VI

Ýiden hat kelmedi. Eki ýige mening jazghan hattarymnyng da biri tiymegeni anyq boldy. Qayda ketkenimdi bilmeytindikterinen bireuining múnda izdep kelui de mýmkin emes qoy. Al, qalpaghymnyng ne ekendigin qasaqana әli de belgilemey, apat jaudyryp jatqandarynda qaytaruy mýmkin be, ketuim kerek! Qayda ketsem aman qalatyndyghymdy, barghan song ýy ishimen sóilesip, aqyldasyp sheshpeymin be!.. Kiyim! Týs ózgertu! Azyq! Jol rashot!...

Jatsam-túrsam osy qammen ghana bolyp qalyp edim. Otyn tasityn bir qazaq jigit erteng demalys ekendigin úqtyrylghan bir keshte maghan jeke kýbirlep qana shyghyp ketti: «bir dosynyzdan hat kelipti. Lәtipagha tiygen eken. Erteng dәl týste jol ortadaghy alasa shaghylgha kelip tosyp túramyn, alyp qaytsyn» depti. «Sәidadan bolsa da Lәtipa arqyly maghan bir habar kelgen shyghar» degen ýmitpen bireuding beshpet-symyn súrap kie sala aitqan uaqytynda jettim sol shaghylyna. Maydan doqtyrhanasyna baratyn joldyng jaghasynda bolatyn. Syrt jaghynan bir әielding dauysy estildi:

- Múnda keliniz!

Anqalang qaghyp jetip barsam, Lәtipa apay emes, әdemi kiyingen tyghyrshyqtay qyzyl sary kelinshek qolymnan tarta jóneldi bir shúnqyrgha qaray. Súlu bezenip alghan jortuylshy kelinshegimning dәl ózi. Antaryla qaldym.

 

VI

Ýiden hat kelmedi. Eki ýige mening jazghan hattarymnyng da biri tiymegeni anyq boldy. Qayda ketkenimdi bilmeytindikterinen bireuining múnda izdep kelui de mýmkin emes qoy. Al, qalpaghymnyng ne ekendigin qasaqana әli de belgilemey, apat jaudyryp jatqandarynda qaytaruy mýmkin be, ketuim kerek! Qayda ketsem aman qalatyndyghymdy, barghan song ýy ishimen sóilesip, aqyldasyp sheshpeymin be!.. Kiyim! Týs ózgertu! Azyq! Jol rashot!...

Jatsam-túrsam osy qammen ghana bolyp qalyp edim. Otyn tasityn bir qazaq jigit erteng demalys ekendigin úqtyrylghan bir keshte maghan jeke kýbirlep qana shyghyp ketti: «bir dosynyzdan hat kelipti. Lәtipagha tiygen eken. Erteng dәl týste jol ortadaghy alasa shaghylgha kelip tosyp túramyn, alyp qaytsyn» depti. «Sәidadan bolsa da Lәtipa arqyly maghan bir habar kelgen shyghar» degen ýmitpen bireuding beshpet-symyn súrap kie sala aitqan uaqytynda jettim sol shaghylyna. Maydan doqtyrhanasyna baratyn joldyng jaghasynda bolatyn. Syrt jaghynan bir әielding dauysy estildi:

- Múnda keliniz!

Anqalang qaghyp jetip barsam, Lәtipa apay emes, әdemi kiyingen tyghyrshyqtay qyzyl sary kelinshek qolymnan tarta jóneldi bir shúnqyrgha qaray. Súlu bezenip alghan jortuylshy kelinshegimning dәl ózi. Antaryla qaldym.

- Tezirek, joldan bireu kórip qoymasyn!... Keshiriniz Bighan, bir sóilesip alayyn dep aldap shaqyrttym, keshiriniz! - Shúnqyrgha jayyp qoyghan laujyau shapannyng ýstine otyrghyza sala tәtti sóz, júp-júmsaq qúshaghymen orap kep aldy. - Po, shәshiniz agharyp ketipti! ... Kónil degendi kóterip jýrmesek mýlde týgesip ketemiz ghoy!- degennen basqa «ghashyqtyq qúshtarlyqtary» qúlaghyma kirmey de qalypty. Jastyqtyng ózime tanys-beytanys jyndary týgelimen qaptap, qúryshtap ala jóneldi. Jauabym, «al endeshe» ghana boldy, bassaldym. Es-aqylymnyng qayda ketkenin bilmey de qalyppyn...

Lezden song sayqaldyng bir ólimnen әreng qalghanday beynemen qoltyghymda jylamsyray alqynyp jatqany ghana kórindi. Atyn da bilmeytinmin esime endi týsti.

- Aytpaqtayyn, atyng kim edi?

- Atymdy bilmeydi-mysh taghy, Tylla qyz emes pe! Eki jyldan beri kýiigindi tartyp jýrsem, tanymaytyn bola qalypty, shúm! - IYegimdi tistep kep aldy da ernim men tamaghymdy aimalay jóneldi. - Bek apat ekensin, qorqyp kettim. Janymdy shygharyp... ýsh jyldan asty, úmytyp ketkenmin múny!...

Aqylymnan lezde taghy da adastym, sayray jóneldi.... Esimdi ekinshi ret jighan song estildi bir talaby.

- Ózi meni әli bir ret sýimeydi taghy!- dedi de ernimdi tipti qatty sýidi. Lәtipanyng «múndaylargha juyma, pәlesi tiyedi!» degeni esime endi týsip, auzynan jýzimdi tarta súradym.

- Jә, ózing ne jep semirgensing osynsha?

- Semirding deydi taghy!... Shúm!... Osy bәdәnymda qansha semizdik bar! - Qyzyqty degen jerlerin bir-birden ashyp kórsete berdi. - Mine, mine, osy artyq pa maghan, mine!... Aqyry kórip boldyng ghoy, auruy barma deytin shygharsyn, anyqtap kórip al!...

Áliya siyaqty múnyng da әieldik fiziologiyamen qyzyqtyrghany bolsa kerek, sóitse de búl tipti sóleketteu jaydy jaymasyn. Ózime baylanys jasap jýrgen «arlandardyn» aurudan saqtanu ýshin denesin týgel tekserip, әbden әdettendirip qoyghany sezildi. Shimirikpeydi. Ózi kórsetken song men de zeyin sala qaramaymyn ba. Esh jerinen búryndy-sondy dert belgisi kórinbedi. Syrtyna shygha qoymaghan merez syndy jasyryn pәlesi bolmasa, tap-taza, múrsynday eken.

- Jazghytúrymghy auruynnan qalay jazyldyn?... Ol auru, dәri, iә tamaqpen ghana jazylmaytyn «әiel auruy» edi ghoy?

- Ghashyqtyq derti, seni kóp oilaudan auyrghanmyn, aitqanmyn ghoy ózine!

- Meni oilaudan auyrghan bolsan, endi jazylmay, әldeqashan «jazylyp alypsyn» ghoy?- dep kýlip jiberdim.

- Qalay jazyldyng deydi taghy, súm!- dep ózi de kýldi de iyegime kýshey jabysty. - Mine, mine!... Sheginen asqan súmsyn, qúm tasyp jýrgen mashinanyng dóngelegin atqanynnan-aq bilgenmin!

- Ýi, sol dóngelekti men atty dep jýrme edin?

- Bilemin, mýsәpirlerdi qútqarghansyng janym! Sodan bastap sadaghanyz bolghym kelgen, mine endi jettim!... Biraq, bek qiyn... óltirip qoyatyn úqshaysyz! Osyndaghy búryn ýilenbegen jigitterding de eshqaysysy sizdey emes eken!

- Bәse, bәrin kórip bolghamyn deshi! -«Ghashyghyma» qarqyldap kýldim.

