El egemen bolsa da, 30 jyldy tәuelsiz memleket retinde sýrsek te, әli kýnge eldik iydeologiya men últtyq iydeya ornyqpay keledi. Tipti últqa iydeya bolar keybir taqyryptar dau-damaygha týsti, ruhany talan-taraj boluda. Sol ayauly taqyryptyng biri - Nauryz meyramy.

Búl merekeni alashordashylar memleketting úly merekesi retinde ghana emes, últty újymdastyrushy iydeya esebinde qarastyryp, sheshim qabyldaghan edi. Býginde búl merekening shyrqy búzylyp, әrkim talaytyn taqyrypqa ainaldy. Áli kýnge jauapty organ tújyrymdamasyn da bekite almay, uaqyt sozyp keledi.

Osynyng kesirinen Nauryz meyramynyng sheshimderinen góri bala-shagha әleujelige shyghyp daulasatyn tqyrypqa ainaldy.Osyghan oray, tarihiy-ghylymy aighaqtar men derekterdi keltire otyryp, sheshimge iytermeleytin nәrseni ortagha saludy jón kórdik.

Nauryz merekesining prototýrkilik sipaty

Bes myng jyl búrynghy Almatynyng soltús-batysyndaghy 170 shm jerdegi Anyraqay jotasyndaghy Tanbaly jartasta qashalghan kompozisiyalyq petrogliyf. Kýndidarly Tәnir men týnkeyipti - bir birine qúshaq jayyp kórisip túr; olardyng ortasynda Siyr jylynyng tórt mausymy beynelengen, búlardan tómen on eki mýshelding keypindegi beyneler qol ústasyp biylep jýr. Búl – qola zamanynan da erte neolit dәuirine jeteleytin derek jәne búl býgingi Nauryz merekesining tolyq tarihy kuәligi, tólqújaty!

SAQTAR/SKIFTER.Kýn shyghar sәtte qaghan ordasynyng ýstine kýn beyneli jalau kóterilip, qotangha shymqay qyzyl mauytydan kiyim kiygen 365 bozbala shyghatyn bolghan. Balalardy sany bir jyl ishindegi tәulikterding aighaghynday bolyp, 365 ónerpaz bozbala toydyng shyrayyn keltirgen. Bir jyldy qúraytyn әrbir tәulikting keleshegin aldyn ala jaqsartu ýshin 365 kýy tartylghan. Sonan son, býkil elding batagóy abyzy, eldin, qaghanattyng ýmit-tilegin Tәnirge jetkizetin 9 kýy tartqan. Búl 9 kýy mindetti týrde qobyzben tartylatyn bolghan. (Kvint Kursiy Ruf. Pohod Aleksandra. b.z.d. I gh. – Aqseleu Seydimbekúly. «Qazaq әlemi»)

GhÚNDAR. Jaghda Babalyqúly, «Qazaqparat» agenttigine bergen súhbatta bylaysha suretteydi: «Qytaylardyng jazghanyna qaraghanda, ghúndardyng handary – tәnirqúttar Nauryz bastalatyn kýni tau basyna shyghyp, úyasynan jana kóterilgen kýnge qol jayyp, tilek súrap, dúgha qylady. Ol dúgha qayyrghanda, tәnirqúttyng arqa jaghyn ala qolynda qobyzy bar abyz otyrady. Tәnirqút dúghasyn oqyp bolghanda, abyz 9 qonyr kýy tartady eken. Ol kýy tartyp bolghanda, onyng sonyn ala otyrghan 365 kýishi bir-birden kýy tartady.

TÝRKILER/TÓRIKTER.Mahmút Qashghari: «Kóshpendiler óz jana jyldaryn toylaghanda, barlyghy bir auylda jinalyp, ótken eski óshpendilikterin úmytyp, qaru-jaraqtaryn tastap, bir birine izgi tilekterin aitady».

QAZAQTAR. Qazaqtar Qydyr týnin úiqysyz ótkizip Bas tandy qalay qarsy alady?
... jastar auyldaghy noqta kórmegen eng asau tayynshany ústap, eng eski ashamaydy salyp, ashamay ýstine eng eski kiyim-keshek pen qúrym kiyizden jasalghan quyrshaq ornatyp, tayynshanyng qúiryghyna eski shelek baylaydy da: «Úlys tang atyp qaldy, bar elge habar ber!» dep, shabyna shybyq jýgirtip, sauyrgha bir salyp qoya beredi. Asau tayynsha ókirip-baqyryp jóneledi. It ýredi, qotandaghy mal ýrkedi, ýi-ýiden shal-shauqan erbiyip shyghady, jastar mәz-meyram bolysady...»
Qazaqtyng «bastanghy» joralghysy bas tandy qarsy aludan ornyqqan: qariyalar úiyqtamay «belkóterer» otyrysta toylaydy, tang asyrady; qyz-kelinshekter «úiqyashar» dastarhanyn jayady, uyzqaghanaq qoyady; erler «seltetkizer» syilyghyn әzirleydi. Barlyghy jabylyp tandy qarsy alady.

