SMAGhÚL TENIZINEN - BIR TAMShY...

Búl osydan 90 jyl búryn jazylghan alghashqy Alash romanynyng ýzindisi. Tuyndy «Sәrsenbek» dep atalady. Avtory - asa kórnekti últ qayratkeri Smaghúl Saduaqasúly (1900-1933). Shygharma 1916 jyldyng kýrdeli oqighasy turaly. Búl basynda «Minsiz» atty povesti týrinde hatqa týsipti. Keyin keneytilgen jәne ózgertilgen. Roman qoljazbasyn Smaghúldyng jary Elizaveta (Zeynep) Álihanqyzy 1957 jyly Mәskeude Múhtar Áuezovke tapsyrghan. Qazir týpnúsqasy «M.Áuezov múrajayynda» saqtauly túr. Roman qoljazbasynyng biraz bóligi oqylmaydy: jazuy óshken, kómeskilengen. Biz ony alghash M.Maghauin túsyndaghy «Júldyz» jurnalyna jariyalaghanbyz. Keyin «Alash» baspasynan shyqqan S.Saduaqasúlynyng eki tomdyq múrasyna da endi. Romanda býgingi oqyrmangha әuliyening aitqanynday kórinetin qyzyq detalidar bar. Mysaly, biz qazir joqtan bar jasap jatqan «tarihy shyndyqtarymyzgha» Smaghúl tyng әri bayypty qaraydy. Sonday-aq, Kenesary qúbylysy da qyzghylyqty bayandalady. Bolashaq (bizshe qazirgi) Qazaq eli astanasynyng jayy da saraptalady.

«Tenizdi tamshysynan tany» degen. Osy maqsatty ústanyp biz Smaghúl tenizining tamshysyn «Abay» sayty oqyrmandaryna úsyndyq.

Áriyne, saqtaldy degen romannyng tolyghyraq núsqasyn oqyghangha ne jetsin?!..

 

Dihan Qamzabekúly,

SMAGhÚL TENIZINEN - BIR TAMShY...

Búl osydan 90 jyl búryn jazylghan alghashqy Alash romanynyng ýzindisi. Tuyndy «Sәrsenbek» dep atalady. Avtory - asa kórnekti últ qayratkeri Smaghúl Saduaqasúly (1900-1933). Shygharma 1916 jyldyng kýrdeli oqighasy turaly. Búl basynda «Minsiz» atty povesti týrinde hatqa týsipti. Keyin keneytilgen jәne ózgertilgen. Roman qoljazbasyn Smaghúldyng jary Elizaveta (Zeynep) Álihanqyzy 1957 jyly Mәskeude Múhtar Áuezovke tapsyrghan. Qazir týpnúsqasy «M.Áuezov múrajayynda» saqtauly túr. Roman qoljazbasynyng biraz bóligi oqylmaydy: jazuy óshken, kómeskilengen. Biz ony alghash M.Maghauin túsyndaghy «Júldyz» jurnalyna jariyalaghanbyz. Keyin «Alash» baspasynan shyqqan S.Saduaqasúlynyng eki tomdyq múrasyna da endi. Romanda býgingi oqyrmangha әuliyening aitqanynday kórinetin qyzyq detalidar bar. Mysaly, biz qazir joqtan bar jasap jatqan «tarihy shyndyqtarymyzgha» Smaghúl tyng әri bayypty qaraydy. Sonday-aq, Kenesary qúbylysy da qyzghylyqty bayandalady. Bolashaq (bizshe qazirgi) Qazaq eli astanasynyng jayy da saraptalady.

«Tenizdi tamshysynan tany» degen. Osy maqsatty ústanyp biz Smaghúl tenizining tamshysyn «Abay» sayty oqyrmandaryna úsyndyq.

Áriyne, saqtaldy degen romannyng tolyghyraq núsqasyn oqyghangha ne jetsin?!..

 

Dihan Qamzabekúly,

professor

Smaghúl Saduaqasúly

 

SÁRSENBEK

(romannan ýzindi)

 

 

Qas qarayghan shaq edi. Qap-qara bolyp týnergen kýn. Batystan qoy búlt qaptap kele jatty.

Aspan men jer tútasqan zaual keshte dala tósin dýbirletip qatty kele jatqan sartyldaghan at túyaghy estildi. Syp-syp etip sauyrgha tiygen qamshynyng suyly keshki tynysh auanyng qalpyn búzghanday. Sypyldaghan jiti jýris qara jerdi qaq aiyrarday. At ta qamys qúlaqtaryn birde tikeytip, birde jymqyrady. Auyzdan kóbik atyp, keng tanaudan entige dem alady. Belden bel asty, kólderdi de keship ótti. Toqtausyz úzaq jýriste «Yapyr-au, bir kýnning ishinde búl elge ne bolyp kaldy?» degendey bastaryn eriksiz júlqy tartyp, ayaqtaryn jyldam basady.