- Joq ei, men onday naysap emespin. Bir audannyng imam haziretining qyzymyn. Ýzbey namaz oqimyn, júma, basqa әielderden súrap kóriniz!... «Eshqaysysy sizdey emes» degenim, eshkim meni sizshe... basynghan emes. Oqyghan adam bolghan song sizden, kele sala múnday zorlyq ister dep kýtpegenmin. Ózim ghashyq bolghan song ne isteseniz de әmirinizdemin ghoy. Siz emes, basqa biri bolsa kórseter edim!... Múnday is hiyalymda da bolmaghan. Sizdi men múnday haram oiyn ýshin emes, basqa bir sóz bolyp shaqyrtqanmyn... Ómirlik halal nekenizde bolayyn, meni bir jaqqa alyp ketiniz, ómirimiz osy jerde ótip ketpesin, qayda barsaq ta jol rashotyna jeterlik aqshamyz bar!

- Mening neshe jyl kýtip jýrip alghan әielim bar, balam bar!

- Siz kýtip jýrip alghanynyzben ol әiel kýtip otyr dep oilamanyz! Estuimshe siz onyng qasynda bolmaghanynyzgha tórt jyl bolyp qalypty. Jas әiel degen tórt jyl týgil tórt kýn de kýte almaydy, bitip ketti ol, basqadan bala tauyp ta alghan shyghar!

- Sen ózdering siyaqty oilama ony!... Dәl qazir menen shapalaq jeyin demeseng aitpa múnday sózdi! - aiqaylap jiberippin. - Ol ekeuimiz bir-birimizge ghana tabynamyz!..

- Aqyryn sóileniz, janym deyin, aqyryn!... Sadaghang keteyin dedim ghoy, joldan ótken bireu estip qoymasyn! -Tylla qyz búghyp baryp qyrattan baspalap, joldyng eki jaghyna da qarap kelip jalyndy. - Al, úrynyz janym, úrynyz meni! Tayaghynyzdan ólsem de armanym joq. Tek meni múnan song auyrtyp qinamanyz!... Osylay zorlap qosylyp alyp, taghy da kórinbey qoysanyz... ólgenim - ólgen! Yaky jyndy bop auzyma kelgendi sóilep ketermin! - Ýnsiz sazaryp otyryp qalyppyn. Moynyma taghy da asyldy. - Shúm!- dedi syqylyq qaghyp, bar kýshimen jabysty. - Sizding shapalaghynyzgha da ghashyq ekenmin!... Úrshy janym, úrshy, ayamashy!... Janaghyday basyp-myjyp úrsanyz da yqtiyarynyz!.. Ár aptanyng ekinshi, altynshy kýnderi... joq, joq, ýshinshi kýni týs uaqytynda osy jerden kórisip túrayyq, maqúl ma?... Maqúl deshi!

- Maqúl!- dey saldym. Álgi janylysynan, oghangha deyin búl pәleden qútyludyng orayy baryn sezbegendeymin. - Biraq, әielim jóninde búlay byljyraushy bolma!- dep betinen әdeyi sýiip qoshtastym. - Aptanyng ýshinshi kýni deding be, ekinshi kýni týste kelsem, bolmay ma?

- Ekinshi kýni kelmeniz, kelmeniz!... Ózim ol kýni kele almaydy ekenmin. Ýshinshi kýni, yaghny sәrsenbi kýni týs uaqytynda dedim ghoy, úqtynyz ba, basqa kýni sharshap әure bolmanyz!- ol da sýigishtep, mening jolymda óle tynysyp aiyryldy.

«Qalay bolsa da meni myqtap jýgendep alyp, moynyma sonsong minbek siyaqty. Qazir aqsha kóbeytu qamynda bolsa kerek»- degen túspalgha keldim qaytyp bara jatyp. Múnday әielder qazir tiri qalghan laujyaulardyng әldengen uaqytynan paydalanyp, janqaltalaryn qaghyp jýrgenin estigenmin. Búl saldaqy osy saudamen eki qoyandy bir oqpen atyp, «oqymystygha» tiyip almaq. Ózi orta mektep bitirip, «feodal qyzy» bolghandyqtan joghary mektepke kire almay, iә qyzmet taba almay qalghandyghynan qaghynghan...

Osy jyn oinaghyna ózi kelme degen seysembi kýni týs uaqytynda qylmysynyng ýstinen týsu ýshin kelsem, joq bolyp shyqty. Rasynda da kelmey qalghan tәrizdi. Sonda da qapysyn osy jerden tabamyn degen senimmen qayttym. Búl shúnqyr basqa kezbeler kelmeytin, sonyng ózining ghana «sauda dýkeni» ekendigi izderinen aiqyndaldy: manayy maghan tanys biz ókshe tufly men basqa jalpaq taban shaqaylardyng shiryna ainalyp alypty.

Sәrsenbi kýni týs uaqytynda «Qúday qosqan» óz óshiretime kelmeuime bolmay qaldy: mashina dóngelegin jaruymnyng ýstine «zorlyq» -basqynshylyq qylmysyna da kiriptar bolyp qalmadymba. Ózin basqalardan ústap alghanymsha osy qylmysymdy bir pәtuә men jenildete túruym jón kórindi.

Uaghdagha baghynyp dәl uaqytynda kelsem de ynghayyna baghynbay - «zorlyq istemey» qoydym. Ózi óktemdik istep te kóndire almady.

Men әneu kýni qatty qatelesippin Tylla qyz,- dep kýrsindim. - Rasynda da әielim meni kýtpey búzylyp ketse, senimen ýilenemin ghoy. Sen de jaqsy qyz ekensin, nekelengenshe «haram» jolgha jýrmeyik. Múnan song sen de, men de osylay, tanysu qaghidasymen ghana kórisip túralyq! - Qalay tolqysa da jauabym osy ereje boldy. - Dosyma jazghan hatyma jauap kelsin, ne isteytinimizdi sonsong ózinmen aqyldasamyn!

- «Zorlyq istedin» dep men de qatty qatelesippin!- dep kýle týregeldi «Tylla qyz». - Onday syrymyzdy eshkimge aitpaymyn ghoy, rasynda zorlyq istemegensiz!... endigi aptada, iye?... Eger kelmey qalsanyz...

Kelmey qalsam qaytetindigin aitpay erkeley búrtighansyp qana eskertip qaytty. Esi-dertim osy sayqaldy qylmys ýstinen naqtap ústap, auzyn myqtap jabuda qaldy. Egesse Áliyadan kembe múnyng әzәzildigi. Onday jala jappay-aq, «Ýrimjide ýkimet avtomobiylining dóngelegin jardy. Múnda kelip basqynshylyq qyp mening ishimdi jardy, mine kórinder!» dep túryp alsa búltarta ma búl pәle!...

Meni tighan sembining keshinde taghy jýgirdim jyn oinaghyna. Jaqynday bergende tapyr-túpyr ayaq dybysy estildi. Shaghylgha jetip shyqqanymsha ketip bolypty. Bireui qarang qaghyp búlt-búlt jýgirip, alystap barady. Kórinbeu ýshin otyra qalyp baqyladym. Betalysy әielder әtireti. Ol, Tylla qyzdyng ózi bolghany. Al, meymany qalay qashqanynan derek tabylmady. Maghan anyqtalghany, týndikke uaghdalasqan «ghashyghyn» dil osy shaghyl ýstine qabyldaytyndyghy ghana boldy. Jazyqtaghy jalghyz tóbeden manayyn týgel baqylap jatady eken de hauip sezilse-aq joghalady eken. Múnday «strategiyaly» jerden qolgha týsiru onayma! Sirinke shaghyp Tylla qyzdyng tufliyining izin anyq tanydym. Biraq búl, kóp jezókshening qaysysynyng izi bolyp dәlelge simaq. Demalys kýnderining bir keshinde ózinen búryn kelip jasyrynyp jatyp ústamasa, shalma týsiretin kiyik emes eken.

Ózimen menshikti sәrsembi kýni týstikke lajysyz taghy keldim. Eshtene sezbegendey qúshaqtap qysa týstim. Qúlqy men qylyqtaryna tanysa kele qatty jiyrenetin bolghanymdy sezdirmeuge tyrysqanym edi. Biraq múnymnan basqa nәtiyje shyqty: jynystyq sezimin qatty qytyqtap qoyyppyn, әneu kýngi qaghidama kónbeytindigin ashyq bildirip, tipti jabysa shabuyldady ol. Solghan kónilimning «sopylyghyna» shamdandy.

