Osyny qazaqshalap keregi ne?» dep birde búra tarttym. «Biz – kópúltty respublika emespiz be? Qazaq – negizgi últ, basqa últtardy da oilauymyz kerek. «Qazaqstan – dostyq laboratoriyasy» dep Almatygha kelgende Brejnev joldastyng ózi aitqan joq pa?». «Qazaqtar lozung ústaghanda kerek eken de» dedim aspay-saspay. Partorg sasyp qaldy. «Búl sóz osy jerde qalsyn. Osy joly syiaqygha myna jerden malynasyn», – dep kenirdegin kórsetti. Al men ony ótirik sóilegeni ýshin kenirdeginen dargha asqym kelip túr.

Partorg aitqanday, qazan toly meymildegen syiaqy bolmaghanmen, joqtan bar ghyp yrymyn jasady. Saghyndyryp kelgen syiaqygha tәuba dedik. Tәubadan jarysqa týsse qayran qazaghym shappay bәige alar edi, «qanaghat qaryn toydyrar» degen sýiikti mәteli taghy bar. Bәrine qoldy bir-aq siltedim, mening «óz ýiim – óleng tósegim» bar. Qalay tayrandasam da óz erkim.

Quyqtay bólmeme keldim de, sheshine bastadym.

– Ne boldy sonsha, kýn batpay jatyp?.. – dedi júbayym qolyna ojauyn ústap túryp.

– Kýn batqan song ómirdi televizordan kóremiz… – onyng da jer syzyp, salbyraghan jelenining bir týimesin aghytyp  tastadym.

 

***

Mine, әuejaydyng ashyq partiya jinalysynda otyrmyn. Bastauysh partiya úiymynyng hatshysy – sol bayaghy lozung jazdyryp, meni syiaqymen qaryq qylam degen Kozlov bir adamdy partiyagha ótkizu turaly úsynys jasady. Ol – 2-dәrejeli úshqysh Petushkin degen orys últynyng ókili. Bәri qol kóterip, qoldady. Men ghana an-tang bop tomagha-túiyq otyrmyn. Bir sәt bezgek kelgendey qalshyldap, dirildey bastadym.

– Kimde qanday úsynys bar? – dedi partorg.

– Mende.

– Aytynyz.

– Biyl komsomol arqyly bir adam partiya qataryna ótui kerek edi. Kezek meniki emes pe?

Kozlov selt túryp qaldy.

– Bútaqbaev joldas, biz KPSS qataryn audarmashy emes, úshqyshpen  tolyqtyramyz.

– Osy jerge audarmashynyng ne keregi bar, bәri oryssha emes pe? – dedi  partkom mýshesi – agha dispetcher erkek ózin erkin sezinip, oryndyghynyng arqalyghyn qúshaqtap.

– Sende sóz kóp. Sózi kóp adam partiya mýshesi bola almaydy. Nәieti, lozung jazghanda da tynysh túryp jaza almaysyn, – dep Kozlov týiile qarady. – Qarashy sózin.

Zal tym-tyrys, tek jas kommunist bolghaly túrghan Petushkinning óninde shapaghat núry oinaydy.

– Petushkinning menen qay jeri artyq? – dep shanq ete qaldym.

Synyqtan basqanyng bәri júghady, búl Mәskeude birge oqyghan armyan  dosym Levon Balbulyannan ýirengen daghdym. Olar orysqa des bermeydi, aitaryn aityp tastaydy. Onyng sózin tyndap, sanasady. Al meni kim tyndar eken?

– Bútaqbaev, onyng últy orys. Biz internrespublikamyz, orys últyn  Kommunistik partiya qataryna kóp qabyldauymyz kerek.

– Milliard pút astyq siyaqty jospardy asyra oryndauymyz kerek pe? Kerek. Endeshe,  orystan basqa adam kommunist bolmay ma?

– Áy, – dedi әlgi ýsteldi qúshaqtaghan agha distpecher taghy da erkinsy sóilep. –  Úly Oktyabri sosialistik revolusiyasyn jasaghan úly orys halqy emes pe? Sauatsyz…

– Men Krupskaya atyndaghy Mәskeu pedagogikalyq institutyn  bitirgenmin. Bayqap sóileniz!