At ýstindegi eki azamat túghyrda mýsindey nyq otyr. Aynalagha jiti qaraghan batyr kózderi ot shashady.

Búl suyt jýristi eki adam qayda asyghady, nege asyghady?!. Qayda barasyndar, osynsha jol shegetindey ne bop qaldy?!

Sәrsenbek shahargha kelgende, Júmajan men Búqardan basqa múnda әli eshkim joq eken.

Bir kýnnen song byltyrghy qazaqtyng ýiinde jinalghanda, Asqardyng janynda otyratyn qyz sekildi әdemi qara tory jigit keldi. Múnyng aty Qabdesh edi. Shyn aty - Qabdolda ma, Hamit pa - onda bizding júmysymyz joq. Júrt Qabdesh deydi, biz de Qabdesh delik. Jaqsy kórgende ne, jas kórgende ne - ony, oqushy bauyrym, súramay-aq qoya túr! Alysta jýrgen bauyrynnyng bir nazyn kótere sal!

 

* * *

 

Qabdesh ýiine kirip kelgende, Sәrsenbek gazet oqyp otyr edi.

- Assalaumaghaleykum, filosofym, - dedi.

Sәrsenbek jalt qaraghanda Qabdeshti kórdi. Ornynan úshyp týregelip, kórise ketti. Qúshaqtasyp, tós týiistirdi.

- Al, filosofym, jaz qayda boldyn? Qay jerding suyn iship, qay jerding dәmin tattyn? - dedi otyra berip Qabdesh.

- Qayda bolushy em?! Óz auylymda ótkizdim. Áuelde jolym bolmady, artynan onyng esesin toltyrdym. Qazir kónilim bir týrli jaqsy, - dedi Sәrsenbek salmaqty dauyspen.

- Sening ejelgi әdeting ghoy! Bәrin salystyryp, ólshep-kesip beretin, - dedi kýlimsirep Qabdesh.

Sәrsenbekting aqyldy jýzi әreng kýlimsiredi:

- Ólshegende túrghan ne bar? Áueli jaman jaghdayda boldym, artynan oidaghyday ornyna keldi. Súraghan son, aityp jatyrmyn. Ózing jazdy qalay ótkizdin, Qabdesh? - dedi.

Qabdesh úshugha ynghaylanghan qyransha ornynan kóterilip, eki qolyn jayyp, auzyn ashyp:

-       Qandayyn súraysyn? Bir týrli tamasha ótkizdim, - dedi.

Sәrsenbek bir nәrse aitqaly ynghaylana bergende Qabdesh:

- Jazghytúry Búqarbek ekeuinning tapsyrghan júmystaryndy da oryndadym. Kóp maqal, ertegi jiyp әkeldim. Bir qyzdyng mynaday ýlken sәukelesi de bar. Ras-ótirigin bilmeymin, «Kenesarynyng qyzynyng sәukelesi» deydi. «Qobylandy batyrdyng qobyzy» degen bir ýlken dombyra sekildi qara taqtayy da bar. Asanqayghynyng qamshysyn taptym. Taghy da tolyp jatqan nәrselerim bar. Búqardy bir quantayyq. Jasaymyn degen muzeyin jasap, tilegine jetsin! - dedi.

Qabdesh bir nәrsening atyn ataghanda ózining qolymen sony ústap túrghanday bolyp, denesin qozghaltyp, beti-jýzin ózgertip otyrady. Sәukeleni aitqanda eki qolyn sәukeleshe shoshaytyp basyna kóterdi. Qobylandynyng qobyzyna kelgende, qobyz tartqan kisishe sol qolynyng sausaqtaryn jybyrlatyp, ong qolymen auany osyp-osyp jiberdi.

Sәrsenbek qazaq ishinde mimikany qoldanbaytynyn biledi. Qabdeshke kózining astymen qarady. Ózin-ózi úmytqanday bolghan, erkek basymen jeniltektenip ketkenin ersi kórse de, shyn yqylasynda jadyrap kýlimsiredi.

- Jaraydy, Qabdesh! Ólenderindi erteng tanerteng osynda alyp kel, oqiyq!.. Ólendi jinaghanyng jaraydy. Odan halyqtyng ne oilaghanyn, nendey syry baryn bilemiz. Eger búl ólenderdi shygharghan naghyz óleng aqyny bolsa. Biraq men sening muzeyge alyp kelgen nәrselerine sene almaymyn. Bizding tarihtan biletinimiz boyynsha Kenesarynyng qyzy bolmaghan. Onyng ber jaghynda Qobylandy batyr qobyz tartpaghan deydi qariyalar. Asanqayghynyng qamshysy degening - tipti qata sóz. Asanqayghy anyzdan tughan. Onyng qamshysy qaydan bolady?

