Basy: Den Syaopin jәne Qytaydyng әskery strategiyasy

Jalghasy: Den Syaopin jәne Qytaydyng әskery strategiyasy

Qorghanys ónerkәsibi men qorghanys ghylym–tehnikasyn tútas memlekettik jospargha engizu kerek

Álemdik beybitshilik mәngilikke ornamayynsha, memlekettik qorghanys kýn tәrtibinen týspek emes. Al memlekettik qorghanysty qalay bekemdeu kerek? Álem elderi týrli-týsti baghyt ústanady. AQSh - әlemdegi әskery quaty eng ghalamat memleket. Biraq oda derbes әskery ónerkәsip degen bolmaydy. Tap-taza әskery qajettilikterdi dayyndaytyn arnayy zavod ta joq. Al onyng әskery ónerkәsip óndirisi jalpy halyqtyq ónerkәsippen bite qaynasyp ketken. Mysalgha, ataqty «Ford» avtomobili seriktestigi avtomobiliding týr-týrin óndiruden tys tank, úshaq, soghys kemelerine arnalghan zenbirekter, tipti gharysh kemesine deyin óndire beredi. AQSh-tyng taghy bir keremeti onyng qorghanys ghylymy ýkimet, armiya, kәsiporyn jәne joghary oqu oryndarynyng ghylymy potensialy birlesip atqarady. Al olardyng ghylymy jetistikteri tek әskery ónerkәsipte ghana qoldanylmaydy, sonymen bir uaqytta qoghamdyq qajettilikterdi óteuge de qoldanylady. AQSh-tyng memlekettik qorghanysyna júmsalatyn ghylymy zertteuge arnalghan shyghyndary memlekettik qorghanys budjetining 10% iyelegenimen, onyng ghylymy tapqyrlyqtary halyq iygiligine júmsalghan kezde 5-7 eseden asa ekonomikalyq tabys әkeledi. Bir ghana gharysh tehnologiyasynyng ózi kommersiyalyq maqsattaghy jer serikterin úshyryp, HH ghasyrdyng sonyna deyin 25 mlrd AQSh dollary tabys әkelgen.

Qytaylar ózining ejelgi tarihynda Han patshalyghynyng armiyasy shekara aimaqtarda tyng iygerip, auyl sharuashylyghymen ainalysqan kórinedi. Búdan tys QHR qúrylghannan keyin Qytaydyng Sini Szyani aimaghynda «óndiris qúrylys armiyasy» degen qúrylghan bolatyn. Olar jayshylyqta tyng iygerip, auyl sharuashylyghymen ainalysudan tys, negizgi missiyasy seperatizmge qarsy túru men memlekettik qorghanysqa qolghabys etu boldy. Al resmy memlekettik qorghanys ónerkәsibi men qorghanys ghylym-tehnikasy memleketting erekshe qúpiya salalaryna jatady. Bylaysha aitqanda, syrtqy әlemge mýlde jabyq. Halyq sharuashylyghymen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy. Osynday tomagha-túiyq jaghdaydyng kesirinen Qytay yadrolyq qaruly elderding qataryna erte qosylyp, atom bombasy, sutegi bombasy qatarly yadrolyq qarulardy erte óndirgenimen, onyng atom-elektr stansiyasy qúrylysy mýlde kenjelep qaldy. Qytay әlemde ózi jasandy serik úshyrghan ýshinshi memleket. Biraq onyng jasandy serikteri halyqtyng qajetine arnalmaghandyqtan, olimpiadalyq jarystardyng ózin tikeley efirde taratu kezinde úshan-teniz qarjymen halyqaralyq baylanys kanaldaryn jaldaugha mәjbýr bolatyn.