– Onda mamandyghyng boyynsha múghalim bolmaysyng ba? Áuejayda nege  kóbelekke úqsap úshyp-qonyp jýrsin? Uchiyteli! – dep sózin ayaqtady agha dispetcher.

– Olay bolsa maghan ýy berinder. Istegenime ýsh jyldan asty, qashanghy «Tom aghaydyng lashyghyn» panalap jýrem, – dep qoyyp qaldym.

– Kimnin? – dep partorg sanyrau adamday qúlaghyn týre qarady. – Kimning dedin?

– Tom aghaydyn…

– Áy, Bútaqbaev, sening aldynda eki úshqysh, eki dispetcher túr ýiding kezeginde. Anau tehnikalyq kýzetshi Korobkin de sening aldynda. Istey ber, istegen jeter múratqa. Osymen ashyq partiya jinalysyn jabyq dep jariyalaymyn, –  dep Kozlov sózining songhy nýktesin qoyghanda bәri oryndarynan óre týregeldi. Men atylyp baryp esikten birinshi bop shyghyp kettim. Ózimnen-ózim kýlkim keldi, biraq ezuim ornynda. Ishimnen tyrqyldap kýlip kelemin. «Vladimir Iliich Lenin men Nadejda Konstantinovna Krupskaya tiri bolghanda ghoy, Nadejda Konstantinovnagha jedelhat soghar edim. «Men sizding atynyzdaghy pedagogikalyq institutty bitirdim, óz mamandyghymmen júmysqa ornalasayyn desem, mýmkindik joq, әuejayda audarmashy bolyp kýn keship jýrgenime ýsh jyldan asty. E ýy joq, e sýiikti kommunistik partiyanyng qataryna qabyldamaydy. Meni úshyp-qonyp jýrgen kóbelekke teneydi. Osy jedelhatty alysymen Vladimir Iliichke óz qolynyzben tabys etseniz. Iliich Sizdi tyndaydy ghoy. Men – qazaq degen últtyng ókilimin, qarapayym sharuanyng balasymyn, bizding auyl ashtyq kezinde Resey sharualaryna 14  vagon balyq jibergen. «Syigha – syi, syragha – bal» degen». «Joq, songhy  sózding keregi joq. Búl – qazaqtyng auyzeki mәteli».

Aqshamdy ayamay osy jedelhatty soghar edim, sonda bir qorytyndy shyghar edi. Lenindi qarapayym, әr nәrsege týsinistikpen qaraytyn, últshyldyghy men menmendigi joq adam dep estiymiz ghoy. Ajal shirkinning erte kelgenin qarashy. Áytpese 54 jas degen nemene… Áy, bәri ózimnen, túzy jenil jigitpin. Adamnyng ishi-bauyryna kirip ketetin yldym-jyldymym joq. Ákeme tartqanmyn, sonyng tәrbiyesi ótip ketken. Es bilip, etek japqasyn óz jolymdy taba almaghan bәrine ózim kinәlimin. Erteng ketem búl jerden. Aq terekke jabysqan qisyq bútaq bop qashanghy jýrem, Bútaqbay balasy Túyaqbay degen esim-soyymdy qashan da biyik ústaymyn. Keshe «Iz ruk v rukiy»-den «Kókbazargha jýkshi kerek» degen jarnama oqydym. Arba sýiretken jýkshiler menen artyq ba? Boyym 1-de 50, salmaghym – 55, búlshyq etim búltyldap túr. Mәskeude Levon Balbulyannan ýirengen búzaqylyghym taghy bar. Áli-aq Kókbazardy uysymda ústaymyn. Qosh, әuejay! Qosh, kók aspan! «Budite ostorojno!»-ny «Saq bolynyzdar!» dep audarghan tәrjimashylaryng senderdi tastap ketip barady. Aralaryndaghy bes qazaqtyng birinen airyldyndar! Bizding әuejaydy bir arqaly aqyn aspangha shapshyghan Tayburylgha tenepti. Sol aqyn osy jerge kelip, bir kýn júmys istese kórer edim Tayburyl bolghanyn. Tayburyl emes, Sәbit Múqanov jazghan Syrdyng salpang qúlaq súr esegine de jete almay qalarsyn.