- Siz menen basqa bireuin tauyp alghan úqsaysyz! -dep kýrsine shytyndy. - Menimen oinamay osylay suytyp, tastap ketpeksiz!...

- Olay emes Tyllam, nekelenbey túryp zorlap, saghan obaldy is istegim kelmeydi! Eger óz әielim kýtip otyrsa, sen ekeuimiz ýilene almaymyz, bala bar ghoy. Odan bir habar kelgenshe sendey asyl zatty qorlamay-zorlamay kýtuim qajet!

- Oho...o..y, zorlasam obal bolady deydi taghy! Úmytqan nәrsemdi esime týsirip ýiretip qoyyp!.. Endi qoyayyqshy sol sózdi! Bir qaljynymdy úmytpapty taghy!... Sol zorlyq bolypty-mysh!.. Maghan obal bolady-mysh, hy-hy....hy...

Tylla qyz bar ónerin salyp qúiqyljyp, barlyq antyn aityp jalynyp jatyp, jyndarymdy ózi shaqyryp keltirdi.

«Búl sayqal shyndap óshteskenge deyin qútylyp ta bolarmyn!»- dedim qaytyp bara jatyp. «Qaydasyng Núriyashym-Maqpalym! Jan serigim -ar serigim!...»

Qys týsse de júmys auyrlay berdi. Taghy da «zor sekiru», taghy da tyng ashu, taghy da «apat», taghy da asharshylyq... óndiris әlemi býtindey kerisine sekirgenin kórip-bilip otyryp-aq zorlap sekirtuin qoyar emes.

Kóktemdegi myltyq kezenuinen ashy syqaq estip, qorlanyp qalghandyghynan ba eken, iyә, tynnan núsqau keldi me eken, Mәt sopy, «ústara bizding qolymyzda» deytindi tapty endi. «Dayaujyngha qarsy sóz-әrekette bolghandaryng men qashqandaryndy endi ayamaymyz», «astyq gauhardyng gauhary». «Búl sayasattarymyz mәngi ózgermeydi» deytin taqyryptarmen tipti saqylday týsti. «Qystyq tәrbiye» dep atalatyn ýirenis әreket osy «dúghalarymen» týn ortasyna deyin sozyldy: inirde gruppa boyynsha «quanshylyq apatyn», «shujynjuiy»[1] men «onshyl opportonizm» apattaryna qosaqtap tildep-tildep alamyz da, asharshylyqqa taghy úshyraghan obalymyzdy solardyng moynyna artyp qoyyp sýmireytimiz. «Tónkerisshil» iydeyamyz onday «keri tónkerisshilder» aldynda tize býkpek pe! «Tize býgushilik» te sonday ýlken apattardyng biri. Eger jazatayymda tamaqqa jarymaghandyghymyzdy әshkerelep qoysaq, osy keri tónkerisshi qúl apattyng dәl ózi bolyp shyghatyndyghymyz is jýzinen kórinip bolghan. «Ayyna baqanday toghyz kilogram normy týgil bes kilo jesek te shydaymyz!» dep sendiremiz Mәt sopyny. «Ketpenimizben jer serigin úshyryp jenemiz apattardy!», «biyl bar kýshpen sekiremiz, basyp ozamyz jaulardan!» - arbay qarap kópiretin Mәt sopygha osy antpen eriksiz ere kópiremiz. Týn ortasy bola bere aulagha shyghyp әtiret boyynsha týgel tizilemiz de sol kóbigimizdi endi aspangha býrkemiz - úrandaymyz-ay kelip. Jaulardyng әrqaysysyna «jolghalsyndy» bir-birden atyp alyp, kósemimizge «jasasyndy» ýsh ret jaudyryp jiberip taraymyz. Qúrsaghymyzda baqa shúryldap, jylan jalandap, qasqyr úlyp, shulap-ysqyryp ketkenin jasyru ýshin auzymyzdy basa kelip býk týsemiz ornymyzgha.

Osy qystyq ýirenumen birlestirip ketpendi jaqsy shapqandardyng qalpaghy alynatyndyghyn taghy da jariyalady. Taghy da jinikti laujyaular. Byltyrghy ashqan jerimiz tarlyq etkendey aidaladaghy bor basqan taghy da tyng ashyp, togham qazyp, búrqyldattyq ta jattyq.

Basqa gruppadaghylardan ashyghyp solushylar qayta kóbeye bastady sóitip. Kýzdegi jiyn-terimde kóbirek úrlay almay qalghandary aldymen býrise bastady. Qoymasy molyraqtary onyng kerisinshe esire týsti. Esirgender sekirgennen sekirip, jezókshe әielderge qarap qarghudy kóbeytti.

Búlar qys ishinde qalay qútyrdy dep jýrsem, «bazar» arzanday qalypty: jaqyn rayondardaghy halyq ta biyl qatty ashyqqqan eken. Ayyna tórt-bes yuan bolsa da ýkimetten aqsha shyghyp túratyn, kebek bolsa da momysy bar laujyau maydany halyq kommunasyndaghy әielderge jәnnәttay kórinetin bolypty. Sol sebepten qamaudaghy jigitterdi aulaytyn erkin jezóksheler kóbeyip, ózimizding qalpaqty jezókshelerimizding baghasyn týsirip jibergen eken. Bir jolyghuyn bir momy, nemese elu tiyngha týsirip kýrt syndyrypty «saudalaryn»:

Óz jezókshemning «dýkenine» bir barghanymda sol ahualdy súraymyn dep ýlken pәlege qala jazdadym: - Saudalaryng kýset bolmay qaldy ghoy deymin, ә?- búl súraghyma Tylla anyrghansy qarap, qyzaraqtay qalghanynda, - baghalaryng elu tiyn, iyә, bir momygha týsipti ghoy! -dep aiqynday týsippin.

- Ony qaydan estidiniz?... Ol jala!... Ollahy men ondayda joqpyn, bilmeymin!- dey sala shap ete týsti ózime. - Á...ә... endi bildim, ótken aptada kelmey qalghanyng sol eken da!... Tapqan ekensing da!- yshqynyp jiberdi. Men, júmystyng auyrlap ketkenin, aqtyghymdy aityp sendire almay qoydym. - Joq, joq, senbeymin. Onday búzyqtargha bylghatpaymyn seni, jibermeymin! -endi qaytayyn dep otyrghanymda qayta jabysty osy egespen. Óz bәsekelesterining «sepilisin», «qoyanshyghyn», «irinin-shirik, sasyghyn», «qolansasyn» qoymay sóilep kelip, olardyng qonaqtarynyng da «qotyryn», «jaryq-shartyghyn», «qaraqaptalyn», «kәriligin», tipti kýndesterining әrqaysysynda onday «qotyr shaldardyn» nesheui bar ekendigine deyin jayyp saldy. - Sondaylarmen kezdeskeninizdi estisem, meni estimey qalady eken demeniz, sózsiz aryz jazamyn!- dep jibergeninde jýregim tas tóbeme bir-aq shyqty. Áliyanyng siynatyn pirisimen tabysqanymdy endi týsindim. - Izdegeninizding bәri ózimnen tabylady janym! -dep qamsyzdandyrdy sonson. Múnday «ónerli ústaz» kórmeppin, tәrbiyege belshemnen batyrdy. Osy dýniyege múnday «jәnnәt» ornap, múnday «qor qyzdary» payda bolaryn kim oilaghan!...

- Kýndesterine kelgen qonaqtyng qúiryq jyqbylaryna deyin kórip jýrip, olardyng bergenin «bilmeytinin» ghajap eken!- dep betin qatty shymshyp qayttym.

Astyq qoymamyz jeterlik bolghandyqtan bizding gruppa biylghy asharshylyqtan aulaghyraq edi. Basqa gruppadaghylar mindetterining jarymyn bitire almay otyryp qalghandarynda biz ýshten eki ýlesin bitirip tastap, týsten keyin óz kәsibimizge birden-ekiden sytylyp shyghyp ketemiz.

