El ishin silkindirgen tosyn jayttardyng izi suymay jatyp derekti әm kórkem filimder týsirip, shygharma jazyp ýlgeretin dәstýr Batys júrtynda búrynnan bar. Búnday dәstýr bizding jyraular poeziyasynan, batyrlar turaly jyr-dastandardan kórinis tauyp keldi. Jazushy Joltay Álmashúly sol dәstýrdi janghyrtyp, qaghynyp baryp basylghan qantar aiynyng alghashqy kýnderindegi oqighalardan oiyp alyp әngime jazypty. Oqyp kórelik.

Redaksiya

– Uh-h-h-h!. .
Demi bite jazdap baryp, túnshyghyp baryp, әzer dep auzynan jalyn atty. Kәdimgi oshaqtan ot ýrlegendey barynsha ystyq jalyn edi. Janynda biraz uaqyttan beri jany qalmay kýzetip otyrghan jaqyn sinlisi Júpar ah úra sóilep:
– E, qaytsin-ay! Asqazanynda tas qaynap jatyr eken-au! – degen. Sol kezde әlde dauysty estidi, әlde es jinaghany osy ma – betin aqyryn ongha búryp, Júpargha jasau­raghan janaryn baghyttady.
– Men… men sorladym ghoy! Sorlap qaldym ghoy, Júpar-r… Ystyq jas yrshyp-yrshyp ketti. Jany shyryldaghanday bolyp, barynsha qinalyspen boyyn jinay týsip, sosyn eniz-teniz jylaugha basty. Salaly sausaqtarynan әl kete dir-dir etti. Býkil denesin ózi de biyley almay, býlk-býlkke basyp, typyrshyp ala jónelgen.
– Ay, Jaratqan iyem-au, ne jazdym! Ne jazyghym bar edi sening aldynda? Kelindik jolymdy kesirlikke shyrmaghan kezim bar ma? Analyq joldy aramdaghan sәtim bolyp pa? Kimnin… kimning aldyn orap, qay pendene qiyanat jasap edim-m… Uh-h…
Júpar ony sabyrgha shaqyryp, qolyn uqalap, denesin sipalap, toqtau sózin aita bastady.
– Alla shara basqa qiyp saldy, kótermeske ne shara! Áuelden mandaygha jazylghan taghdyry osylay shyghar! Leytenant balanyng ólsheuli ómiri-i…
Jamal kóz jasyn silkip jiberip, sinlisine jalt qarady. Jalt qarady da:
– Ólsheuli ómir deding be? – degen. – Auyryp ne әldeqalay sýrinip ketip, óz ajalynan ólse, men de taghdyry bolar dep toqtam izderem. Búl ne? Búl qanday taghdyrgha jatady eken, a?.. Búldyr ghoy. Túman ghoy arghy jaghy… Jaqyn arada seyilmeytin túman…
Sinlisi ernin tistep ala qoydy. Artyqtau aityp jiberdi me? Nege ghana sol ólsheuli ómir degen sopayma sóz tilining úshynan lyp ete qalyp edi? Aytqysy da joq edi, qalaysha shyghyp ketti auzynan! Endi ne derin bilmey, qipaqtaghan kýimen, apayyna:
– Sabyrgha kelshi! Sabyr saqtashy! – deumen әzer-әzer shekteldi.

***
Janyl osy әuletke kelin bop, aq tabaldyryghyn attaghan kýnning birinde óz enesi onashalyqty paydalanyp ómir boyy esinen ketpes bir әngime aitqany bar-dy. Sol sózi jýrek qaltasynda janserigi bop, sazaryp jatyp aldy. Qay kezde de eriksiz janghyryp, esine týse beretin. Enesi bylay degen.