Basqa әlemnen mýlde oqshaulanghan, qúpiya, syrly dýnie óz-ózine túsau saludan basqa týk emes ekendigin Den Syaopin tereng sezip-bildi. Ol atalghan salanyng mýlde oqshaulanghan, tomagha-túiyq dәuirin ayaqtap, memlekettik qorghanys ónerkәsibi men qorghanys ghylym-tehnikasyn tútas memlekettik jospardyng ayasynda qarastyru qajet dep sheshti. Ondaghy eng basty maqsat «әskery sala barlyq jaghynan memlekettik qúrylysqa qalay kómektesu jәne belsendi qatysu mәselesin oilasyp, sheshuge tiyis» degen tújyrymnan bastau alady. Múndaghy kómektesu degende qorghanys salasy jalpy jaghdaydy nazargha ala otyryp, ózining zapas kýshterin  halyq sharuashylyghyn damytugha júmsaugha mindetti degen sóz. Mysalgha, әskery әue kýshteri óz әuejaylaryn  halyqtyq aviasiyagha birlesip paydalanugha berip, halyqtyq aviasiyanyng damuyna kómek kórsetu kerek. Teniz armiyasy óz әskery porttaryn da birlesip paydalanugha berip, memlekettik teniz porttarynyng tasymal kólemin arttyrugha ýles qosugha tiyis. Armiya bir bólim qosyndardy memleketting asa manyzdy týiindi qúrylystaryn salugha júmsaugha bolady. Búl bir qyrynan memlekettik qúrylysqa kómek bolsa, ekinshi qyrynan armiya men halyqtyng ara-qatynasyn jaqsarta týsedi.

Shyndap kelgende, Qytay neshe ondaghan jyldan beri barlyq tapqan-tergenin armiyanyng auzyna tosyp, qorghanys salasyna eng ozyq jabdyqtardy, ýzdik mamandardy, tandauly ghalymdardy toptaghan bolatyn. Eger osynshalyq mol resurstardy halyq sharuashylyghyna búratyn bolsa, ghalamat tabys әkeletindigin Den Syaopin kóregen sayasatker retinde birden týsindi. Búl turaly Den Syaopiyn: «Búlay isteuding san-salaly paydasy bar. Birde-bir ziyany bolmaydy», - dep bir-aq kesken bolatyn. Rasynda, Qytaydyng әskery ónerkәsibi salystyrmaly týrde ozyq, týrli-týsti joyghysh úshaqtar men bombalau úshaqtardy óndire alady.  Ne sebepti osynday dayyn túrghan mýmkindikti halyq qajetine arnalghan úshaqtardy óndiruge paydalanbasqa?! Qytaydyng úshqyshtary shet elden satyp alynghan úshaqtardy úrshyqsha iyirip jýr. Al Qytaydyng óz úshaq ónerkәsibi tek әskery qajettilikke ghana arnalghan. Olardyng qarapayym halyqtyng ólgen-tirilgenimen sharuasy joq. Oghan qosa Qytaydyng memlekettik qorghanys ónerkәsibi aitarlyqtay sapaly tankter men bronetehnikalar óndiruge qabiletti. Ne sebepti olar osy tehnologiyany paydalanyp sapaly avtomobilider óndirip, ony halyqaralyq bazarlargha satpaydy?! Al shet elding avtokólikteri Qytay joldarynda qúmyrsqasha qaptap jýr. Osynday súraqtar Den Syaopindi qatty mazalaytyn. Sol sebepti de ol osynday dayyn túrghan erekshe mýmkindikti halyq qajetine jәne óndiristing damuyna  paydalanu qajet dep sheshti.

Kómektesu degende, bir jaqty ghana qarym-qatynas emes. Onyng paydasy shash etekten. Jәne eki jaqqa da tiyimdi. Mysalgha 1985 jyldyng ózinde әskery tehnologiyany halyq qajetine júmsaudyng 20,000 fakti tirkeldi. Al tapsyrys kólemi 1 mlrd yuanidi qúrady. Demek búl 1 mlrd әskery shyghyndy qorghanys ónerkәsibi óz esebinen japty degen sóz. Ádette tehnologiyany ótkermeleuden týsetin ekonomikalyq ónimdilik 1:7-1:10 boyynsha esepteledi. Búl degen sóz әskery tehnologiyany halyq iygiligine júmsaudan memleketke 7-10 mlrd ekonomikalyq tabys kiredi degen sóz. Memlekettik qazynanyng qorjyny tolghan sayyn, memleket óz armiyasyn qarulandyrugha da mol mýmkindik alady. Mine, búl Den Syaopinning «Búlay isteuding san-salaly paydasy bar. Birde-bir ziyany bolmaydy» degen tújyrymynyng aiqyn dәleli bolatyn.