Biraq, ash qasqyrlardyng anduyna týsip, qoymamyzdan astyq alyp kelude qiyndap qalghan. Qay tóbege barghanymyzdy kózderi shalyp qalsa-aq tang atqansha sol tóbe oirandalyp, astyghymyz qap-dagharymen joghalady. Al, bir tóbedegini bir-aq tasyp әketsek, kadrlargha bilinip qalady da olardyng tauyqtary men ýirekterine jem bolyp ketedi.

Saryteke, qalyng tósenish qamystarymyzdyng astynan qazyp alghan kishkene-kishkene úralarymyzdy da kórip alypty. Soghan dәnigip, kýndiz bizdi andudy qoydy da sol úrashyqtarymyzdy aulaytyn boldy. Júmystan biz qaytyp kelgenshe tósek-ornymyzdy tintip qorys-qopasyn shygharady. «Bidaydy qaydan alyndar?» dep keshinde baqylday jóneledi sonson. Biz, bir-eki ret, «tyshqan inderinen qazyp alghanbyz» dep qútyldyq. Daladaghy qoymalarymyzdyng manyna barmay, sodan bastap shynymen tyshqan inin qazyp kýn kóre túrugha kiriskenbiz. Týsten keyingi kәsibimiz osy.

Taraq qúiryq qyzghylt súr januarlardyng syryn bile kele múnyng da ónimdi kәsip ekendigi kórindi. Biraq, múny da adal kәsip deuge bolmas edi: taraq qúiryqtar semiyaly, bala-shaghaly jan iyesi. Eginning jiym-terim kezinde búlar da úiqy-kýlkiden bezip enbektenedi. Atyzdan inderine qalay jetkizetindigin bilseniz, tym japaly - jan ashitynday miqynattanady eken. Qúrghaq dóndegi inderine bir-bir bastan tasudyng ónimsizdigin búlar da biledi. Bir-eki balapanyn shalqasynan jatqyzyp, bas bidaydi bauyryna aiqastyra tieydi de ýlkenderi aldynghy eki ayaqtan tistep, shanasha sýiretip aparady. Qauyzdy bas bidaydy kletterine kirgizip, taghy da aiqastyryp sanlau qaldyrmay, tyghyz tizedi de úrttarymen әkelgen jalanash bidaydy soghan orap qymtap, dymdanudan saqtaydy.

Al, in qúrylystarynyng ózinde de adam tandanarlyq mamandyq bar: su shyqpaytyn qúrghaq dónderden qazghanda jatyn oryndaryn teriskey jaghynan, astyq kletterin ynghay kýngey jaghynan qazady. Jatyn oryndarynan ailanyp keletin jasyryn koridordyng eki býiirinen qatarlap bólek-bólek bólme etip qazylghan kletteri keng jәne tep-tegis, taza jasalady. Dәret oryndary búdan mýlde alys, auyz jaqta bolady. Búl da jemin dymnan, bylghanyp, búzyludan saqtaudyng eng týisikti amaly.

Eki-ýshten artyq bala ósirgen ýlken semiyalylary 20-30 kilodan artyghyraq astyq jiya alady eken. Onday qorly-qordaly semiyalar bizge syrtynan qaraghanda-aq tanylatyn boldy. Atyz manynan arqan sýiretkendey izderin quyp baryp ta tabatyn boldyq. Ol, sýiretilgen tyshqannyng jonynyng izi. Arqalaryn ayap jәne jenildik tabu ýshin de ynghay sol bir izben sýiretetindigi belgili.

Biz olardyng arhiytekturalyq ónerlerin jete týsingen song in quyp qazyp qinaludy qoydyq. Ketpendi sklatynyng dәl ýstinen salyp, astyghyn jarq etkizetin mamandyqqa jettik.

Manayymyzgha qaray túryp, qaydan shyqqany belgisiz, púta aralarynan dirdektey qarap túrghan sol enbekshilerge janymyz ashidy. Búlar da miyqnatpen tapqan azyghynan bizshe airylyp, bizshe ashtyqtan qyrylatyndyghyna qabyrghamyz qayysady. Biraq laj ne, teke sarynyng jauyzdyghynan taraghan jauyzdyq bәri de!... Jazday sýiretilip jauyr bolghan sorlylaryn kórgenimde kózimnen jas yrshidy menin. Biygeldi, Bighazy aghalarymnyng da ótkendegi dәl osynday halderi elesteydi. Biday shashsam, aqyry azyqtarynan auyz tiymey jóneledi zәtte jandy sorlylar!...

Sóitip taraqqúiryqtarmen birge qaltyldap, birge jylay jýrip tapqan bidayymyzgha jau taghy tóndi. Tekesary bir týnde jataghymyzgha әsker ertip kirip, ayamay tonady. Tósegimizden jalanash quyp shygharyp, týngi ayazda sol tyshqandarsha dirdektetip qoyyp tonady. «Úyamyzdy» kózbe-kóz oirandap, edenge deyin qoparyp, talqandap ketti.

Tang atysymen sol bidayymyzdan shy ayaq tәitәii tegenelep alyp shyghyp, tauyghy men ýirekterine shashqanda shyrayymyz qatty búzyldy. Dәmelqannyng múrty jybyrlap, mening tisim shyqyrlady. Múny kórip Edilbaydyng tanauy úragha ainaldy da Zaman jorghalay jóneldi. Sonyng ekinshi týninde kadrlardy otynmen qamdap jýrgen eki atan ógizining kózge týsip jýrgen eng semizi joghaldy. Ýshinshi týni onyng synary da joghalghanyn, bizding gruppa estimey de qalypty. Tauyqtary basqa týnderde tausylyp, ýirekteri qyrqyldap jýrip tapa tal týste ghayyp boldy.

Aldynghy ógiz, júmys maydanymyzdyng syrt jaghyndaghy qaltarys bir kishkene shaghylgha mýshelenip kómilip, bizdi mayla et-sorpamen dalda qaljalap jatqany, óz gruppamyzgha ghana ayan. Al, tauyq-ýirekterding izi, basqa ash gruppalardyng bet shyraylaryna týsti. Ekinshi ógiz Toqty Basitting alystaghy shaghylyna ketti. Izi solay bettep baryp, búltaryp, soltýstikke ketken bolyp joghaldy.

Zyr jýgirip Saryteke jýrdi. Adam qanymen borlanghan kóp qúsynyng búl mannan bir tal týgi de tabylmauy, laq tastaghan kәri eshkidey jýdetti ózin. Tekserushi-tintushileri qyzmetterin bizding jataqtan bastap, әtiret manyndaghy ólikterding kórlik úralaryna deyin aqtaryp tintip, eshtene taba almay toryqty. Tәitәii tayynsha-qúnan ógiz jegilgen otyn arbasynan, jaqyndaghy jas jynghyldan basqa qúrghaq otyn taba almay byqsyp, múrnynyng suyn jiya almay qaldy. Endi ózimizding arqalap әkelgen otynymyzdyng konfeskasiyalanuynan saqtanu ýshin artyq otyn kótere keluden biz de tiyldyq.

Eng jaqsysy, Tekesarynyng ininen qazyp әkelgen astyghymyzgha osydan song súghyn qaday almay qalghany boldy. Tauyq-ýirek atty kóp tajaly joyylghan son, ózderine kilettegi bizding normamyzdan elengen shanmyandary[2] túrghanda tyshqan auzynan shyqqan bidayding qajeti ne.

Jazgha salym «zor sekirudin» qútyryghy qatty qozatyny belgili. Asharshylyq pen auyr júmys basqa gruppalardaghy tәiniylerdi de kýiretip jatqanda qoymamyzdaghy astyqty «tyshqan ininen әkelgen» bolyp jey berdik. Lopnorlyq dep atalatyn asa adal halyqtyng aty-jónderi men túraqtaryn bilmesek te esekpen tiyirmenge ketip bara jatqanyn kórsek boldy, bidayymyz solar arqyly tirmennen mayda ún bolyp ta kelip jatty. Olar bizdi din jolymen «mýsәpir» ataydy da, mýsәpirlerining bir týiir dәnine qiyanat qylmay úngha ainaldyryp, izdep jýrip әkelip beredi. Al, kýrish aqtaugha ózimizding bótelke shaktasymyzdan sheber tiyirmen joq.