Mýsheldik kýntizbening astrologiyalyq mәni

Ptolemeyding «Alimagest» enbeginde Amal/qamal júldyzy shoqjúldyzgha enbegenderding qatarynan jәne ol jyljymaytyn júldyzdardyng biri. Gipparh «túmsyqtaghy júldyz» atasa, ertede ol «tas tóbedegi júldyz» degen ataumen tanylghan. Taghy bir derekkózde Toqty shoqjúldyzynyng mandayyndaghy sary júldyz keyde «Toqtynyng ekinshi mýiizi» atalghan.
Nauryzdyng qazaq ýshin basty mәni – jyldyng auysuy. Kýn-Týn tenesiminen búryn, nauryz aiy tughanda, Kýn Toqty (ejelgi týrkishe – Qozy/qody, M.Qashqari) shoqjúldyzyndaghy qozghalmaytyn Amal/Qamal júldyzyna betteydi, «kórisedi». Búnyng әseri jerge berilip,jyl mausymy auysady - kóktem shyghady, mýsheldik jyl almasady. Jyl almasu Kýn men Týnning teleneluine qatysty emes, osy aitylghan aspandyq ýderiske qatysty. Búl yuliansha – 1 nauryz, grigoriansha – 14 nauryzgha keledi.

Mýshel basy әlemdik kýntizbege negiz bolghan

Shoqan Uәlihanovtyng qazaqy kýntizbeni ýsh tilde keltirgen astrologiyalyq syzbasynda 1 nauryzdan bastaydy. Al nauryz aiy kәzirgishe 14-nauryz ekeni mәlim.

Shәkәrim Qúdayberdining balasy Ahat Shәkәrimúlynyng esteliginde: «14-mart – eskishe 1-mart. Ákey aitty: «Býgin eskishe 1-mart, qazaqsha jana jyl, úlystyng úly kýni deydi... Eski qazaqsha, eski týrikshe jana jyl kýnining aty – úlys (úly is).»

Atalmysh jyl auysu kýntizbesin 18-ghasyrgha deyin dýnie jýzi moyyndaghan: hristiandyq Rojdestvomen jyl auystyrghangha deyin, Rim imperiyasy men Resey patshalyghy kýntizbesin 1 marttan bastaghan. Búl kýntizbe býkiladamzattyq sipaty bar qúndylyq, búl qazaqqa da tәn, biraq qúndylyghymyzdy tolyq qamtyp túr. Yulian kýntibesi mýsheldik kýntizbening bastalauymen parapar bolyp túr.

Mýsheldik ay ataulary

«Halyq kalendary» enbegining avtory M.Ysqaqovtyng jazuynsha, Biruny men Úlyqbekting keltirgen maghlúmattaryna qaraghanda mýsheldik ay ataulary bolghan, olar bylay atalghan:
1) oktyabri - keshku nemese kýsku (maghynasy—«tyshqan),
2) noyabri - ut nemes úd (siyr),
3) dekabri - barys,
4) yanvari - tuvushqan nemese tabyshqan (qoyan),
5) fevrali - úlu nemese nek,
6) mart – yilan (jylan),
7) apreli - yuned nemese yund (jylqy),
8) may - qon (qoy),
9) iini - bichin nemese sichen (meshin),
10) iili - doqúq nemese taqyghu (tauyq),
11) avgust - it (iyt),
12) sentyabri - laghzyn (donyz). X ghasyrdan bergi jazbalarda «laghzyn» ornyna «donghúz» (donyz) aitylatynyn atap ótedi. Mýsheldik ailar revolusiyagha deyingi qalmaq kalendarynda bolghan eken.
Mart aiynan bastalatyn týrkilik kýntizbedegi rettik ailary Biruny men Úlyqbekting kitaptarynda bylay atalghan:
1) úlúgh ai,
2) kishik ai,
3) birinshi ai,
4) ekinshi ai,
5) ýshinshi ai,
6) tórtinshi ai,
7) besinshi ai,
8) altynshy ai,
9) jetinshi ai,
10) segizinshi ai,
11) toghyzynshy ai,
12) onynshy ai.
Búl ailardy Sibirdegi keybir týrki tildes halyqtarda Oktyabri revolusiyasyna deyin qoldanylyp kelgen. Búl ataular evropalyq (sentyabri - jetinshi, oktyabri - segizinshi,noyabri - toghyzynshy,dekabri - onynshy) rettik ay attarymen sәikes keledi – sonda kim kimnen ne alghan degen saual tuyndaydy.