Áriyne, Den Syaopinning búl tújyrymy Qytay ýshin janalyq bolghanymen, ozyq elder ýshin qalypty qúbylys bolyp sanalatyn. Mysalgha, AQSh-tyng әskery jәne halyqtyq ónerkәsipterinde memlekettik tapsyrysqa say әskery qajettilik týrlishe dengeyde qalyptasqan. Mysalgha, AQSh-tyng әskeriy-ónerkәsibi «Lokhid Martiyn» korporasiyasynyng ózi 80% әskery qajettilikterdi óndirse, 20% halyq tútynatyn ónimder óndiruge júmsaydy. «General Dynamics Government Systems Group» korporasiyasy 67% әskery ónimderdi óndirse, 33% halyq tútynatyn tauarlar óndiredi.  «Boing» amerikalyq korporasiyasy 54% әskery úshaqtar, 46% halyq avisasiya úshaqtaryn óndiredi. Biraq Qytay búl qadamgha tym kesh barghanymen, Den Syaopinning pәrmendi sayasatynyng arqasynda AQSh-ty basyp ozugha mýmkindik aldy. Mysalgha, HH ghasyrdyng 90-jyldarynyng basynda memlekettik qorghanys ónerkәsibi óndirgen halyq tútynatyn ónimderding ýlesi 65% asty. AQSh qyrghiqabaq soghys ayaqtalghannan keyin, asa auqymdy әskery ónerkәsip qúrylymdaryn halyq tútynatyn óndiriske qaray beyimdey bastady. Al Qytay 1980 jyldardyng ózinde nólden bastasa da, AQSh-tan on jyl búryn búl júmysty qolgha alyp, alpauyt el AQSh-tyng ózin shang qaptyryp ketti.