– Qyzym, bir kezderi búl әuletting baghy da, taghy da eshkimnen kem bolmaghan, – dep bastady. – Alayda esine myqtap ústar bir jaghdayat – jaqsy әuletting tamyry terenge jayylyp jatsa da, býgingi japyraghy seldir, bútaghy bosan. Sosyn da taghdyrdyng qatty jelinen, suyq boranynan qorquly. Ábden seskenuli. Ýsip kete me, úshyp kete me dep alan. Tap osy uәjdi bayaghyda myna qútty tabaldyryqty attaghanda marqúm enem maghan aityp edi, endi saghan da sony men uәjdep otyrmyn, qaraghym…
Ol kezde jas edi, uyljyp túrghan shaghy-tyn. Onyng ýstine bógde ýige oramal baylapkirgeni әzirde ghana, oiy shashyrap otyryp, sóz astaryna asa mәn bermepti. Keyinirek, uaqyt óte kele, ene uayymyn da, әulet qorqynyshyn da jýrek janarymen sezine týsken. Atasy erterek mәngi mekenine bet týzep ketipti. Ortalaryndaghy jalghyz úl – osy Alau eken. Alau ekeui A. qalasynda, joghary oqu ornynda oqyp jýrip tanysty, ә degennen jýrekpen úghysty, tez-aq bauyr basty. Tipti, keybir studentter sekildi bir-birin úzaq synaghan joq, biri ýshin biri jaralghanday, tatulyq degen týsinik tuyn qatarlasa kóterip alyp edi…
Alaubir qaraghanda barynsha salmaqty, minezi auyr, kóp sózge joq jigit siyaqtanatyn. Alayda, onyng jenil әzilge jyldam, shymshyp alar birqaqpay mysqylgha asa sheber ekenin Jamal ózgelerden búryn bayqady. Bireulerding syrt beynesin surettep otyryp, oghan dәl keletin qosarly esim taba qoyatyny tanqalarlyq. Qoyankýlki degendi Alaudyng auzynan estidi. Ony tynq-tynq etip kýle beretin bir qyzgha arnap aitqan-dy. Taghy bir jigit tamaq ishse boldy, toqtausyz kekire beretin, oghan Áupildek dep at bergende, Jamal eriksiz kýlkige kómilip alghany bar edi. Múnday eriksiz kýlki shaqyrar qoy qaljyndardy qaydan oilap taba beredi dese, ózining tughan auyly shetinen qaljynbas bolyp keledi eken. Ony da keyinirek bayqaghan. Ol az desen, Alaudyng dausy әdemi de qúlaqqa jaghymdy. Soghan oray ózi ghana shyrqaytyn bir-eki әni de bar. Ásirese, ol mynaday әndi kóbirek aitatyn.
– Biz baqytty ekenbiz, jan-jaryghym,
Shattyq әnin jasyryp, tynda kýnim!
Sen syilashy yp-ystyq erinindi,
Men syilayyn ózine Alma gýlin!
Sóitip jaqsy dostyqty jalghastyryp, jastyqtyng tәtti kýnderin bastan ótkerip jýrgen shaqta, búl da taghdyr ma, A. qalasynda ayaq astynan dýbirli dýmpu oryn aldy. Qala jastary dýrligip ortalyq alangha shyqty. Beybit sheru dedi әuelde. Jogharydaghylardyng jasaghan sayasy sheshimimen kelispey, olargha qoyar talaby bar eken. Biylik basyna basqa últ ókili kelip otyrghanyna narazylyq jasap, barlyq joghary oqu oryndarynan jas jetkinshekter osynda aghylghan sәt. Talap bireu-aq: qazaqty qazaq halqynyng óz ókili basqarauy kerek! Ol kýnderi qalada qaqaghan ayazdy qys bolatyn. Kýn rayy asa qolaysyz. Janyl tumysynan tonghaq, sosyn da suyq kýnderi tysqa az shyghatyn. Esesine Alauda tynym joq, eng bolmaghanda bir ret eki kóshe ainalyp jýgirip kelmese, kónili qonyltaqsyp túrady. Sol әdetin aita otyryp, Jamal «eger ekeumiz bas qosa qalsaq, qalay ómir sýrer ekenbiz» dep qaghytsa, Alau dereu jauap qatyp «ol kezde men sening degenine kónip, qaramaghyna kóshpeymin be» dep, uәjden jenip ketetin. Alanda jastar toby jinalyp jatyr degendi estigen son-aq Alaudyng degbiri qashty. Jataqhanagha syimay ketti. «Men sol jaqqa barmasam bolmaydy» dep, Jamaldy da ertip ketpekshi bolghan. Jamal kýnning tym suyq ekenin aityp, jataqhana bólmesinde qalyp qoyyp edi. Al, artynsha… qandy qyrghyn bastalyp jýre berdi. Beybit sheruding songhy jaghynda qany búzyq búzaqylar men býlikshiler kiylikken desti. Solardy ústau ailasyna jalghasyp ketipti. Búnyng úzynqúlaq әngimelerden týsingeni osy ghana. Alandaghy jastardyng kóbisi tayaqqa jyghyldy, auyr jaraqat aldy. Ómirmen tosyn qoshtasqandary da, qyrshyn qiylghandar da barshylyq.