Men osynday kýili shaghymda kýrish egisining laysanyna týsuden búrynyraq ketip qalugha asyqtym. Búl jerding kýni jylynghanymen soltýstikting qary kete qoymaghandyghy ghana kidirtip jýr edi. Qalpaghymnyng bir jaqtyly bolghan habary dәl osy kezende jetip keldi: Mәt sopy bir kýni tanerteng әtiret shtabyna shaqyrdy da tanba basylghan qalyng qaghazdan «Bighabil Jappardyng qalpaghy onshy, basqa qalpaghy joq, blok-úiymsyz dara onshy» degen sózdi anyqtap oqyp berdi. Hanzusha, úighyrsha eki tilde jazylghan eken. Ornymnan sekirip túrdym. Bir ghana qalpaq jep-jenil sezilip edi. Mәt sopy ony da jenildete týsti.

- Onshy, jerlik últshyldardyng qara shahardaghy sayasy kursy biyl kýzde jәne ashylady. Oghan deyin qatelesip, mәsele ótkizip qoymasan, endi búl qalpaghynnyng da alynuy mýmkin!- dedi.

Ótken jyldyng kýzindegi kursta eki-aq onshynyng qalpaghy alynyp, basqasy jyl sonyna taman týgel qaytyp kelgen bolatyn. Búlardy «tәrbie maydanynda stili mәselesin ótrkizgen», «qashqan» degen siyaqty týrli syltaularmen qaytarypty. Al, men, Tylla qyzdyng kesirinen ghana aman qútylsam, qolgha ilinerlik basqa mәsele sezdirmegenmin, óshken ýmitim qayta jyltyray qaldy. Qalpaqtan qútylyp shyqsam, myna bauyrlarymnyng «búzyq element» emes ekendigin de týsindirip aqtay alamyn ghoy!... Qashyp shyghu oiymdy shektep qoydym da kýrish kólinde belsheden batpaqtap istey berdim. Dirdektey jýrip, Tylla qyzdan tónetin pәleni de túnshyqtyryp tastaudyng amalyn oilastyryp boldym.

Biraq, kýrish egilip bola bere aspanyma taghy bir qara búlt qaptap shygha keldi. Búlt bolghanda da mening kónilime ghana emes, soqyr solshyldyqtyng býkil qoghamgha tóndirgen nayzaghayly búlty bolyp shyqty. Ózimning ýlken-kishi eki samayym da sonday qater astynan elestedi: Ile, Tarbaghatay aimaqtarynyng shekaragha jaqyn halqy asharshylyq saldarynan Sovet odaghyna ýrkip ketipti. Shekara eki tәulik qana ashylyp, ýshinshi kýni beyish qaqpasynday tas bolyp qayta beky qalypty. Endi ashylmastay myqtap, «mәngilikke» bekipti. «Sol jaqqa endi jaqyndaghan adam, tabanda atylady. Atylmay qalsa qatal sottalady eken» degen ýreyli habarlar guledi.

Sheshemning basshylyghyndaghy ýrkip ýirengen ýlken semiyanyng búl ýrkinnen qalmaytyn mýmkindigi esime týsti: «Bighabil býitip qorlanghansha óz jerimizge qaytyp ketsin. Biz sonynan tauyp alamyz» degen pikiri baryn estigenmin. Mening tapsyruym boyynsha Dórbiljinge qaytqan bolsa Maqpal men Asqar da solarmen birge ketti. Olardan tym bolmaghanda bir hattyng maghan jetpey qaluy, jazghan hattarynda osynday sózderi bolghandyghynan shyghar dep te joramaldadym.

Biraq, men endi qashyp mәselemdi qayta qaghyndyrsam bolmaydy. Ózimdi ghana emes, menimen qosaqtalghan bauyrlardy da, әsirese Yntyqbay men Kýlәndi endi «shujynjuishy» degizip kýidireyin be!... «Qalpaqtarymyz týgel alynyp bolghansha, shekara jaghdayy bosansyghansha tapjylmay kýtuim qajet» degenge beky týstim.

Maydan basshylyghy búl habardy bizge «taghy da quanshylyq apatyna úshyraghan» astyghymyzdyng tamtyghy pisip, ashtyq azabynan biraz qútylghan shaghymyzda jariyalady. Endigi qashqandar asa qatal jazalanatyndyghyn birqansha statiyamen úqtyra jariyalady. Hrushevty tildegen tildesi de, bizge kórsetken yzghary da asa qútyryq. Ile-shala «qylmys әshkereleu» nauqany jýrgizile bastady. «Sovetshilder, Sovet odaghyna qashu niyetindegiler ózin-ózi әshkerelese keshiriledi. Basqalar jaghynan әshkerelense qatal jazalanady. Olardy әshkereleushilerding qalpaghy alynady. Eng bolmaghanda zattyq silyqqa ie bolady...».

Sóitip, endigi júghuy mýmkin bolghan jaladan da, soghuy mýmkin bolghan pәleden de qútylyp, aman jýre túruymyzdyng qajettigi tolyq aiqyndaldy. Jalghyz-aq, kelui mýmkin bolghan qazadan saqtaytyn» zandy úrlyghymyzgha» Tarbaghatay halqynsha basqa jaqqa auyp ketken eken. Izi týgil inderi de órmekshi órmegimen torlanyp, jelding ýrdesinimen bitelip qalypty. Odan da ýmit ýzilgen song jan saqtaytyn úrlyqty joygha bola ma!...

Tylla qyzdyng kónilin qaldyrudan saqtana túru ýshin «dýkenine» uәdeli uaqytynda baryp kórinip túrghanmyn. Osy pәleden endi neghúrlym tez qútylugha asyqtym. Ayghaq ýshin bir-eki jigit ertip aparyp, týngi qonaghymen birge ústap qatty qorqytsam, ózime auyz saludan mýlde tiylar dep mejelegenmin.

Erteng «ýlken jeksenbi» dep jariyalanghan bir kýni keshke jaqyn Qapas pen Edilbaydy ertip shyghyp, avtomobili balonynan jabysqan qyrsyq pen odan qútylu jolyndaghy osy amalymdy týsindirdim. Jyn oinaqqa kýn bata jetip, qashatyn joldaryna jaqyn daldalargha bólinip bekindik. Ile-shala Tylla qyz dedek qaghyp kep, «dýkenine» kirdi. Eki-ýsh minut ótpey, bizding әtiret jaqtan jolmen kelgen bir meymany tóbege shyghyp jata qaldy da, shiyq ete týsken bir dybysty estip, «dýkenge» qaray domalady.

Ústaugha ynghaylanyp endi týregele bergenimde Edilbay búqpantaylap maghan jaqyndap qalghan eken. «Jata túr, taghy bireui kele jatyr, bәrin ústalyq!» dep sybyrlay sala qayta qaytty. Aytqanday-aq kýnshyghys jaqtan púta sybdyry estildi. Birinshi meyman shúnqyrdan baspalay shyghyp, jolyna týse jónelip edi. Qapastyng qolyna týsip, otyra qalghanyn bayqadym.

Kýnshyghys jaqtan kelgen ekinshi meyman asyghar emes, tóbe bauyryna kelip toqtap, qolsaghatyna qaraghany kórindi kezdesuleri saghatqa baghynatyndyghyn týsindim. Baspalay qarap órlegen búl mayman da tóbege shygha sala qúlap jata qaldy. «Dýken» iyesinen dybys joq. Men de qaradym saghatyma. «Ghashyqtar» minut kórsetkishi on ekige ilinbegendikten kórispey jatypty. Búl sayqaldyng shyp-shiraq azamattardy minut tәrtibine qalay baghyndyryp qoyghanyna tandandym.