Mangholiya men Shyghys Týrkistan qazaqtary әli de qoldanady.
Negizi qazaq kýntizbesinde tarihta mart aiyn «Amal» dep te ataghan. Yaghni, parsylyq kýntizbening yqpaly da jýrgen: hýt, mart – hamal, apreli – saratan, may – zauza... atalady.

Amal men Nauryz. Kóktem men jana jyl

Qazaqtyng jana jylyn Kýn-Týn tenelisimen dәiekteushiler 21-22 nauryzda deydi. Biraq Reseydegi 1917 jylghy revolusiyagha deyingi foliklorda,tipti qazyrghy әdebiyette de jyl basynyng kóktemge sәikes keletini aitylady, jyrlanady. Eshbir tuyndy Kýn men Týn tenesimin búghan qatysty әngime etpeydi. Nege? Sebebi, qazaqtyng jyl almasymy kóktem mezgilining auysymen bir keledi. Búl dәstýr ortaaziyalyq ghylymiy-әdeby tuyndylarda әbden ornyqqan. Búl da Amal/hamal aiynyng keluimen tikeley baylanysty astrologiyalyq ýderis. Qazaqtaghy «Amal keldi – Jyl keldi» deytin tәmsil, kóktemmen birge ghana jana jyl keledi degen úghymdy menzep túr! Kóktem Kýn men Týnning teneluinen 8-9 kýn búryn keledi. Kýn men Týn kýzde de teneledi, biraq nege jyl almaspaydy?! Mәsele Kýn men Týn arbasuynyng uaqyttyng janaruyna qatysy joqtyghynda! Búl ejelgi dialektikalyq tanym, kýnek pen týnek, aq pen qara arbasuy, ýilesimi - búl qúndylyq! Alayda búl kóktemde jana jylmen qabattasa keledi. Sodan júrt shatasady.
Amal aiynyng Nauryz meyramyna, jana jylgha qatystylyghyn әigileytin әdeby jәdigerler qyruar. Kýn men Amal júldyzyna qatysty kóktemning keluin ortaaziyalyq aqyn Rabghúzy (Nasreddiyn) «Kóktem» óleninde bylaysha suretteydi:
Ghalamnyng Kýni keziktirip Toqtydaghy Qamaldy,
Qar men múzdy eritip, alasapyran bastaldy.
Ayaz benen qargha bókken el edi...
Qarashy endi:
Kýn keledi, Kýn keledi!

Nauryz meyramynyng mezgili

Ortaaziyalyq uaqyt ólsheushi oryn erteden Búqar handyghyndaghy júldyzshylardyng esebimen «Búqar esebi» retinde moyyndalghan. Óitkeni, kóp uaqyt boyy búqarlyq matematikter men astronomdar eshkimge des bermegen. Nauryz merekesining bastau uaqytyn naqtylap jogharyda Shәkәrimúly Aqattyng esteliginen ýzindi keltirdik. Búny belgili әuliye, jazushy, etnograf Mәshkýr Jýsip Kópeev bylaysha qoldaydy: «Jiyrma toghyz jasymda Búharay-Shәrifte Ghabdalahyd hannyng nauryzdama toyynyng segiz kýn ishinde (eskishe1-8 nauryz aralyghy – S.E.) boldym..., dәl segizinshi kýn: «Mazar Shariyf» - desedi, - dep Nauryz merekesi de, ay da býgingi 14 nauryzdan bastalatynyn jәne resmy 8 kýn jәne beyresmy halyqtyq meyram bir aigha sozylady dep derek beredi. Búqardy biylegen Abdolla han resmy týrde Jana jyl men Nauryz merekesin biriktirip merekelegen! Osylaysha búrynnan kele jatqan tartystyng sheshimin әdil tapqan. Búl bәlkim, búrynyraqtan kele jatqan ýrdis boluy bek mýmkin.
Belgili farabitanushy Aqjan Mashanov ózining «Ál-farabi» tarihy derekti kitabynda «nau» sózine qatysty bylaysha ashyp kórsetedi: «Al aidyng toghys (ayal) júldyzdarynyng tughany men batqanyn nau dep ataydy. Demek, nau turaly dau tuady. Ol dau astronomdar, esepshiler arasynda atam zamandardan beri bitpey kele jatqan dau. Sondyqtan nau qúrymay, dau qúrymas degen.»