Sol dýmpuli kýnderi Alau da qyzyl jaghalylardyng qolyna týsip, eki-ýsh kýn tas bólmede qamauda jatyp shyqty. Áyteuir biraq aman-sau bosap keldi. Deni-basy sau edi. «Maghan eshtene bolghan joq» dep, jany qalmay bәiektengen Jamaldy sendirgen de. Alayda arada birshama uaqyt ótkende kózi nasharlay bastady, basy auyratyndy shyghardy. Key kýnderi úiyqtay almay, týni boyy esik aldynda sendelip jýrip alatyn. Osy uaqytta oqu jyly da ayaqtalyp kele jatqan. Diplom qorghaytyn kez de taqaghan. Búghan deyin óte jaqsy oqyp kelgen Alau songhy emtihandy әzer qanaghattanarlyq baghamen ayaqtady. Ýzdik diplom alghan Jamal quanyshy qoynyna syimay, maqtanyshyn sezdirip:
– Mine, mening býgingi jetken jetistigim! – dep, Alaugha erkeley til qatqanda, ol búrynghysha aimalau ornyna asa bir kónilsizdikpen jauap sózin aitty.
– Endi meni búrynghyday shyn kónilmen únatpaytyn shygharsyn! – dedi. – Sen oqudy ýzdik ayaqtaghan mamansyn, al men dimkәs, aurushang janmyn…
Onyng osy sózderin estigende Jamal eriksiz yzagha bulyghyp, janarynan jas tóge jylap jiberdi. «Nege olay deysin, bizding ishki sertimiz qayda, mәngi birge bolamyz degen uәdemiz she» dep, tógile sóilep, solqyldap qoya bergen. Sol kezde ghana sezimtal jýregine jylu kirdi me, Alau ony qúshaqtap ózine tartty. Ózine tartty da, aq mandayynan iyiskedi…
***
Enesi bayghústyng qanbaqsha qalqyp úshyp, qalban-qalbang etip jýgirgeni әli kýnge esinde. Ne degen elgezek jan, qanday jasandylyghy joq Ana dep oilap ýlgergen-di sol bir sәtterde. Jýris-túrysy men meyirimdi minezine oray bergen alghashqy kelindik baghasy edi ol. Odan әrige terendep barugha jastyq óresi de, oi-talghamy da jetpey jatqan. Eng bastysy – ishtey barynsha baqytty bolatyn. Alaumen taghdyr jarastyra alghanyna myng tәuba dep, baqyttan basy ainalghan kýnder ghoy onyng bәri de. Ene odan keyin de ózgergen joq. Sol meyirimdi, ystyq peyilin saqtap qaldy. Kelinge kelin dep emes, qyzynday mәpelep qarady dese de bolghanday. Ekeuining arasyndaghy syilastyq kýn sanap bekip, ay sanap myghymdana týsken. Alayda… Jamaldyng janyna ayazday bolyp batqan biteu jara – sýigen jarynyng densaulyghy edi. Alau elge oralghan son, az uaqyt qyzmetke aralasty da, keyinirek jýruinen jatuy kóbeydi. Kýni boyy jastyq umajdap, jer bauyrlaydy da, týnde syrtqa shyghyp úzaq-q jýrip alady. Múnysy – búrynghy studenttik shaqtaghy dene shynyqtyru әdetine úqsamaydy, boyyna batpandap kirgen oy jegiden azap shekken bir hal edi. Búny Jamal bilmedi emes, bildi. Sezbedi emes, sezdi. Ishinen qan jylasa da, syrtyna shygharmay, enesining qas-qabaghyn andydy. Mine, osynday kýnderding birinde enesi onashalap alyp, ózining amanat sózin qinala otyryp jetkizgen-di…
«…Jaqsy әuletting tamyry terenge jayylyp jatsa da, býgingi japyraghy seldir, bútaghy bosan…»
Jamal ene aldynda basyn iyip túryp, әulet tuyn qanday qiyn kez tap kelse de, egilip-ezilmesten, eshqashan jyghyp almaugha qayrat qylatynyn ant sózindey etip aityp edi.