Sәrsenbey sóiley berdi:

- Ár halyq kiyeli aruaqty qasiyet etip, tәu etedi. Asanqayghy - bolghan ba, joq pa, biraq bizding halyq sonday auyzdan-auyzgha anyz qylyp qaldyrghan kiyeli adam túlghasy. Mysaly, eski zamanyndaghy grek júrtynyng Apolongha qatysty  anyzdaryn alayyq. Onda shyndyqtan góri qiyal kóp. Biraq grekter Apolondy әulie tútady.

Músylmandar arasynda Qojanasyr degen әulie bar. Ol da - halyq auzyndaghy kiyeli adam. Ayta bersek, múnday mysaldar tolyp jatyr. Osynyng bәri - ómirde bolmaghan, halyqtyng jaqsy oiynan shyqqan anyzdar.

Qabdesh әkelgen enbegi dalagha ketip, onyng nәrseleri muzeyge týspeytindigine ókpelegen kisishe qabaghyn  týiip:

- Jaraydy, Sәrsenbek, saghan sensek, Kenesaryda qyz joq, Qobylandy batyrda qobyz bolmaghan degenine kónsem, kóneyin! Asanqayghy bolmady degenine men tipti nanbaymyn. Bizding elde Asanqayghynyng jýrgen jerleri bar. Joldyózek degen aragha kelgende ol: «Joldyózek degenshe, sorly ózek desendershi», - depti. Aytqany kelgendey-aq, sol Joldyózekte búl kýnde týk joq. Manayyndaghy el jútap, týgeldey qyrylyp kapty! Qane, Asanqayghynyng bolmaghany?

«Osyghan qanday jauap berer ekensin?» degen kisishe Qabdesh masattanyp, Sәrsenbekke tike qarap otyrdy.

Sәrsenbek aspay-saspay Qabdeshke úghyndyrmaq niyette sóiley bastady:

- Qabdesh, búl jaghdaydy men saghan týsindireyin. Asanqayghy qashan boldy, bilemisin? Árkim әr týrli aitady. Bireuler aitady: «Aqtaban shúbyryndynyng zamanynda boldy», - dep. Endi bireuler: «Keshegi Kenesary uaqytynda boldy» - deydi. Keybireuler, ótirikshi shaldar bala kezimizde «Asanqayghyny kórdik» - deytin.

Asanqayghynyng qay zamanda bolghany turaly naqty derek joq. Tarihyn jazyp, bizge qaldyrghan qazaq taghy da joq. Soghan qaramastan, Asanqayghynyng barmaghan jeri, baspaghan tauy, jer-sugha qoymaghan aty qalmaghan siyaqty. Shoyyn jol, poshta joq kezde býkil qazaq jerining bәrine at qoyyp, aidar taghyp qalay aralap shyqty? Mening oiymsha, búl - senimsiz nәrse. «Jelmaya minip jýrgen» deydi. Sol jelmaya degen bar ma? Bar bolghan bolsa, bizding kezimizde ol nege bolmaydy?

Jaratylys ghylymy boyynsha jelmayanyng bar ekeni kórsetilmegen. Qazaq jerining attaryn Asanqayghy qoydy delik. Sonda ol jerlerding búryn attary bolmaghan ba? Bolsa qalay atalghan eken? Qazaq búrynghy ataulardy úmytu mýmkin be?!.. Mening saghan berer jauabym: kýlki, mif qaydan shyqsa, Asanqayghy da sodan shyqty. Búl - bir jyldyng ishinde emes, jýz myng jyldyng ishinde jaralghan adam. Osy kýni el ishinde biylerding kóbi bir jaqsy sózdi «Qúnanbaydyng Ybyrayy aitqan eken» dep keledi. Ózimizge kelsek, «Ahmet Baytúrsynúly aitqanday» dep otyramyz.

Búnyng sebebi ne? Sebebi búl adamdar - halyq kónilindegi kirshiksiz jandar. Júrt olardy payghambar kóredi. Payghambardyng hadisyn aitqanday, búlar aitty dep taratady. Óz zamanynda Ybyraydy da eshkim tyndamaghan. Osy kýni zamandas oishyldardyng qadirin kim bilip jatyr?! Ybyray halqyna sóilegende, atam marqúm aitqanday, «Ol kezde eshkim de qadir-qasiyetin týsinbedi. Ólip edi, qanday kisi ekendigine kózi jetip, endi mine «Qúnanbaydyng Ybyrayy aitqanday» deydi. Mysaly, myng jyl, jýz jyldardan keyin Ybyray men Baytúrsynúly Asanqayghy sekildi kiyeli jandar bolmasyna kóz jete me? Birneshe jýz jyldardan song halyqtyn: «Ahmet kiyem, qolday gór! Bir ózine siyndym!» dep túrmasyn kim bilsin?