Armiyany tútasymen adam baulityn mektepke ainaldyru sayasaty

Armiyany oqytyp, tәrbiyeleu men jattyqtyru mәselesinde Den Syaopiyn: «Armiyany oqytyp-tәrbiyeleude tek soghys ónerin ghana ýiretu jetkiliksiz. Sol sebepti ofiyserler men sarbazdardyng әsker qatarynan sheginip, óz auyldaryna barghannan keyingi tirshiligin de oilasugha tiyispiz», - degen bolatyn. Búl degen sóz armiya әskery qimyldardyng qajetinen tys óndiristik qajettilikterge de beyim boluy kerek degendi bildiredi. Búl turaly Den Syaopiyn: «Barlyq kýsh-jigerimizdi júmsap, armiyamyzdy soghys qimyldaryn jýrgize alatyn jәne sosialistik qúrylysqa da qatysa alatyn әmbebap әskerdi dayyndauymyz kerek», - degen edi. 1980 jyldyng basynda әskerdi qysqartyp, armiyany súryptau nauqany kezinde jýzdegen myng sardarlar jergilikti oryndargha qaytyp, tirshilik qamyn izdey bastady. Búl asa bir kýrdeli shaq bolatyn. Osy bir tolqyn ótkennen keyin de әr jyly kóptegen sardarlar әsker qatarynan bosap, jergilikti oryndarda júmys izdeytin boldy. Sol kezdegi tәrtipke sәikes әskery ofiyserler jergilikti oryngha barghan song da óz dәrejesine sәikes júmysqa ornalasugha tiyis. Olay bolmaghanda, әskeriylerding kónilin ornyqtyrugha keri әseri bolady. Shynynda, eng shalghay shekaralyq aimaqtarda auyzdyqpen su iship, etigimen su keship jýrgen jas sardardy auylyna qaytqan son, dalagha laqtyryp tastau әdiletsizdik bolar edi. Olay bolghanda Otany ýshin ot keshpese de, ystyghyna kýiip, suyghyna tonyp jýrgen  el qorghandaryn qorlau bolyp shyghar edi. Biraq kóp ótpey-aq ýlken bir qayshylyqtyng basy qyltidy. Olardyng kóbi sanaly, tәrtipti jandar bolghanymen,ekonomikalyq qimyldardan maqrúm keledi eken. Ómirde, әsirese, naryqtyq qatynastar myqtap ornaghan elde adamdar júmysqa tek qana tәrtip ýshin qabyldanbaydy ghoy. Belgili ereksheligi, óneri, sheberligi boluy kerek degen siyaqty. Bir bólimin memlekettik mekemelerge әkimshilik búiryqpen ornalastyrghan kýnning ózinde de, jergilikti jaghdaygha birden beyimdelip kete almaytyndyghy aiqyn kórindi. Onyng ýstine shtattyq shekteulerding saldarynan jergilikti oryndarda da әkimshilik qúrylymdardy qysqartyp, shtatty tejeu nauqany jýrip jatqandyqtan, әskerden qaytqan adamnyng soqa basyn syidyru onaygha týspeydi eken. Endi qaytu kerek? Olardyng bolashaq taghdyryn sheshudegi әmbebap әdis bireu ghana – olardy armiya qatarynda jýrgen kezden bastap maqsatty týrde arnayy  kәsipterge baulyp, bolashaqta júmys tabuyna keng jol ashu kerek. Sol sebepti Den Syaopin armiyadaghylardy oqytyp, tәrbiyelep, soghys ónerine de jattyqtyrumen birge týrli-týsti kәsipke baulyp, sheberlikterin shyndaugha da erekshe den qoydy. Búl turaly Den Syaopiyn: «Bizding sarbazdarymyz osy zamanghy soghys ónerin sheber mengerip qalmastan osy zamanghy ghylymy bilimder men óndiristik bilimderdi de qatar ýirenuge mindetti. Olar sayasy qyzmetterdi jetik mengerumen qatar, basqaru ónerin de ýirenuge tiyis», - dep tapsyrdy. Demek, bizding býgingi úghymymyzben alghanda, ol sheber menedjer de bola bilui kerek. Ol jәne: «Osylay istegende ghana bizding әskery sarbazdarymyz armiya qúrylysynda óz mindetin abyroymen oryndaudan tys jergilikti oryndargha qaytyp barghannan keyin de jaramdy túlgha bolyp qalyptasuy kerek. Soghys qimyldary bola qalsa, soghysqa saqaday say bolugha, bylaysha aitqanda, әskery qajettilik pen tirshilikting qajetine birdey say bolugha tiyis», - dep tolyqtyrdy. Ol qatardaghy sarbazdardyng әskery óner, tәrtip pen sayasatty mengeruden tys tirshilikke qajetti tehnologiyalardy mengeruge, fizika, matematika, himiya qatarly jaratylystyq ghylymdardan da sauatty bolugha, ónerkәsip pen auyl sharuashylyq ónerin iygeruge qarym-qabileti jetip jatsa, shet tilderin de mengeruge mýmkindik jasaudy qatang qadaghalaytyn. Sebebi, armiya qatarynan qaytqan әrbir sardar men sarbaz erten-aq qaynaghan ómirge qaytyp oralady. Otbasyn qúryp, bala ósiredi, qatyn-balanyng qamyn oilaydy degendey.