Ýige keldim.

– Jinal! – dedim әielime búiryq raymen.

– Qayda?! – dedi ol tosyrandap. – Jau qughanday bolasyng da jýresin.

– Kóshemiz. Ertennen bastap, bir orystyng lashyghyna baryp túramyz.

– Nege?

– Kóshpendilerding úrpaghy emespiz be…

Ol týkke týsinbey betime baqyraya qarap qaldy.

***

Kókbazar da «әkemning ýii» emes eken. Qaz-qatar tizilip ap, kókónisi men qyzyl etin janap ketkenge tyqpalap túrghan bireu, ótkir pyshaq pen saqal qyrghyshty jarnamalaghandardyng da jaghy talmaydy. Arba sýiretkenderding bәsekesi búlardy on oraydy. Áy, búlaryng zang men qaghida bolmasa tiyn-teben ýshin bir-birin pyshaqtaudan da tayynbaytyn sekildi. Saudanyng zany qatal, arba sýiretkender, tipti, ar degen aryqtan adymdap túryp bir-aq attaydy. Áuejay sózge kelgende sypayy edi, myna jer boghauyz sózding bәigesi sekildi. Auyldan kelip, sary jeydege oranyp ap temir dóngelekke jegilgender on eki mýshening erkektik mýshesin orysshalap bastap, әke men shesheni balaghattaghan shanshu sózden shappay bәige alady. Kókbazargha toqtaghan avtobus pen trolleybustan týskenderding jýgin jenildetem dep túra jýgirgende 17-jyly Qysqy Saraygha jasaghan shabuylgha sәl ghana jetpey qalady. Arba sýiregenning bәri qazaq, bәri baqqúmar, bir-birin jibermeydi-au, sabazdaryn. Ýsterinen qaraytyn «shef» bar eken, onyng da әdildigi shamaly, bir tyrnaghyn ishine býkken tәkappar dersin. Áuejayda orystyng ýstemdigi jýrse, búl jerde kileng qazaq jýzge bólinip, onyng ishinde ruyn arshyp alyp, onyng ishinde atasyn izdep sharq úrady da jýredi. E-e, onay jerde nan joq. Meyli, qaytsem de osy jerden kóktep-kógerem dep keldim, qúqaydyng bәrine kónuim kerek. Arba sýiretkenime namystanbaymyn, adam ómir sýrgenine namystana ma eken? Ómirdi ózing ýshin sýresin. Áyelimning ishi tompiyp shyghyp keledi. Bolashaqta balaly  bop sonymnan úrpaq ertemin, sol ýshin ómir sýrem.

Osy jerge kelgeli ózimdi keremet jenil sezinip jýrmin. Áuejayda bir zilbatpan auyrlyq ensemdi ezip túrushy edi, ol jerde bar bolghany 5-aq payyz qazaq bolatyn. Audarmashydan basqa eden juushy eki әiel men kire beristegi kýzetshi jәne osy jerding «jenil ayaq balasy» «kukurizniyk» aidaytyn Joldybay beseumiz. Myna jerde ne de bolsa óz kórkim ózime súlu kórinedi, tisi aqsiyp, auzyn ashyp túrghan anqau qazaghyma qarap sýisinemin, bir-birine «ói, sheshennin!» dep til ýiirip túrghan shymkentshe maqamgha da qúlaq ýirendi. Jalpy, Kókbazar – ashy-túshynyng iyisi anqyghan bir ómir, bazar degening adamnyng kónil-kýii sharyqtaytyn kiyeli oryn. Búl jerde nan bar, «nan bolsa әn de bolady» dep Almatygha kelgende Bas hatshy Brejnev joldastyng ózi aitqan.