Nauryz meyramynyng mezgili turasynda 20-ghasyrda alashordashylar da birshama pikir talastyrghan, aqyry jana qúrylyp jatqan Alashorda memleketining últtyq iydeyasy retinde, iydeologiyanyng alghysharty esebinde Nauryz merekesin 22 nauryzgha tirep, alash kósemi Álihan Bókeyhan nýkte qoyyp, 1915 jyldan bastap bekiydi. Biraq búl sayasy sheshim bolatyn, ghylymi-etnografiyalyq emes edi. Búl kezde elding bir bóliginde mereke ejelden beri Amal aiynyng keluimen birge toylanatyn jyl basy bolatyn. Ghylymmen dәiekteuge, zertteuge olardyng shamasy men uaqyty bolmady. Osyny negizge alghan jәne alash iydeyasyn óz paydasyna jaratu ýshin bolisheviktik orda da osy datagha toqtaldy. 1920 jyly Týrkistan respublikasynyng Atqaru komiytetining tóraghasy Túrar Rysqúlov ózining búiryghymen 22 nauryz býkilhalyqtyq «Kóktem mrekesi», «Nauryz» bolyp bekitilsin degen sheshim shygharady.

Biraq qazaq halqynan basty qauipti bayqaghan stalindik Resey basshylyghy 1926 jyldan bastap búl meyramdy resmy merekeleuge tyiym salady. Alayda, kóptegen ónirlerde búl mereke beyresmy týrde toylana berdi. Tek qana «nauryz» atauynyng ornyna «amal», «kórisu» degen kezekshi sózder qoldanyldy.

Dәiekti týrde taghy da zerttelmegen kýii, halyq arasyndaghy merekelenip kelgen nauryz meyramyna den qoyylmastan, 1991 jyly 15 nauryzda búl meyramdy Qazaq KSR preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng jarlyghymen «Nauryzdyng 22-si – halyqtyq mereke «Nauryz meyramy» bolyp jariyalandy. Búl bar bolghany T.Rysqúlov búiryghynyng qaytalanuy bolatyn.

Kórisu - Jana jyldy qarsy alu ghúrpy

Kórisu – mereke emes, ghúryp. Búl ghúryptyng tarihy óte ejelgi dәuirden bastalady. Kórisu tek qana Nauryz meyramyna qatysty emes. Ay janarghanda da, jyl janarghanda da týrkilerding osylaysha kórisu ghúrpymen birin biri qúttyqtauy atqaru erteden kele jatyr. Anyraqay jotasyndaghy Tanbalytastaghy bir birine qúshaqtaryn jayghan qúdyretterding súlbasyna qaraghanda ony da kórisu ghúrpynyng ejelgi núsqasy retinde moyyndaugha tura keledi.

Ay men jyl janarghanda týrkilerde kórisu ghúrpyn atqaru erteden qalmay keledi. 13-ghasyrda Ýndistanda qúrylghan Dely súltanatynda músylmandyq aidyng janaru kezindegi basty ghúryp kórisu bolghan. Júrt quanysyp bir birimen ýsh ret tós qaghystyrady, súltan olargha qazynasynan altyn-kýmisten shashu shashady.

1736 jyly Ábilqayr hannyng ordasynda bolyp, birneshe suret jyidasyn salyp, tarihymyzgha eleuli ýles qaldyrghan Dj. Kestelding eki er adamnyng kórisu ghúrpyn beyneleytin sureti.

Mýsheldik jyl janarghanda býkil qazaq kórisken
Búghan aighaqtar kóp.Ásirese әdeby tuyndylarda jýr.
Abay Qúnanbayúly ózining әigili «Jazghytúry» óleninde Amal men kórisuge qatysty joldary bar:
Qyrdaghy el oidaghy elmen aralasyp,
Kýlimdesip, kórisip, qúshaqtasyp.
Sharua qughan jastardyng moyyny bosap,
Sybyrlasyp, syrlasyp, mauqyn basyp.
Ahmet Baytúrsynúly: «Nauryz – qazaqsha jyl basy. Búrynghy kezde hәr elde nauryz tughanda meyram qylyp bas asyp, qazan-qazan kóje istep, auyldan-auylgha, ýiden-ýige jýrip, kәri-jas, qatyn-qalash bәri de mәz bolyp, kórisip, aralasyp qalushy edi. Kórisuge qatysty Ahmet Baytúrsynúly da qalam tartqan:
Kelgeninshe qúttyqtap birin-biri,
Quanyshta kórisip kәri-jasy.
Kónili týgel adamnyng sen kelgen son,
Samarqannyng eljirep týsken tasy.