Ol kisining kókeyindegi boy qaryghan anyzaq arman – Alau ekeuinen bir sharana sýn bolatyn. Kishkene keshikse de, Ana ansary oryndaldy: tap qazaq eli ózining erkindik tuyn qolyna ústap, bar әlemge jar salyp jatqan kezinde Jamal jaryq dýniyege torsyqtay úl әkeldi! Sol shaqtaghy enesining bal-búl janghan jýzin kórseniz ghoy. Jer betindegi eng baqytty Áje tap ózi siyaqty edi. Nemeresining qasynda ainalshyqtap, eshkimge týrin de kórsetpesten, tek ózi ghana bir uysbalghyn úldyng bet-jýzin aimalap baqty. Tipti Alaudyng ózinen de qyzghanghanday bolyp:
– Sen keyin kórersin, jótelip qalyp, auyrtyp qoyarsyng kishkentay qúlynshaghymdy… – dep manaylata bermedi. Jamal enening osy sózin artyqtau kórip «apa-au, Alau kóniline alyp qalady ghoy, onsyz da jany jaraly» degenine de mynq etpedi.
– Kóredi! Úl sonyki ekeni jalpaq әlemge әigili, nesine kirjie qalmaqshy ol bala!. .
Úldyng atyn da ózi atady. Jalyn dep esimdedi. «Alauúly Jalyn batyr, mine, osy perzent» dep jelpine sóilegen sәti de býgingidey kóz aldynda qalyp qoyypty.
Kóp úzamay enesi de atasy salghan qaytpaytyn qarasapardyng qaranghylyqqa bastarsoqpaq jolyna qaray bet búrdy. Alau ekeui qosyla kýnirendi, jany syzdap, jylady, taghdyrdyng osynsha qattylyghyna nalydy…
Ómir biraq toqtar ma! Óz kezegimen ótip jatqan-dy.
Alau ekeui jas sәbiydi ortalaryna alyp, bir mezet baqyttyng buyna mas bolyp, ynyldap әn salatyn. Sol bayaghy әn! Studenttik kezde qosyla shyrqap qoyatyn jenil әuen.
– Biz baqytty ekenbiz, jan-jaryghym,
Shattyq әnin jasyryp, tynda, kýnim!
Sen syilashy yp-ystyq erinindi,
Men syilayyn ózine Alma gýlin!
Osy әndi de, әuendi de aldymen Alau bastap aitatyn, Jamal onyng auzynan estip, birte-birte jattap alghan-dy. O, toba, sol kezderde eng bolmasa bir ret te «osyny shygharghan kim» dep súramapty da. Sóz astaryndaghy«shattyq әnin jasyryp, tynda kýnim» degenine de kóp mәn bermepti. Bәlkim, Alaudyng óz sózi, óz әni me?

***
Jalyn tórt jasqa shyghatyn jyly Alau da eski keseli mendep ketip, audandyq auruhana palatasynda kóz júmdy. Sýiikti jarynyng songhy sózin janynda otyryp tyndap, ishinen aghyl-tegil jylady. Syrty býtin bop otyryp, jýregining syghymdap qysqanyn da eleng qylmady. Kóz jasyn onsyz da әl ýstinde jatqan Alaugha kórsetkisi kelmegen. Alau songhy ret bar kýshin jiyp, basyn sәl kóterdi de:
– Men úzamaspyn!– dedi. – Alanda kórgen azap pen tas bólmede jegen tayaq mening tәnimdi ghana emes, janymdy da jaralapty. Biraz jyl anashyma da, saghan da sezdirmey kelip em, endi bolatyn emes. Jasyrar shamam da qalmay barady. Men jenile bastadym…
Jamal osy joly kóz jasyn tejey almay, ýnsiz egilip baryp:
– Alau, sen myqty eding ghoy! Jenesin! Jenip shyqshy búl keseldi de… – dep yshqyna aitqan. Kýieui basyn shayqady. Basyn shayqady da:
– Búl – menimen betpe-bet kelgen jau emes, kózime kórinip túrghan tajal emes. Eng qiyny – ol kózge kórinbes qúbyjyq, arqa jaghymnan kelip, meni qaytse de alyp úrghysy keletin kesapat, – dedi de, qabaghyn týie týsip, palata qabyrghalaryna qaray janar jýgirtip alyp, sosyn óz sózin ózi әri qaray jalghady.