Qabdesh aldynan altyn saraydyng esigi ashylyp ketkendey bolyp, biraz otyrdy.

Búl - aqylsyz tughan bala emes. Sәrsenbek auzyna salyp jibergen jemisin shaynap jatyp, Qabdeshting miyna bir nәrse kele qaldy. Sodan Sәrsenbekke qarap:

- Sәrsenbek, aitqanyndy úghyndym. Asanqayghy býkil qazaq jerin aralamasa, aralamaghan shyghar, biraq maghan mynaday oy kelip otyr. Mif - kiyening qaydan shyghatynyn aitqanda Ahmet pen Ybyraydy mysalgha keltirdin. Búlar bolmasa mif qaydan shyghar edi. Sondyqtan men Asanqayghy mif bolsa, dýniyede bolghan adam dep oilaymyn, - dedi.

Sәrsenbek Qabdeshting múnday zerektigine óte riza bolyp, quanyshty jýzben:

- Dúrys, dúrys, Qabdesh, onyng ras. Mýmkin Asanqayghy degen bir aqyldy shaldyng boluy. Bәlkim, aty Asanqayghy emes, jay Asan ghana shyghar. Biraq, ol býkil qazaq jerin aralaghan joq. Osy kýngi qazaq aitatyn Asanqayghy bolghan joq. Qazaqtyng Asanqayghysy - miyf, - dedi.

- Olay bolsa, qamshysyn da mif qyla salsaq qaytedi? - dedi Qabdesh kýlip. Ekeui de saq-saq kýldi.

-       Jaraydy, bolsa-bolsyn! - dedi kýlkisin tiyp jatyp Sәrsenbek.

Qabdesh quanyp, «enbegim jandy» degen oimen:

- Endeshe sәukeleni de, qobyzdy da mif qylamyn, - dedi.

Sәrsenbek qarqyldap:

-Jaraydy, jaraydy! Meylin, ózing bil endi. «Qabdeshti mif qyl!» dep ólerde ósiyet aityp ketseng de!

Taghy da kýldi.

Elu jyldan song qazaqtyng kóretin jaqsylyghy, baqyty dәl sol ekeuining aitqany boyynsha ornay qalatynday. Ekeuining jan dýniyeleri - qiyaly alyp úshyp alysqa shyrqap ketti. Oidyng múhitynda jýzip jýr, jýzip jýr.

- Elu jyl degen nemene? Qazaq eng aldymen tútas el bolsynshy. Sonan song kimdi mif qylsa da, ózi biledi, - deydi tolqyp túrghan Qabdesh. - Baqyt, yrys degening sol emes pe?!

Sәrsenbek ornyna úshyp týregelip, ýiding ishinde ersili-qarsyly jýrip sóiley bastady:

- Qazaq júrty biyl qalay bolar? Bir jyldan song qaytedi? On jyldan song qanday ómirge jetedi?

Elu jyldan song qazaqtyng erekshe quatty el bolghanyn, kórkeygenin kóz aldyna elestetkendey boldy. Jýgensiz qiyaldyng jetegine ketkenin artynan sezip, ózin-ózi mysqylday kýldi. «Qiyalshyl basym-ay!» Ol joldasyna qarap edi, Qabdesh aldyndaghy ýlken aq dastarqandaghy narttay bolyp pisken bauyrsaqtardy jey berdi, jey berdi.

Ýiding ishi tym-tyrys, jyp-jyly. Darigha-shirkin, adam balasy múnsha nege kórerge kózi bolsa da, kókiregi soqyr bolady eken?!..

Qap-qara bolyp týnerip kele jatqan dauyldyng aldyndaghy tolysym tymyrsyq. Jaghymsyz jaysyzdyq.

 

 

* * *

Eki terezeli shaghyn bólmening ortasyna qoyylghan ýsteldi ainala tórt jigit otyr: Sәrsenbek, Qabdesh, Búqar, Asqar.

-       Qashannan beri oilandyn? - deydi ashulanyp Búqar.

Sәrsenbek tómen qaraghan kózin Búqargha tiktep:

- Qashannan oilasam da bәri-bir emes pe? Ony iske asyru búl kýnge deyin mýmkin bolmasa, oghan men kinәli emespin! - dedi.