Tylla qyzdyng shiqyly saghat tolysymen estildi. Nesin shiqyldatyp jatqanyn bilsem búiyrmasyn. Ekinshi meyman da domalap týsip, enkendey jýgirip baryp kirdi «dýkenge». Endi bir saghatsyz shyqpaytyndyghyn mólsherlep Edilbaydyng qasyna bardym. Týn aspany kýnbatys jiyekke endi jetip, ymyrt ýirile bastady. Qapas pen birinshi meyman da týregelip, bizding qasymyzgha keldi. Ol, bizge jaqyn jýretin «jerlik últshyl» qalpaqty úighyr jigit eken. Kýlise qol alystyq. Qastyq istemeytindigimizdi Qapastan týsinip, myna siqyrdyng syryn biluge kelisipti.

Sybyrlasyp otyrghanymyzda Tyllanyng qatqyl ýni estildi.

- Áy, toqtap túrynyz!... Púl qane, púl![3]- dedi. Shúnqyrdan shyghyp, qaytugha bettegen ekinshi meymanyna dauystapty.

Erteng bәr púldy býtin bermeymin be, parsha púl joq!

- Bolmaydy, mening nesiyeden tәleyim joq!...

Aqsha mәselesining qalay sheshilgenin úgha almay qaldyq. Ekinshi meyman shúnqyrgha qayta týsip shyqty. Bizding otyrghan jerden qiystap óte bergeninde Edilbaydyng qolyna týsip, sybyrly әmir boyynsha ýnsiz otyra ketti. Endi keter dep jezókshening jolyn tosugha úmtylghan Qapas, bir týp jynghyldy daldalap jata qalghanda biz de búgha týstik. Tylla qyz endi dónge shyghypty. Óz әtireti jaqqa qarap biraz túrdy da otyra qaldy. Áyelder әtiretining ar jaghynda hanzu әtireti bar edi. Sol jaqtan bireuining kele jatqanyn kórip otyrghanyn sezdik.

Inirde eki kedey qaridaryn jolgha salyp, tútas týndik meymanyn masasyz dóng ýstinde qabyldaugha shyqqany eken. Búl meymany entige jetip, tóbege shyghysymen Tylla qyz endi hanzusha әuenmen sóilay jóneldi.

- Áyya, meni sonshalyq kýttirip qoyyp qayda kettin?... Tosa túrshy jýzsiz, shúm!... Qoya túrshy ózim, ózim!... Áyya, әiya, әiya..a...

Eki «bajama» tura qaray almay túqyra týstim, qorlanyp baramyn. Birinshi «baja» kýlip jiberdi de, ekinshi «baja» pyshaghyn suyra úmtyldy ashnasyna. Edilbay ekeuimiz ekeulep ústap, pyshaghyn aldyq ta, qol tiygizsek qatelesetindigimizdi úqtyrdyq.

Jer tyndap ósken sayqal búl dybysymyzdy estip qalypty. Ýstindegisin kótere týregelgende menen ózge tórteui tórt jaghynan shyghyp túra qaldy. Zyta jónelmek bolghan ýshinshi meymandy ústay alyp, qolyn qayyra qoydy biri.

- Qayyrma qolyn, búl, mening erim!- dep qarsy shygha keldi mening «әielim».

- Jalap, qashan tiyip eding qytaygha?... Jana ghana menin...

- Uaghdamyzdy pysyryp qoyghanbyz, qalpaghymyz alynysymen toy qylmaqshy!... Ei, úrma sen, ne haqyng bar bizding mahabbatymyzda!... Últtar ara qosyluymyzgha qarsylyghyng bar ma!... Últshyldyqtaryndy qashan qoyasyndar?.. Hanzugha tiyemin, qane, ne qylmaqsyndar!

Imam haziretting molla qyzy serikterimning qorqatyn jan jerinen ústap, býre týskendey bolghanda qarqyldap kýle shyqtym tóbege.

- Ýi, Tylla qyz ba, siz? Ne boldy, mynalar basqynshylyq istedi me sizge?... Álgi sóziniz ne sóz, qaytadan aitshy? - Betin basyp enirep jibergen saldaqy, sytyla jónelgende ústay aldym. - Sóilenizshi, bәri de óz erleriniz siyaqty ghoy, talasyp túr ma?... Jýrinizder, qazirshe kórinbeytin jerde sóileselik! - Tartyp týsirdim «dýkenine» qaray. Shúqyrgha shómshek aparylyp, ot janyp ta ýlgerdi. - Tórletiniz sýiiktim, tórge otyrynyz! -betin jaulyghymen basyp alghan jezóksheni iyghynan basyp otyrghyzdym. - Jә, sóilenizder, ne talas?... Qapas, sen jaz, bir sózin de qaldyrmay jaz! Últshyldyq mәselesi bolsa, maydannyng tәlim-tәrbie bólimine tapsyramyz, qúiryq satu mәselesi ghana bolsa... óz moyyndaularyna qarap kórelik, aqyryn sóilender!..

Sózdi birinshisinen bastap, ýshinshisine deyin sóilettim. Bәri de Tylla qyzdyng ózining toqtatqan uaqyty boyynsha kelipti. Aldynghysy toqtamdy elu tiyn ótepti de, ekinshisi bir som berip, ertenge qaryzdandyryp qoyypty. Ýshinshisi ýlgere almapty da aqysyn ótey almapty.

- Sen múnymen ýilenbekshi me edin?- dep hanzu jigitten súradym. Azarda-bezer boldy ol: ózining ýsh balasy men әieli alysta qalghandyghynan ghana ermek ýshin jýrgeni eken. Tyllanyng betindegi oramalyn júlyp alyp súrap, jauap ala almadym.

- Jauap bermeseng jýr! Bәji tólemey istegen osynshalyq qalaymaqan saudanmen ghana qoymay, ne ýshin sayasy jala jabasyng bәrine!

- Sóileyin, sóileyin!... Jassyzdar ghoy, keshirinizder meni! - Túqyryp alyp ýn sala jylady jezókshe. - Bir jolgha keshirinizder!... Múnan song qoyamyn, eshkimdi shaqyrmaymyn, eshkimge jala jappayyn!... Osy antyma opasyzdyq istesem, ne qylsanyzdar da... óltirsenizder de obalym joq!... men siyaqty әielderden myna jaqtaghy myna jynghyl ishinde dәl qazir ekeui jatyr, týs uaqytynda da, keshte de... myna jaqtaghy, toranghy týpterinde, anau dónderde birnesheui jatyr!... Bәri solay bolghan son... jәne ersiz bolghan song osylay bolyp ketkenbiz!... Men qoyamyn, biraq iydeyamdy basqa jalaptar búzady. Biraq endi mýlde qoydym. Múnan song ústap alsanyzdar ayamanyzdar, osy joly ghana keshirinizder!...

Osy antynyng ayaghyna anyqtap jazdyryp qol qoyghyzdym. Tyndap otyrghan kuәlardyng attary da tizildi. Jezókshe ekinshi qonaghynan nesiyege qalghan elu tiyndy jibek baypaq qonyshynan alyp, iyesine laqtyra salghanda bәrimiz kýldik. «Múnan song Tylla múnday pәle-qazaly jýristen tiylyp-týzelip ketse» búl qylmysyn jauyp tastaytyndyghymyzgha biz de uәde aittyq.

Áliyanyng pirisinen keletin hauip-qaterdi osylay jenip - jenildep qayttym.

Men ýmit kýtken sayasy mektep biyl ashylmay qalypty. Óz әtiretimizdegi qystyq tәlim-tәrbie saqylday jóneldi. «Shujynjuygha» jәne onyng el ishindegi tileules «onshyl opportonizmge» qarsy nauqan retinde saqyldady. «Shujynjuiydin» jeti atasyn jezdey qaqtaytyn qara materialdary qayta-qayta oqytyp talqylatty da solargha ózimizding úqsaytyn qatysty-shatysty mәselelerimizdi iyiskelep izdep, ózimizdi-ózimizge tintkize berdi. Sóitip taghy da qorqytyp, taghy da shoshytyp alyp saldy júmysqa...

Sonda da óndiris artqa sekire berdi. Ónim taghy da qúldyrady. Búl qylmysty taghy da «quanshylyq» atty jaratylystyq apatqa artyp, qalghanyn «Sovet shujynjuiy» men «onshyl opportonizmge» tendey saldy.