– Endi tyndap al: men búl jalghannan jazyqsyz jәbirlenip, qiyanat qamytyn kiyip, qatty qinalyp ótsem de, artymda iz bar; jolbarys jýrek úl qaldyryp baram; ol halqymnyng tәi-tәy tәuelsizdigin alaqanynda ayalaytyn, erkindik jolyna jayma tósegen elding esigin esh seskenbey, qasqaya ashatyn qastúghyr úrpaq; osy perzent es bilip, azamat atanghansha ózine amanat; betinen qaqpay, qaysar etip ósir; aman bolsa, ol da biz sekildi ózining tughan Otanyn kýmistengedey qadirlep, qasterley biler er minez erkek bolar…
Osylay dedi de, kishkene demin alyp bolyp, qaytadan eki auyz lebizin jetkizdi:
–Onyng eseng kezeni– qazaq ýshin naghyz qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zamangha tap kelse dep em…
Taghy da aitty:
– Úlym mendey dimkәs adam jasay almaghandy jasap, jany pәk ózindey tәubashyl jandy baqytty Ana ete alsa ghoy, shirkin!…
Búdan keyin sóiley alghan joq. Tili kýrmeldi…

***
Búdan songhy tirshilik deytin tityng ómirding qay qiyndyghyn aityp tauysar. Jesir qatyn, jas bala… Aghayyn qayda, tuys qayda? Otan qayda, orda qayda? Árkim óz bas qamymen qybyrlap jatqan miday tirshilik. Kimge ókpe artar! Kimdi kinarattar? Jo-joq, qanday auyr kýnder basynan aunap jatsa da, Jamal taghdyr aldynda tize býkken joq: talasty, taytalasty, jenilmeu jolyn izdedi. Áu basta jalghyz úly ýshin balabaqshagha tәrbiyeshi bolyp kirip edi, sol kýii qalyp qoydy. Basqa júmys izdep bas auyrtyp jatpady.
Týn balasyna japadan-jalghyz. Keyde Jalyn erkelep oinap, kóp uaqyt úiyqtamay qoyatyny bar. Sondayda, es bile bastaghan kezi me, mening әkem qanday edi dep súrap, mazasyn alatyn. «Ákeng óte myqty, emendey berik, aitqan sózinde túratyn birbet boldy. Eshkimnen taysalghan joq. Eshkimge jaghday aityp, bas iymedi de. Biraq, óz Otany men tughan halqyn janynday jaqsy kórdi. Qanday kemshiligi bolsa da, ýlken maqsat ýshin keshiruge barmyn deytin… » dep, keshegi kýnderdi saghyna esine týsiretin. Bala boyynda әkege tartqan qaysarlyq bayqalyp qalatyn. «Men de ósken son, әkem siyaqty Otandy qasterleushi bolam, onyng mәrtebesin aspandatpay toqtamaymyn… » dep, janarynan jalyn atyp, jigerlene sóilep qalushy edi. Anasy ne desin, armanyna jet dep basynan sipap, meyirlene betinen sýietin. Sodan keyin ghana Jalyn tәtti úiqygha bas qoyyp, pysyldap úiyqtap ketetin. Al, sodan son…
Qaljyrap, mýjile bastaghan shaghynda marqúm enesining aitqan bir auyz amanat sózi jigerlendirdi. «Jaqsy әuletting tamyry terenge jayylyp jatsa da, býgingijapyraghy seldir, bútaghy bosan… » Endi birde esine jan jary Alaudyng kóz júmar aldynda әlsiz ýnmen jýrek týkpirindegi syryn tókken sәti týse qalady. Onyng dauysy tap býgingidey qúlaghynda shynyldaydy. «… Osy perzent… ózining tughan Otanyn kýmistengedey qasterley biler er minez erkek bolar… »
Boygha quat, oigha dәrmen bergen – osy sózder-di.