- Jaraydy, seni kinәlayyn dep otyrghan kisi joq. Sen bir júma búryn qarsy edin. Onyndy ózing júrtqa aityp ta jýrdin. «Álek bolmay, baryndar okopqa» dep jýrgen ózing emes pe edin? Seni qoya túrayyq. «Qazaq» gazeti: «Baryndar da baryndar» dep jar saldy emes pe?! Ahmetshil bolyp jýrgening qayda? Ahmetting tilin nege almaysyn? - dedi Búqar.

-  Onyng bәri ras. Ol biraq tu kóterilmey túrghanda edi. Endi kóterilgen tudy qúlatpau kerek. Áriyne, orys halqynyng kýshti ekendigine qaraghanda, olarmen soghysu - tekke qan tógu. Bәrimiz jenilemiz dedim. Basqa odan da manyzdyraq boljamdar jasasan, mýlde olay emes eken. Soghysatyn jer - tau, tas. Zenbirek ol aradan óte almaydy. Onyng ýstine bizding jaqtyng ishinde әiel bar. Men búghan ýlken maghynaly mәn beremin. Mening oiymsha, búl bizge jiberilgen әuliye. Sondyqtan biz ólmeymiz.

Asqar myrs etip kýlip jiberdi de:

- Sening әieling Fransiyada bolghan Orlottyng qyzy deysing be? - dedi. «Orlottyng qyzy» degen sózdi Asqar orysshalap aitty.

Sәrsenbek toqtamastan sóiley berdi:

-  Orlot-morlatyndy bilmeymin. Men Auropagha shorqaqpyn. Jalghyz-aq aitarym: Alataudaghy jigitterding ishinde Júpar degen qyz әulie bar. Ony bizge «namysyndy oyatyndar» dep Jaratushynyng ózi jiberdi.

- Sen onyng әulie ekenin qaydan bilesin? Bay almay jýrgen qazaqtyng qyzynyng biri shyghar? - dedi Búqar.

- Joq, Búqar! Ol qyz turaly  eng kóbirek bilemin. Ol qyzdyng ghashyq bolghan adamyna men óte juyq boldym. Olardy kedergiler qospady. Bizding zamanymyzda sýigenine qosylu degen óte qiyn.ol qyz baqytyn tappaghanyna ókinbes, óitkeni el ýshin bel buyp, tәuekelge barghanyn kórmeysing be? Onyng ber jaghynda ómirimdey jaqsy kóretin bir adamym sol qyzgha seriktes bolyp taghy ketti. Búnday kezde oqu oqyp qalay jýruge bolady? Búl az deseniz, eki jerde ózime laghynet aitqam. Biri - ózimning jaqynym maghan qatty renjigende, ekinshisi - Búqar ózinmen birge kazarmanyng janynda toptasqan qazaqtardy kóruge barghanda. Kóp halyqtyng ishinen «laghynet», «laghynet!»  dep jatty. Ári zәrli, әri ayanyshty, múnly estildi. Óz halqym maghan «laghynet!» dep aitpasyn. Ózderining adal perzenti ekenimdi bilsin, kórsin. Men sol ýshin ne kórsem de solarmen kórem! - dedi Sәrsenbek.

- Mening saghan aitqan sózim qayda, «Tuys pen aghayyn arasyna jik salyp» dep. Sen ony teris úghyndy ma desem, olay emes eken! Qazaq aita beredi. Onyng aitqanyna qarasan, biz bәrimiz jaulyq kiygen qatyn aluymyz kerek. Qaysymyzdyng isimizge «Tәnir jarylqasyn!» aityp jýr. Bizge «Tәnir jarylqasyn» aitatyn halge әueli qazaq jetse, múnday nadan bolmas edi. Onda biz revolusioner bolyp ketsek, shetimizden renjip ókinbes edik. Biz qazir naghyz Auropanyng revolusionerindey tәrtipti, jigerli, ólispey berispeytindey ózimizge ózimiz senimdi bola alamyz ba? Keshegi Kenesarynyng zamanyndaghyday bizde beyberekettik, aqylsyzdyq, әline qaramay kózsiz úmtylatyndyq bolmasa qaytsin. Kenesary 60 jyl búryn Saryarqany qangha boyamasa, biz endigi elin salghan typ-tynysh júrt bolar edik... - dedi.

Búqar Sәrsenbekke jaghynqyramay jýrushi edi. Endigisine ne joryq? Kenesary kim? Búqar kim? Nege sony oilamaydy? Kenesaryny sókkeni - kóz júmbaylyq, kórine jamandau ghoy. Osy sózinen keyin Sәrsenbek Búqardy mýldem jaqtyrmay ashulanyp ketti. Ornyn úshyp týregelip, tez-tez sóiley jóneldi.