Birinshi kýni ýiilip jýk artylghan temir arbany tyrashtanyp tartqanyma namystansam da, ekinshi kýni auyr jýkting ózi jenil bop ketti, ýshinshi kýni jýk izdep tarpang qaghyp túratyn boldym. Jýk tabu da onay emes, jýkting jenili joq. Osy ózbek aghayynnyng ómiri bazarda ótedi, olar últtyq dәstýrlerin qasterleuden esh namystanbaydy. Mәskeude shemishke satyp, saudanyng kórkin qyzdyrghan ózbek studentterin kórdim. Men de jalghan namysty belinen bir-aq basuym kerek, mening ómir sýrgenim eshkimge mindet emes. Qarashy, ainalam qazaqsha sóilegen qara kózder, bir-birinen shaqsha súrasa da qolyn qaqpay, kónilin úsynyp túrady. Olar «kónilding bir atym nasybaydan qalatynyn» eshqashan esten shygharmaydy. Tek anda-sanda jýzge jiktelip, rugha bólinip, teketiresip qalatyndary bolmasa. Ou, әuejayda qazaqsha til qatugha zar bop jýrgen joq pa edim, tek anda-sanda «saq bolynyz!»-dy qazaqsha audarghanda ghana arqam jenildep qalatyn. «Ne kuriti, ne soriti!»-ti de qazaqsha ileyik desem, aerovokzal bastyghy «Onda júmysyng bolmasyn!» dep tiyp tastady. Áuejayda arqandauly adam siyaqty edim, mine, arqanymdy ýzip, keng jaylauyma shapqylap kelip otyrmyn. Jaylau – qazaqtyng qonysy, jaylaudy jaylaghan jerde qazaqshylyq bolmay túrmaydy. Bәrine ýirenu kerek.

Kókbazargha kelgeli shylym shegetin boldym. Student kezimde keyde Levon Balbulyanmen birge «Ararat» shegetinmin, endi «Qazaqstan» emes, eng arzan «Shipka» sheksem de tynysym kenip, ashy týtinning jartysyn ishke jiberip, jartysyn tanaudan ytqytyp, bir rahat kýy keshem. «Áyelim ne istep jatyr eken?» Jolym bolyp, patsha zamanynan qalghan  aghash ýiding bir bólmesi tabyla ketti. Qojayyn әiel emshegi salbyraghan dymbilmesting ózi, otynyn jaryp berip, alaqanyna aqsha salsang boldy, ózi balta ústaudan qalghan segiz kózi syrqyraghan kәri «mәtýshke». Endi osy jerde jýrip, qor jinap, mal basyn kóbeytsem degen qiyalym bar. Ol qolymnan keledi, Kókbazargha da oryssha esep berip, qaghaz toltyratyn sauatty bireu kerek shyghar. Áli bazar bastyghymen de til tabysyp, qazaqshasyn orysshalap beretin ong qoly bolyp alsam… Óitkeni, taza qazaqshanyng auyly bizge әli alys siyaqty. Kommunistik partiya әuejayda qaldy, solar-aq ótip, partiyanyn kósegesin kógertsin. «Partiya-kókemnin» de aitqan sózi men istegen isi songhy kezderi bir jerden shyqpay jýr. «Moldanyng aitqanyn iste, istegenin isteme»  degen sózdi auylda kóp estushi edim. Sózbúidagha salynghan shanyraqtyng uyghy syqyrlap, dauyl túrghan kýni ortasyna top ete týsui ghajap emes…

Kók aspanda ashy týtinmen syzyq syzyp, әuejaydan úshqan bir úshaq samghap barady. «Mynau Petushkin shyghar, ekinshi dәrejeli úshqysh, partiya mýshesi… Samgha, qyranym, samgha, qazaqtyng әuejayynan keng dalanyng ýstine kózing toyghansha  qarap úsh. Meyli, Petushkiyn, sen kókte, men jerde-aq jýreyin, bәribir jerden qashyp qútyla almaysyn, bәrimiz bir kýni epiysentrde jolyghamyz. Qúday jerdegi nanymnan aiyrmasyn».

Shylymymdy týbine deyin simire soryp, ornymnan túra bergende qarasam, qarsy aldymda ebil-debili shyghyp, ishi tompayyp әielim kele jatyr eken. Súr jeletining óniri ashyq. Meni izdep, әbirjip jýrgenge úqsaydy.

Bútaqbay balasy bolsam da әielime túra jýgirdim.

– Ne, tynyshtyq pa?