…Bala óse kele, rasynda da óte qayratty, batyl, otanshyl, últshyl ekenin әigiley bastaghan. Basqa oqudy qalamady, әskery salagha beyimdeldi. Anasynyng «ózge onaylau bir mamandyqty oilastyrmadyng ba, » degen saualyna da jauaby әzir boldy.
– Apa, – dedi batyl ýnmen. – Mening Otanym әli әlsiz, tәuelsizdigi tәi-tәy basqan baladay bosan. Ony eppen shynyqtyryp, ayaghynan tik qoyyp, sonan song ghana әlem elderimen terezesin tenestire alar bolsaq kerek. Dýniyejýzining barshasy da bizge bәribir kýdik kózimen qarap otyr, ne shyghara alady eken dep miyqtay sóileydi. Endeshe, men tәuelsizdikting qúrdasy bola túryp, sol tәuelsizdik jolynda bar kýshimdi júmsamasam, onda erkek bolyp nesine tudym!
– Jaraydy! – deydi Jamal balasyn aimalay sóilep. – Elding tәuelsizdigine tútqa bolu ýshin mindetti týrde әskery mamandyqqa baru qajet pe? Jas adam qanday mamandyqty tandasa da, óz eline paydasyn tiygize almas pa!
– Solayy solay! Biraq, apa-au, bizge tap býgingi uaqytta el tynyshtyghy men shekara býtindigi auaday qymbat. Osy eki nәrseni saqtay almasaq – bәri de bu siyaqty bos әngime.
Anasy balasymen kóp daulaspady, oiyn qúptaghan synay tanytty. Biraq jan әleminde ózgeshe bir alang ornap qalghanday edi. Ol qanday alang әzirge ózi de týsine almaghan…

***
Q. qalasynda bastalghan beybit sheru­shiler­ding arasynda ayaq astynan lankester payda bola ketipti: býlikshilerding mekemeler men әskery bólimshelerge shabuyly jay oghynday bir-aq sәtte búrq ete qaldy. Jamal ol jayynan elding bәrinen de kesh bildi. Bir tanqalghany – osy nege ghana qarapayym halyq birdene talap etip, sheruge shygha qalsa, artynsha әlde lankes, әlde sodyr, әlde býlikshi qosarlana shygha keledi? Tanerteng úlyna shәy berip, erteletip júmysyna shygharyp salghan. Shәy ýstinde az-kem әngime de aityldy.
–Úlym-au! – degen. – Jasyng bolsa, mine, otyzgha da kelip qaldy. Qashan myna ýige aq kelin týsiresin?
Jalyn ystyq shәidi soraptap alyp, anasyna erkeley:
–Tap býgin-aq alyp keler em! – dedi. – Biraq sizge layyq kelin kezdestire almay jýrmin.
Anasy kýlip:
– Apyrmay, osy kýni kóshege shyqsang qaptaghan súlu qyzdar aldymyzdy kes-kesteydi, al solardyng birde-biri sening kózine ilinbeui qyzyq! – dep jymiya kýldi. Jalyn songhy kesedegi shәidi iship aldy da, anasynyng mandayynan sýidi. Sosyn aitty.
– Apa, men izdegen boyjetken olargha mýlde úqsamaydy. Olar– qala tәrtibinde ósken, qazaqy salt-dәstýrden ada, tipti, óz ana tiline de shorqaq. Dәstýri men tilin qasiyettey almaghan qyzdan qanday jaqsy ana shyghady dep oilaysyz? Kerek deseniz aitayyn – bizding halqymyzdyng talay ghasyr armandaghan tәuelsizdigining tamyryna balta shabatyn da sonday óz teginen alshaqtay bastaghan әiel zaty! Bizding shanyraqqa eng ibaly, eng tәrbiyeli qyz ghana kelin bolyp tabaldyryq attaghanyn qalaymyn…
Jamal osy joly úlynyng óte әdil, tipti barynsha aqyldy uәj aitqanyna riza bolyp, mandayynan sýidi de:
– Júmysyng da óte jauapty. Aman bolshy әiteuir… – degen. Balasy esikten shyghyp bara jatyp eleusiz ghana:
– Apa, keshegi kýni ana batys aimaqtan bir dýmpu habar jetti, halyq gaz baghasynyng sharyqtap ósuine narazy bolyp, beybit sherumen alangha shyghypty, – dedi. Sonyng ekpini bizge de aqyryn jyljyp, kelip qala ma deymin…
Sosyn ýiden shyghyp ketken. Jamal әuelgide asa mәn bermese de, artynan oy eleginen ótkizip túryp, boyy dir-r ete qalghanyn bayqady.