Nauryz merekesining qazaqy ataulary

Nauryz. Nauryz atauyn qazaq eshqashan jatyrqaghan emes, óitkeni qazaq shejiresinde Qazaqtan tughan eki úl: Alash pen Nauryz. Nauryz jastay shetinep ketken desedi. Demek, búl beker anyz emes. Nauryz atauy qazaqqa tym jaqyn degen sóz.

Nauryzdama. Nauryzgha qatysty saltanat pen toy «nauryzdama» («nauryznama» emes) atalghan... Al Abay bylay deydi: «...Ol kýnde Nauryz bir jazghytúrym meyramy bolyp, nauryzdama qylamyz dep, tamasha qylady eken. Sol kýnin «úlystyng úly kýni» deydi eken.» Abay zamanynda qazaq nauryz meyramyn «nauryzNama» emes, «Nauryzdama» degen.

Búl turasynda Mәjhýr Jýsip KÓPEYÚLY: «Orysqa qaramay túrghan kýninde qazaqtyng nauryzdamasynda bolghan toy, mereke qyzyghy Búhar men Qoqanda da bolmaghan!» – desip sóileydi. Qayda ataqty asqan bay bar bolsa, nauryzdamany sol baygha qyldyrady eken. Ýisin Tóle biylerding zamanynda nauryzdamanyng qadyr-qúny astan, toydan ilgeri bolady eken.»

Úly is. Qazaq halqy Nauryz merekesin «úly is» ataghan; «úly isting úly kýni» tirkesi osyghan aighaq. Múndaghy «úly is» tirkesi keyin birigip «úlys» sózine ainalyp ketken. «Nauryz» ben «Úlystyng úly kýni – Úlys kýn» ataulary bir birimen sinonim retinde qoldanylghan. «Úlystyng úly kýni» degen býkil úlystyng toylaytyn merekesi degen úghym emes, «Úly isting úly kýni» - Kýn men Týnning tenesetin kýnin «úly iske» menzep túr, әitpese úlystyng basqa da jappay toylaytyn kezderi az bolmaghan.

Sh.Qúdayberdiúly men M.Kópeyúlynyng jazuynsha, nauryz meyramy búrynyraqta «Úlys» atalghan. Shәkәrimúly Aqat ta óz esteliginde de «Eski qazaqsha, eski týrikshe jana jyl kýnining aty – úlys.» - deydi.
Búghan A.Seydimbek: «Úlys tany atyp qaldy, bar elge habar ber!» dep, shabyna shybyq jýgirtip, sauyrgha bir salyp qoya beredi» degen bayanyndaghy «úlys tan» tirkesi «Úly Is tany» ekendigi ózinen ózi súranyp túr. «Úly is tan» tirkesi nauryzda qarsy alynatyn «bas tandy» menzep túr.
Qazaqtaghy «Ising ong bolsyn!» degen tilek úlystyng on-terisi emes, ivsting on-terisi bolatynyn bayqatady. Demek, «úlys ong bolsyn» emes – «Úly is ong bolsyn!» degen tilek dúrys!

Uyz-mereke. Bolat Bopayúly osy ataugha qatysty óleng joldaryn keltiredi:
Uyz aiy tughanda, kóktegi ay tolghanda,
Qozy, laqtar manyrap, qoy men qozy jamyrap,
Rahattanyp qalasyn, uyzgha qaryn toyghanda.
Uyz aiy bolghanda, ay qaranghy solghanda,
Aq kóbeyip búl manda, qyrandap bir qalarsyn,
Uyz aida uyz bay, uyzgha keler qonaq say
Uyz iship qydyryp, qonaq bolyp jýrdim jay,
Uyz aiym keremet, qadirin múnyng kim biled?..

Qysqasy, Nauryz meyramynyng eki sipaty bar: ejelden tabighy astronomiyalyq Kýn-Týn arbasuyna qatysty Nauryz merekesi men kóktemmen birge keletin mýsheldik jyl basynyng birikken núsqasy. Búl qos qúbylysty halqymyz әuelden 8-9 kýn boyy biriktirip meyramdaghan. Týrkilik jyl basynyng bólek datasy mәni songhy ghasyrda kózden tasa bolghan.

Serik Erghaliy

Abai.kz