– Atam qaytypty. Jana telegramm keldi.

– Qashan?

– Jana ghana…

Apyl-ghúpyl «shefti» izdedim. Ol kisi bәrin de týsinedi, qazaq ólimning auyr jolyn algha salady. Qayran qazaghym-ay, ólim men toyda sýttey úiyp, bir auyz bop qalar sendey últ jer betinde joq ta shyghar. Bәri әp-sәtte qarjy jiyp, qaltamdy tompaytyp, eki jigit qoltyqtap poyyzgha shygharyp saldy.

Jýrdek poyyz jelpinip keledi. Ózim ýsh jyl júmys istegen әuejay túsynan shapqylap óttik. Kókqyran úshaqtar tizilip túr – «IYL-18», «TU-154», әnebir búryshtan montighan «AN-2» – «kukurizniyk»-ting tóbesi kórinip qaldy. Búl – әuejaydyng «baryp kel, shauyp keli», júmsaugha da ayaghy jenil bireu kerek. Esimde qalypty – onyng úshqyshy osyndaghy bes payyz qazaqtyng biri — Joldybay, Peterbor azamattyq aviasiya institutyn tәmamdaghan alghyr jigit, biraq atyna joly say bolmay jýr, ýlken aviasiyagha auysu býiirin tepkilegen bir arman. «Assalaumaghaleykumimiz!» dúrys edi, tapal «kukuriznikti» kórip, anqau beynesi kóz aldyma kóleng etip, mening de ong býiirim syzdap ketti.

Ákemdi jerleuge ýnjyrgham týsip, qúr sýldem ketip baramyn. Ishim uday ashidy. Kózi tirisinde aitqan amanatyn orynday almadym. Endi partiyagha ótpeymin, zorlasa da ótkim kelmeydi. Kókbazar – partiyasyz da kókbazar, ol – galstuk taqqandardyng mekeni emes. Bazardyng partiyagha baghynbaytyn óz zany bar. «Áke, ózine taza qolmen topyraq salugha kele jatyrmyn. Kir sabynmen jughan qolyng qanday taza bolsa, men de  kir sabyndy kópirshitken bir tamshy qanynmyn».

Ákemning amanatyn anau Kókke samghap bara jatqan Petushkinge tapsyrdym. Ne de bolsa bizge biyikten qarap jýr ghoy. Qyzyl biyletke qol qoyghan Iliich te joq  qasymyzda. Sol tiri bolghanda mún-múqtajymyzgha qúlaq asyp, bәri de basqasha bolar ma edi? Ajal shirkinge daua joq. Bizden de bir Lenin shyghar.

Jýrdek poyyzym tanaurap, әkeme qaray tartyp barady. Ayqay daladan kózimdi taydyryp, kók aspangha qaraymyn. Petushkinning úshaghy tym biyikke samghap, kóz úshynan kórinbey ketti. Tek ashy týtini aspandy syzyp, kók jýzine sinip barady.  Qan tamyrynday tartylghan  Qazaq temir jolynyng qos relisine dóngelek jalatqan bizding qara aighyr da qalysar emes. Býrisip otyrghan mening endigi armanym – qatargha túryp, әkemning sýiegine ie bolu, janaza namazynda «At baylary kim?» degende, «Men!» dep sanq ete qalu. Basqanyng bәrin berdim kókke samghaghandargha. Eshkim de qara jerden qashyp, aspannan qonys taba almaydy.

Tórtbúrysh kupede otyryp kózimnen jas ytqyp ketti. «Áuejaydaghylarmen de bir jerde kezdesermiz». On ýsh jasymda taygha mingizip, jýgen   ústatqan әkemning beynesi kóz qarashyghymda ýiirilip túryp qaldy.

– Sen jylamaushy eding ghoy, – dedi kemsendegenimdi kórip qalghan júbayym.

– Býgin jylamay, qashan jylaymyn?..  «Áyel – dúshpan». Eki ayaqtynyng sauy joq. Qan tamyrynday tartylghan qos relisti tepkilep, әkeme asyqqan qara aighyr arqyrap keledi…

Quandyq Týmenbay

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3265
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5598