«Halyq kóterildi dedi me? Beybit sheru dedi me?Oypyrmay, halyq dýrlikse, onda tekten-tek emes. Tek… qazaq elining týkpir-týkpirin órttey sharpyp ketip, arasyna ayaghyday arandatushylarmen býlikshiler aralasyp, sol sodyrlardy ústaymyz dep, esh jazyghy joq beybit adamdar qangha boyalmasa bolghany da… »
Sodan keyin úly turaly oilandy. Áskery oquyn bitirip bolghan son, osy Q. qalasyna oralyp, bir әskery bólimshege qyzmetke kirisken-di. Odan beri de birneshe jyl ótip barady. Óz aituynsha qazir kishkene bir bólimshening komandiyrimin deydi. Áskery sheni de birtindep ósip jatyr eken. Ony anyqtap aitpaghan son, anasy týsiner me? Beybit sheru beybit ayaqtalsa eken dep ishtey tileu tiledi de, endi qaytalap әlginde ghana úlymen bolghan kelin turaly jyly әngimeni eske týsirip, az-kem jymidy. «Aqyldym menin, qyz bala óz halqynyng dәstýri men tilin bilmese, onday jannan qanday ibaly kelin shyghady dedi me? Áli saryauyz bala bolar desem, terennen-aq oilap jýr eken ghoy bәrin de… Aman bolshy, ainalayynym-m… »
…Al, týs aua qalada payda bolghan lanshylar men býlikshilerding biylik ghimarat­tary men әskery bólimshelerge shabuyly jayly suyt habar sumandap, jer-jerge tarap jatty…

***
– Taghdyr deding be? – dep, Jamal taghy da jaqyn sinlisi Júpargha tiktene qarady. – Taghdyr degen búlay bolmaydy ghoy. Onbaghan býlikshiler qaydan keldi bizding typ-tynysh jatqan qalagha? Qaru-jaraghyn qalay ótkizdi? Áskery bólimshege ne ýshin shabuyl jasady? Aytshy, qane?
– Sabyrgha kelshi, apatay!– dep, Júpar jalyna sóilegen. – Saghan tym qatty kýizeluge bolmaydy. Onsyz da jarty kýn es-týssiz jattyn.
– Jan balamnyng jolynda janym sadaqa! Ol әskery bólimsheni ghana qorghaghan joq, qasqayyp túryp, býkil Otanyn qorghamaq boldy. Otan degen, týsinesing be, ol – sen, men, taghy da myndaghan adamdar…
Júpar jany shygha ýpelektep, apatayyna basu aitqansyp:
– Bilem! Sening úlyng Jalyn– naghyz er! Ol Otandy shyn sýngding ýlgisi! – dep sóz jorghalatyp jatyr edi, Jamal týtigip ketip:
– Otan! Otan ýshin opat! Al, sol – Otany tap býgin búl әuletting basyna týsken baqytsyzdyqty –ashy da auyr haldibiler me? Týsiner me? Asyl enemning de, Alauymnyng da amanat әngimesi býginnen bastap әdirә! Sony biler biring bar ma? Sony úghar ókimeting bar ma? dedi de, tútygha kemsendedi.
Sәlden song baryp, qayta es jinaghanday bolyp, ense tiktedi de, ashy kýrsinispen bylay dedi:
– Keshe de, býgin de kespirli búralang men kedir-búdyr jolyng bitpey qoydy-au, qazaghym! Keshe de, býgin de eli ýshin júlynyn júlyp beruge dayar, bostandyq jolynda omyrauyn aiqara ashyp, algha úmtylghan aiboz azamatyna pana bola almadyn-au, qazaghym! Endi ertening ne bolar? Bizding әuletting kermek múnyna úqsap bara jatqany qalay? Ertenin… nege túmandana beredi, apyrmay-y!. .