«Osy júmys bitisimen baghalau jýrgizip, enbekte, iydeyada shart toltyrghandarynnyng qalpaqtaryndy alamyz» dep kadrlarymyz taghy da aldady. Biz taghy da «sekirip órlep» úrlay berdik.

Naqtyly óz mәnindegi «zor sekirip ilgerileu» shekaralardan ghana estilip jatty: milliondaghan әsker tasqyny aldymen Ýndistan shekarasynda sýzisip, onan song Vetnam shekarasynda basqyndap, qandy kóbik búrqyratyp edi. Keremetin biyl odan da ýdetip, Sovet shekarasynda buyrqandy. Byltyrghy asharshylyq ýrkininde «shujynjuiygha» qashyp óte almay qalghan halyqty «shetting shekesi», «jaudyng kómip ketken minasy» dep soqqylaugha kiristi.

Búl syndy qarayghannyng barlyghyn jau sanap, óz qúlaghyn ózi júlyp, óz kózin ózi shúqyp qútyrghan jaghdayda bizding qalpaghymyzdy aluy mýmkin be!... Qarashardegi sayasy mektepting qyzmetten toqtap qalghan sebebin de osydan taptym.

Biraq, 64-shi jyldyng jazghytúrymyna kelgende taghy da kýtpegen kezende ashyla qaldy sol mektep. «Onshyldar» men «jerlik últshyldardy» ghana emes, Ontýstik Shynjannyng din iyelerin de enkendetip-býkshendetip әkelip oqytty. Oqityn sabaghymyz bir ghana shujynjuiy taqyrybynda, «toghyz bagha» dep atalghan toghyz kitapsha bәrinde de «kóne shujynjuyshylardy» minep-shenep keledi de «qazirgi zaman shujynjuiy» degen ataumen Hrushevti dattaydy. Ásirese onyn: «tayqazannyng tatyn iship, eki adam bir shtan kiyetin qayyrshy kommunizm bola ma» degen pikirine qatty kektenedi. Proletariyat tónkerisi men kommunizmge qarsy eng jiyrenishti azghyndyqqa sanap, osy shyndyqty iyanattaydy. Búl kitapshalar bizge óz maydanymyzdaghy «qystyq tәlim-tәrbiyede» jattalyp bolghan.

Búl mektepte de arnauly lektor joq eken. Kitapshany bireuimizge oqytady da bәrimizge qúptatady. Talqy degenimiz osy, basqa bir auyz sóz qystyrtpaydy. «Ózimizding qatelesu jolymyz da osy shujynjuishylyq bar» degizuge iytermeleydi. Olay moyyndaytyn sózge men әriyne attap baspay qoydym. Ózime «stili týzetu» әreketinde mәselening qalay týskenin, is jýzinde qalay ekenin sóilesem, oghan da jauap shyqpay qala berdi.

Ár kitapshany «ýirenip» bitirgenimizde mektep bastyghy jalpy jiyn ashyp, bir qortyndy shygharady. Onyng qortyndylary da bir ghana taqyryppen bitti de túrdy: «qazirge deyin Maujushigha teng keletin birer marksizmshi shyqqan emes. Marksting ózi de múnday bolghan emes. Marks, Enklster qazir bar bolsa, bizding kósemning aldynda jay ghana kommunizmshi bolyp qala berer edi. Tendesi joq kommunizmshi filosof bireu ghana. Ol, bizding elimizde ghana ekendigin úmytushy bolmandar!» - Toghyz ret shygharghan qortyndy osy sózden aspady da týspedi.

Búl retki kurs bastalghannan keyingi ekinshi aida mektep bastyghymyz Ýrimjige bir baryp qaytyp, menimen basqa maydandardan kelgen ýsh hanzu onshynyng «qalpyna keletindigin» ashyq shyraymen jariyalady. Meni bólmesine aiyrym shaqyryp aparyp, qalpaghymnyng alynghandyghyn búl kisi de tanbaly qaghazdan kórsetti de Ýrimjige, búrynghy óz qyzmet ornyna barasyn, kurs bitisimen osy mektepting ózinen joldama qaghaz beremiz» dedi. Al, kurs ayaqtar shaqta Ýrimjige ekinshi ret barghan bstyq kýngirt shyraymen tómen qarap qaytty. «Qazir búl mektep eshkimdi tóte qútqara almaytyn bolghanyn, bosatu mәselesin laujyau maydanynyng ózi basqaryp, ózi sheshetin bolghanyn» mýdire sóilep úqtyrdy. - «Eger maydannyng ózi bosatpaytyn bolsa, bizge mәlimdep hat jaz!»- dedi maghan. - «Qalpaghy joq adamdy saqshy oryny ústap otyra almaydy. Biz jәne úsynys jazamyz. Joghary jaqqa da jetkizemiz. Múnan song qaysysynyng bolsang da bizben baylanys jasap, ahualdaryndy úqtyryp túryndar!»- degen jaqyn tileulestigin jariyalap jóneltti. Búl sózden birlik sap pen dektatura salasynyng biz turaly qayshykez pikirde bolyp qalghanyn týsinip, kónilsizdenip qayttym maydangha.

Sau Hulaujyau maydany meni bosatu jónin nesiyege qaldyrdy: «maydanymyzdyng qalghan adamy men mal-mýlki týgelimen "shayar Tarym" laugay maydanyna ótti. Múndaghy ashqan egistigimizge ishkeriden kelgen kóshpendiler ornalasyp jatyr. Basqa laujyaulardyng da ýilerine qaytarylatyndary kóp edi. Bәri de sol Tarym maydanynyng joldauymen qaytarylatyn boldy. Sening ising de kóship barghan song sol jerde sheshiledi. Kóbi ótip azy qalghanda shyday túrmay qatelesip qalma!»- dep molynan ýgittep shyghardy meni.

Búl maydannan әielder ghana qaytarylghan eken. «Ile qazaq avtonomiyaly oblysyna» qarasty ýsh aimaqtan kelgen laujyaulardyng birin qaldyrmay Shayar Tarym laugay maydanyna kóshirip jiberipti. Tipti Shyghys Shynjannan kelgen bauyrlastarymnan da eshkim qalmapty. Men endi sol maydangha tezirek jetip, tezirek qaytugha asyqtym. Laujyau maydanyna qalpaghy alynyp qútylghan adamdy laugay maydany ústap túrmaqpa, barysymmen-aq qútylarmyn dep asyqtym.

Biraq, bizge kóshetin «óshiret tiymey», «kólik jetispey», sol 64-65-shi jyldyng qys mausymynda sol ornymyzda qystap qaldyq. Qystaghanda da búrynghy ýilerimiz kóshpendilerge ótkizilip berilip, ózimiz qaytadan jer ýy qazyp qystadyq. «Tyng jer ashyp Shynjandy gýldendiru ýshin kelgen» kóshpendilerge sol qysta taghy da bes myng mu[4] tyng ashyp beruge mindettelippiz. Áyteuir Tarymgha kóshken maydandastarymyzdyng sybyrlap úqtyryp ketken jasyryn qoymalaryndaghy astyghy búl eru qalghan qysymyzgha erkin jetti.

Shayar Tarym laugay maydanyna biz, ol mandaghy halyq kommunalaryna «sosialistik tәrbiye» nauqany jýrgizilip jatqanda, tayaqtyng shektelip, myltyqtyng kezelip túrghan shaghynda kelippiz. Qalpaghymyzdyng joqtyghyna qaramay, kýndiz-týni avtomatpen kýzetip aidap jýrip istetetin laugay әtiretterine bólip-bólip qosa saldy.

Laujyau jazasynan qútyludyng ornyna odan da ary ketip, laugay tozaghyna tastalghanymdy endi bildim. Laujyau qalpaghymnyng alynghanyn aityp, qaytarularyn ótinsem-aq renjiydi kadrlary: «kele salyp qaytudy talap etu degen - úshyna shyqqan zansyzdyq» dep zansyzdardy jazghyrady da, zang biletinderi jónirek jauap berip jóneledi. - «Maydannyng júmysy jana bastaldy, delolarynmen de tanysqanymyz joq, tәlim-tәrbie bólimi kórip bolsyn, kýte túr!» dep ýmittendiredi. Qarashahardaghy sayasy mektepke búl maydannyng osylay bógep jatqanyn mәlimdep, aryz jazyp jónelttim.