- Men Búqar, seni úgha almaymyn. Bәrimizding basshymyz, patshamyz Kenekendi pәlen deuge qalay auzyng barady? Oiyng da, boljamyng da birtýrli. Kenesarynyng sayasy qyry qalay? Tәuke biyding jer turaly jasaghan zanyn bilesing be? Tәukening zany osy kýngi zannan qay jeri kem?  Saryarqany mújyq qaptady. Jer turaly Kenesarynyng oiy qanday edi? Áriyne, qyrghyzben soghysty. Ol ýshin kinәlaugha bolady. Biraq Kenesary býldirdi degening - ol qateleskenin. Biz osy kýngi jýrgen auropashalatyp alghan revolusionerler Kenesaryday artymyzgha ataq-danq qaldyrsaq jarar edi. Kenesarynyng zamanynda soghys qúraly - myltyq, zenbirek boldy bolghanda. Qazaq sonda da qarsy túra bilgen. Mening búrynnan tilegim osy sekildi oqigha edi. Áriyne, erte uaqytsyz qanday bolghanda da jýregim bir nәrseni sezedi. Bizge osy isting aqyry qayyrly bolady. Jaqsylyqpen bitedi, - dedi Sәrsenbek.

Manadan beri ýndemey otyrghan Asqar ókinishti jýzben:

- Bәri búzyldy! Barlyq pylan, typ-tynysh, jap-jaqsy bolyp kele jatyr edi. Bunt. Myj-qyj! Japoniya sekildi oqyp-jetilip alyp, biraq isteytin júmysty kәkir-shýkir adamdar kelip, búzdy da jiberdi, - dedi.

Sәrsenbek ashulanghan boyy Asqargha qarap:

- Sen Japoniya degen sózdi bilip aitasyng ba, bilmey aitasyng ba? Qazaq Japoniyaday bolu ýshin keminde elu jyl kerek. Japoniyaday erkin, óz aldyna tәuelsiz el bolu kerek. Orystyng patshasy men tóreleri túrghanda Japoniya týsine de kirmeydi. Búl pikirdi mezgiline jetkendey aitayyn dep jýr edim. Tu mezgilinen búryn kóterildi. Mezgilinen búryn aitugha tura keldi, - dedi.

Sәrsenbekten basqasy ezu tartyp kýldi.

-       Sonymen ketetin boldyndar ma? - dedi kýrsinip Búqar.

Sәrsenbek shapshang pyshaq kesip ótkendey:

-       Ketemiz! - dedi.

Búqar men Asqar týregeldi. Sәrsenbek, Qabdesh ekeuimen qúshaqtasyp, qoshtasyp ýiden shyghyp jýre berdi. Olar ketisimen asyghyp-ýsigisip búl ekeui de kiyine bastady. Kiyinip bolghan song Sәrsenbek Qabdeshke qarap:

- Qabdesh, bata oqimyz ba? - dedi. Bata qylugha Qabdesh qolyn jaya berip edi, Sәrsenbek Qabdeshke qarap:

-Joq, soldatym, olay emes! Sen ýiding ortasynda túr, men batany oqiyn! - dedi. Qabdesh týsinip eki qolyn janyna jiberip, symday bolyp túra qaldy. Sәrsenbek batasyn oqy bastady... «Allataghala betaldymyzdan jarylqasyn!» - dep betterin sipady.

Endi búiryqty ýnmen: Ongha, solgha, ainal! - dep edi, Qabdesh úrshyqqa ainalyp baryp betin esikke berip túra qaldy. - Algha tart!

Ekeui edenning taqtayyn tyqyldatyp, sap týzep dalagha shyqqanda, qas qarayghan eken.

* * *

Tamaqtanyp alghan eki jigit ýyli shópting ishin quystap alyp, jasyrynyp dem alugha jatty. Kópke deyin úiqylary kelmey qoyghan son, týndegi uaqighany esterine alyp, әngimelesti. Qabdesh attyng ayaghyna oq tiyip, qalay qúlaghanyn aitty. Sәrsenbek soghysqa kele jatqandyqtan ba, bir oy basyp, kóbine ýndemey jatty. «Zamannyng bәri soghysqa ainalyp bara jatyr ma, qalay?» dep oilady da, sol oiyn Qabdesh aitty.

Al, Qabdesh bolsa kópten mazalap jýrgen jaydy bilgisi kelip:

-       Sening oiyng qalay, Sәrsenbek, týrikter jene me? - dedi.

-       Áriyne, týrik jenedi. Týrik jenbeydi deu - aghattyq, - dedi Sәrsenbek.

- Yapyrmay, orys júrtynyng týrik degende jyny bar. Byltyr týrikter soghys ashqanda shkoldaghy balalar meni «týrik, týrik» dep qyr sonymnan qalmady! - dedi Qabdesh.