Búl jerde Den Syaopindi erekshe tolghandyrghan mәselelerding biri jas sarbazdardyng kóbi joghary bilimdi, olardy qosymsha mamandandyru da qiyn týspeydi. Armiya qatarynan qaytqan son, memleket әleumettik jaqtan azdap demep jiberse, tirshilik jolyna tez beyimdelip ketedi. Al qatardaghy sarbazdar she? Áriyne, olardyng kóbi auyldyq jerlerden keletin bolghan son, әskery mindeti ayaqtalghannan keyin tabighy týrde auylyna qaytady. Auylynda egetin jeri, baghatyn maly bar degendey. Biraq, dәl osylay oilaudyng ózi tym jetkiliksiz ekendigin Den Syaopin ishtey sezip-biletin. Olar birneshe jyl armiya qatarynda bolyp, óz memleketi ýshin aqy-púlsyz adal qyzmet etti. Onyng ishinde erekshe enbek sinirgenderi de bar. Olardyng әsker qataryna ótinish berui de óz ómirin ózgertuding qajettiliginen tuyndaghan bolatyn. Al olar sol bayaghy ýirenshikti ómirge qaytyp oralsa, ýmitsizdenip toryghatyndyghy dausyz. Onyng ýstine olar óz auylyna alystap, syrtqy әlemmen tanysyp, kórgeni kóbeyip, kóz ayasy kenip qalghan jastar. Taghy bir qyrynan olar qaru ónerin erkin mengerip qaytady. Eger olardyng ómirinde eshbir ózgeris bolmasa, izdegenin tappasa, armanyna jetpese, bireuding kelemej-mazaghyna úshyrasa, qylmys әlemine onay bettep ketui mýmkin. Bir kezderi Vietnamdaghy soghystan qaytqan AQSh sarbazdary qúrama shtatta dәl osynday kýy keship, talay-talay qantógisterge sebep bolghan bolatyn.

Den Syaopinning armiyany tútas bir adam baulityn mektepke ainaldyru sayasaty әrbir sardarlar men sarbazdargha әskery ónerden tys tehnologiya men óner ýiretu erekshe manyzdy sheshim boldy. Qatardaghy sarbazdardyng kóbi  orta bilimi bar, belgili dengeyde sauatty jastar bolghandyqtan, olargha kýndelikti jattyghudan tys mal baghu, týrlishe tehnikalardyng tilin erkin mengeru, jylyjaylardy baptap, kókónisterdi ósiru siyaqty kýndegi tirshilikke qajetti óner men bilim mengerip, sheberlik pen kәsipterge jattyghu esh qiyndyq tudyrmaydy. Búryndary auyldyng ýzdik jastarynyng armiya qataryna ótudegi armany partiya qataryna ótip, mansapty bolugha talpynatyn. Qazir olargha taghy bir ómir esigi aiqara ashylghanday boldy. Olar әskerdegi orayly sәtti paydalanyp, tirshilikting týrli jolyn ýirenedi, bilimin shyndap, tәjiriybesin jetildiredi. Sodan auylyna qaytqan son, bir kәsipting basyn ústap, óz sharuashylyghyn dóngeletip әketuine әbden mýmkindigi bolady. Osy jolmen neshe ondaghan jyldardan beri milliondaghan kәsiptik otbasylar ómirge keldi. Keybireuler óz әuletin bay jolyna bastasa, tútas bir auyldy dóngeletip otyrghandar da shetinen kezdesedi.

Múnday tәjiriybe qazaq dalasy ýshin de jat bolmaugha tiyis. Biz kәsiby bilimdi joghary jәne arnauly oqu oryndarynan, kolledjderden ýirenuge әdettengenbiz. Eger, jogharylap oquda joly bolmay, armiya qataryna shaqyrylghan qazaq jastaryn әskeriylermen qosa osylaysha kәsipke baulysaq, qazaq jastarynyng talanty men talaby eshkimnen sorly emes. Olar da óz auyldaryna qaytqan son, óz kәsibin dóngeletip әketerine óz basym bek senimdimin. Tek Qorghanys Ministrligi Bilim Ministrligimen birlese otyryp, osynday reformany qolgha alsa, dau joq, tabysty bolar edi.

Raqym Ayypúly

Abai.kz