Laugaylarmen birge avtomat astynda istep jýrsem de delomdy kórip jauap beruinen ýmittene jýrdim. Men qosylghan әtirette 62-jylghy Ile shekara oqighasynan laugay bolyp sottalyp kelgen qazaqtar kóp eken. Mening semiyamnan habarlary bolmasa da kóbi isimdi biletin, orta mektep bitirgen sauatty jigitter. Menimen tez ishtesip, syrlasyp ketti. 62-jyldan bastalghan oqighanyng jay-japsaryn solardan qanyqtym.

Sovet Odaghynyng Iledegi búqaralary 60-jyly asharshylyq bastalysymen-aq Otanyna qaytudy talap etken eken. Ýrimjidegi Sovet elshiligi de kirisipti búl iske. Biraq, Júngo ýkimeti sóz búidalap, keyinge soza beripti. Asharshylyq kýsheygen sayyn ólim-jitim kóbeyip, ólushiler kóbeygen sayyn ketushiler talaby da kýsheyipti. Búrynghy Sovet búqarasynyng pasportty-pasportsyzdary týgel shulapty. Sovet odaghyndaghy tuysqandary Shynjandaghy asharshylyqtyng qyrghyn apatqa ainalghanyn estip, múndaghy tuysqandaryna týgel viza jiberip, qaytaryp ala almaghan song olar da shulapty.

Sovet kompartiyasynyng bas sekretary N.S. Hrushev deplomatiyalyq jolmen neshe ret súratyp, Júngo ýkimetin kóndire almapty. «IYә, astyqpen qamda, iyә, ózimizge qaytaryp ber!»- dep Sovet ýkimeti, «iyә, bizdi tamaqpen qamda, iә otanymyzgha qaytar!» dep halyq, ýsh jyl boyyna qoyghan talaptan eshtene ónbepti. Sol talappen halyq jaghynan Qúljada kóterilgen ereuildi «halyqazattyq armiya» plimotpen qyrghyndap janyshtapty. Múny estigen Sovet ýkimeti shekarany ýsh tәulik ashatyndyghyn tosynnan  jariyalap, tosynnan asha qoyghan eken. Múny uaqytynda estigen shekaragha jaqyn qala-qalashyq halqy mal-mýlkin, qora jayyn tastap, ash-jalanash jandaryn ghana ala qashyp ýlgeripti de, naqtyly Sovet búqarasynyng alysyraq rayondardaghy kópshiligi estip, jiylyp-týiilip jetkenshe belgilengen uaqyty bitip, shekara qayta beky qalypty. Ýsh kýn ishinde ótip ketkenderining deni Júngo búqarasy eken.

Sóitip, eki elding sol tústaghy halqy tútasymen sorlanypty: birining ata-anasy men tuysqandary ótip ketip, soqa basy múnda qalghan. Birining óiz ótip, semiyasy múnda qalghan. Birining sheshe, iyә, әkesi ótip ketip balalary qalghan. Key semiyalardyng jarymy ketip, jarymy qalghan. Kóbining oqudaghy balalary qalghan.... Shekaranyng arghy beti men bergi beti týgel zar, úlar shu bolypty da qalypty.

Halyq ýrkip bara jatqanda qoldaryn artyna qayyryp kýlip túrghan qytay saqshylary shekara qayta jabylysymen aldyryp-tonatyp qoyghanday saqylday jónelipti. Bóridegi óshin qoyannan alghanday ketpey qalghan halyqty kesirleuge kirisipti. Qazir tipti qatal jazalap, qamap, jer audaryp jatyr eken. «Kishkene balalar ketip jatqan joldan tekedey baqyrayyp sen nege qaldyn?», «Shujynjuiy elinde tanityn eshkimi joqtar ketip jatqanda naghashyng sol jaqta túrghan sen nege qaldyn?», «Sovet Odaghynda jerlerin, tuysqandaryng bar túryp, sender múnda ne mindetpen qaldyndar?», «Sovet shujynjuiy senderdi ne mindetpen qaldyrdy?», «Qay uaqytta jarylugha mindettelip qalghan bombasyndar?», «Kimning miyna qadalugha qalghan shegesinder?», «Kimdi baylaugha qalghan qazyqsyndar?» osynday tergeulermen qamay qinaydy eken.

«Ketkenimizdi «jau», ketpegenimizdi «bomby» desenizde, qaytyp tirshilik kórmekpiz, sony oilap qana bizdi óz qoldarynyzben ótkizip bersenizdershi, jarylu týgil pys etpey-aq ketelik!» degen bir shaldyng tilin qolgha týsire almay, saqalyn júlyp alypty...

Maghan osynday eki jýz shaqty tragediyany sóilep bergen on jigitting tórteui, keyinirek qashyp, bekitilgen shekaranyng ber jaghynan qaytqan jigitter eken. Bes jyldan kesilipti. Altauy naghyz «qyzyltaban qylmystynyn» dәl ózi: shekaradan úrlanyp ótip, kepil bolarlyq tuystarynyng adresterin taba almay, «qytay shpiony» degen kýmәnmen ústalyp, shekaradan quylyp qaytypty. Búl jaq olardy «shujynjuyding shpiony» dep ústap myljalapty. Zaqymdalghan sýiekterin jamap-jasqap, on-onbes jyldan kesipti de osy maydangha jiberipti.

Al, Sovetke qashqaly jýr degen jalamen qolgha alynghandary tipti kóp eken. Olardyng «qashpaymyn, astyq satyp berinder!» degenderi sottalypty da, «ashtan ólsem de qashpaymyn» dep ant etkenderi ghana kesilmey, jonghar shólindegi bir lagerge jer audarylypty. Olar da Taklamakandaghy osy maydan siyaqty eriksiz enbekke salynyp, tyng iygerip jatyr eken. Sovet odaghynda tuys-tughandary bar halyqtyng kóbi shekaradan alys qúmdaghy sonday lagerlerge quylyp, búrynghy meken, dayyn qora jaylaryna ishkeri jaqtan kelgen kóshpendiler men әskery semiyalar ornalasypty.

Ádiletti tergeushim, sol ýrkindegi eng qandybalaq qylmysty әriyne qashpay qalghandar. Olay bolatyny, kesimsiz-mýdesiz, ashtan ólse de qashpaytyn laugay bolulary sonyng dәleli ghoy. Eki ýkimet arasyndaghy bitpeytin bedeu dau qúlyndaghansha jazalanatyn shyghar. Olardyng ózderine qoyylghan «kómilgen bomby» degen qúbyjyq ataudy estisimen qorqyp qashqandary, sóz joq, eki dýniyening de qara jýz qylmyskeri. Olay bolatyny, eki elge de shpion atalulary sonyng dәleli. Olardy endi Qúday taghalasy da shpion sanap, «baqy dýniyesine» jolatpay qoygha haqyly shyghar. Al, osylargha laujyaulyq qalpaghym alynghan meni әkelip qosularynyz tipti dausyz әdilet. Olay bolatyny, mening de sizderden osylarsha bezinip qashudan basqa tirshilik jolym qalmaghandyghy әriyne sonyng dәleli...

Sóitip, bizshe tirshilik ýmiti kesilgen kópshilik qamalyp tausylghanda osy әdiletteriniz әriyne ózderinizge auyz salady. Olay bolatyny, búl әdiletterinizding zor sekirmeli jynnan tughandyghy sonyng dәleli ghoy. Sonynda qalghan ózderinizden basqa kimdi soghar. «It qútyrghanda iyesin qabady» qylmys jolynyng aqyrghy beketi sol emes pe!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

---

[1] Shujynjuiy (hanzusha) - revizionizm-marksizmdi búrmalaushylyq.

[2] Shanmyan - jez elekten ótken mayda ún.

[3] Púl (úighyrsha) - aqsha. Bir púl - bir yuan degeni.

[4] Mu (Júngo jer ólshemining birligi.) - 660 sharshy metr.