- Týrik degende jyny bolmay qaytsin? Orystyng eng adamy degenning biri  - Dostoevskiy. Onyng ózi týrik soghysy uaqytynda týrikke qarsy jarnama jazghan. Osy kýni Stamboldy alamyz deytin kórinedi. Stamboldyng manyna bara almaytynyna imanym kәmil, - dedi Sәrsenbek.

- Soghys mәselesin oilaghanda ózimizding qazaq qalay bolar eken dep oilaymyn, - dedi Qabdesh.

- Túp-tura anyghyn aitshy, Sәrsenbek! Qazaq neshe jylda naghyz Japoniyaday bolady? - dedi taghy da ol.

- Elu jylday dep jýrmiz! Qaydan bileyin?! Biraq biyl jazdan beri maghan eki ýlken oy kelip jýr. Onyng biri - keshegi aitqanym. Qazaq Japoniya sekildi bolu ýshin ózining eldigi ózinde bolu kerek. Onsyz qazaq bәribir onalmaydy. Ekinshi oiymnan ketpeytin bir nәrse - qazaqtyng jerining tym ýlkendigi. Qazaqtyng sanyna qaraghanda osy otyrghan jerinde búl qazaqtay endi on ese halyq bolu kerek. 70 million Japonnyng otyrghan jeri bizding bir ýiezding jerindey eken. Qazaq anyq el bolu ýshin oghan shahar salu kerek. Shoyyn jol týsiru kerek. Búnyng bәri istelgen song halyq jii otyru kerek. Zauyt, fabrik ornatylu kerek. Olay istemey, osylay jýrek bersek, búl aitqannyng biri de bolmaydy!

-       Sening oiynsha qazaqty qalay jiyiletu kerek? - deydi shyday almay Qabdesh.

-       Mening bir pylanym bar, biraq ol qazir iske aspaydy, - dedi.

- Ol oiyng qazir iske aspasa da, týsindirip aitshy, qashan estigenshe mening shydamym jeter emes, - dedi Qabdesh.

Sәrsenbek saspay:

- Ol pylan: Barlyq qazaq balasyn Saryarqagha jinau. Aqmola men Semey oblysy barlyq qazaqty syighyzady. Eng jamany múndaghy orystardy ol jaqtan kóshken qazaqtyng ornyna ornalastyru. Jerdi óndeuge qayta ol jaq jaqsy. Qostanay, Aqtóbe, Oral - osynyng bәri egin salatyn jer. Mújyqtar onda barsa, shash-etekten payda tabady.

- Orystyng qamyn jemey túra túrshy. Áueli qazaqty jarylqap, sonan song orysty sóz qylarsyn! - dedi Qabdesh.

Sәrsenbek kýldi de, Qabdeshti erkeletip:

- Asyqpa, qazir bәrin aityp bereyin. IYә, sonymen barlyq qazaq balasy Saryarqagha jiyldy. Mening oiymsha, naghyz qazaq bolu ýshin birtútas jerde birynghay ornalassa jeke el bolyp qalyptasar edik. Sonda qazaq Japoniya siyaqty elge ainalar edi. Salynyp jatqan shoyyn joldar: Atbasar, Aqmola, Shiderti, Kereku, Qyzyljar, Kókshetau aralaryna jýrgizilse; Omby, Bayanauyl, Semey joly salynsa, Qarqaraly, Ayagóz, Áuliyeta arqyly joldar qatynasa, shirkin, qanday jaqsy bolar edi.

-       Shiderti dep jatqanyng ne?

-       Jerding aty. Aqmola, Shiderti...

Sәrsenbek ózi de quanyp ketti. Shópting astynda jatqan ayaghy qozghalghanday boldy.

- Mening boljauymsha, Aqmoladan keyin - Shiderti. Sol jerge eng ýlken shahar salsa. Oghan taqau Kereku - manayy tolghan zauyt, fabriyk. Mine, búlargha qosa taskómir, túz, qorghasyn tiyelgen san myndaghan shaqyrymnan temirjolmen vagondar әlgi men aitqan Shiderti shaharynan jan-jaqqa tarap, týiisip, ersili-qarsyly toqtausyz jýrip jatsa keremetting kókesi sol emey, nemene! Ýlken óndiris bolghan son, oghan júmysshy da kóp kerek. Myndaghan, milliondaghan qazaqtar júmysshy bolyp istese óz jerining baylyghynyng rahatyn kórgeni emey nemene?! Búl degening adam aitqysyz janaru bolar edi. Ar jaghynda Ertis jaqyn. Kerek desen, su boyymen de shahargha neshe týrli búiymdar da kele bastar edi. Sóitip, úlghaya-úlghaya endi elu jylda osy kýngi Ámerikanyng eng ýlken qalasy Chikagoday bolar edi.

Qabdeshting súraghyn kýtpesten Sәrsenbek qyzyp ketti bilem, әri qaray sóiley berdi:

- Mening búl aityp jatqan pikirlerim óz basymnan shygharylghan qiyal emes. Búnyng kóbin bizden búryn elding qamyn oilaghandardyng bәri de aitqan.

-       Yapyrmay, kim aitty eken, Sәrsenbek? - dedi Qabdesh.

«Áu»  degen Sәrsenbek dauysyn qataytyp:

- Sen Abylaygha qalmaqtyng hany Qaldan serining sóileskenin estiding be? Estimeseng kónil qoyyp tynda!

Abylay ang aulaugha shyqqanda, qalmaqtargha kezdesedi.

-       Ua, kimsinder? - dep súraydy.

- Biz - qalmaqtyng hany Qaldan Serining qolymyz. Abylaydy shapqaly baramyz, - deydi olar.

Abylay «ózim joqta tynysh jatqan eldi tonap keter» dep oilaydy da:

- Izdegening Abylay bolsa, Abylay - men. Meni ústap apar hanyna. Elimdi býldirme! - deydi.

Abylaydy Qaldan Serige alyp keledi.

-       Ua, Abylay. Múnsha mening elimdi nege qyrdyn? - deydi Qaldan.

- Ony menen súrama! Qazaqtyng halqynan súra! Men - qazaq halqynyng degenin isteytin onyng qolymyn! - deydi Abylay.

Abylaydy óltirmek bolady. Basyn alardyng aldynda Qaldan Serige alyp keledi.

- Ua, Abylay, dýniyede ne armanyng bar? Ayt ólerinning aldynda! - deydi Qaldan.

Sonda Abylay túryp sóileydi.

- Ua, Qaldan, tiri bolsam, aitatyn syrym emes edi. Basym alynghaly túr! Sen súradyn, men aitayyn!... Dýniyede ýsh armanym bar. Onyng biri: tiri bolsam alty alashtyng balasyn biriktirip, Ertisting boyynan qonys әperip qatardaghy el qylarmyn dep edim. Búl armanyma jete almadym.

Ekinshi armanym: qol-ayaghym baylauly túr. Qoldaryna qapyda týstim. Abylay degen atym bar edi ghoy, tym bolmasa sendermen soghysta ólmedim. Búl da men jetpeytin arman bolyp barady. Ýshinshi armanym: oilaghan oiymdy, istegen isimdi tapsyryp keterlik artymda ózimdey perzentim joq. «Qayran elim jersiz qaldyn-au» dep ókindim! Búl - eng zor armanym! - dep Abylay kózine jas alypty.

Qaldan Seri barmaghyn shaynap jiberip:

- Ua, Abylay, sen jalghyzynnyng joqtyghyn aittyn-au! Menmen ekensin. Seni óltirip bolmas! Bar, shyraghym, jýre ber! - dep Abylaydy bosatyp jiberipti...

Sәrsenbek әngimeni bitirdi.

Qabdesh bir-az ýndemey jatty. Bir shama ýnsizdikten keyin:

- Yapyrmay, Sәrsenbek! Sen osynsha qazaqy әngimelerdi qaydan esty bergensin? - dedi.

Sәrsenbek búl sózge jauap bermey, bastalghan әngimeni  sonyna deyin ayaqtayyn degen bolar, sózin әri qaray sabaqtady:

- Abylaydy әlgi eki armany mening janaghy aitqan pikirime janaspaydy. Áriyne, Abylaydyng zamanynda shoyyn joldar sóz bolugha tiyisti emes. Ol kezde shoyyn jol joq. Arghy negizinde Abylaydyng armany - dәl janaghy aitylghandar ekeni aidan-anyq. Egerde Abylay XX ghasyrda tusa, ol da men aitqandy aitpasyna kim kepil?

Qabdesh jany kirip:

- Yapyrmay, Abylay osy kýni nege tumady eken? - dedi.

Sәrsenbek salmaqty dauyspen:

- Bir esepten men Abylaydy jek kórem. Abylay óte ózimshil, kýnshil bolghan. Aldyna jýginip kelgen adamdargha esh uaqytta ómirlik bitim aitpaydy eken. Bәri birdey tatu bolsa, meni qadirlemey keter degeni, bәlki. Álgi aitylghan armandardyng oryndalmauyna sebep bolghan Abylaydyng sol ózimshildiginen shyghar. Orystyng Iuan patshasynday bolsa, әlde qaytar edi?

Qabdesh múnayyp ýndemedi. Sәrsenbek te sózdi arman qaray aita bermey toqtatty.

Dәl sol kezdegi ekeuining oiy: «Sorly qazaq, sorly qazaq!» degen sózder edi.

 

Orynbor qalasy,

1922-1925 jyldar

"Abai.kz"