Júpar endigi jerde ne derin de bilmey, ornynan túryp ketip, palata ishinde ón-sólsiz aqyryn adymdap jýrip alyp edi. Kenet qaltasyndaghy úyaly telefony bezildep qoya bergeni. Kóterdi. Tyndady.
– Álo, búl kim?
Arghy jaghynan óte tanys, jaghymdy ýn estildi.
– Tәte! Júpar tәte, búl siz be?
– Men! Men ghoy. Al, sen… leytenant bala-a…
– IYә, tәte! Agha leytenantpyn!
Kózine ilez-demde ystyq jas keptele qalyp, ne derin de bilmesten:
– Aynaldym sol aghadan! Agha bola ber, janym-m… – dep kemseng etken.
Arghy jaghyndaghy dauys toqtausyz sóileude. «Men baghanaly beri telefon soghyp jatyrmyn, apam nege jauap bermeydi, әzer dep sizdi aldym ghoy әiteuir… » degen ýn sanqyldap estilgen. Júpar:
– Kesheli beri internet te, telefon da istemey qaldy ghoy. Sosyn ghoy, – dedi de, Jamalgha jalt búrylyp:
– Úlyn! – dep sýiinshiledi. –Agha leytenant Jalyn Alauúly anasymen tildeskisi keledi…
Jamal jatqan ornynan basyn dereu kóterip ala qoydy.
– Balam ba! Sonyng dausy ma? Tiri eken ghoy, qúlynshaghym-m… – dep, sýrine-qabyna telefongha úmtyldy. Qúlaghyna tosqany sol, Jalynnyng jarqyn ýni boyyndaghy bar auyr salmaqty bir pәste sylyp tastaghanday, jenildenip sala bergen.
– Seni… seni býlikshilerding oghynan qaza boldy degen suyq habar estip, esinen tandy ghoy myna beybaq anang – dep, anyray bergende, balasy:
– Jylaudy toqtatynyz! Qazirden bastap kapitan úlynyzdy tyndanyz! – dedi. – Men bizding әskery bólimshege shabuyl jasap, oq-dәrilerdi tartypalmaqshy bolghan býlikshilerge seskenbesten qarsy túryp, bir taban da jaqyndatpadym. Ózim jәne eki joldasym auyr jaraqat aldyq. Alayda olargha berilmedik. Tek… jaraqattalghan jerden qan kóbirek ketip, songhy jaghynda esimnen tanyp ketippin. Dәrigerler әuelde ólip qaldy dep oilaghan ghoy…
– Qazir she? Qazir jaghdayyng jaqsy ma? Qan toqtatyldy ma?
– Áskery gospitalide emdeldim! Qan da toqtady, býlikshiler de auyzdyqtaldy. Qazir ghana maghan kapitan sheni berilgenin aitty basshylyq… Jaghdayym jaqsy! Endi sizge qaray jýrgeli túrmyn. Aytpaqshy-y…
– Ne aitpaqshy edin, qúlynym?
– Apa, men esimnen tanyp jatqan kezimde týs-eles kórdim. Ákem qasyma kelip «túr balam, sen osynday әlsiz be edin, men saghan sengen edim ghoy, dereu basyndy kóter de, әli qúryp qaljyraghan jananana jyldam jet» dep, qayrap sóilegenin anyq estidim. Sosyn qatty týiilipbaryp, bar kýshimdi jiyp, kózimdi ashsam, dәrigerler em-dom jasap, oyata almay qinaluly eken. Meni eshkim de emes, әkem ózi kelip oyatyp aldy, apa-a… Mine, endi sizge qaray qústay úshamyn…
– Bayqashy, qúlynym! Jol ýstinde saq bolshy! Álgi nemeler kim edi, ylanshylar deding be-e… Solar taghy da shygha kelip… Anasy sóz ayaghyn aita almady, kómeyine ystyq jas keptelip kelip túra qalghan. Balasy sóilep jatyr.
– Apa! Apatay-au, men myna ómirden týk bitirmey ótip ketsem, keshegi ata-babalarymyz arman etken bostandyq degen asyl úrandy kim qolyna ústap uralaydy? Men osy kýii әljuaz baladay bir qyr aspastan qisaya salsam әjemnin, әkemning jәne sizding ýkilegen ýmitterinizdi kim tórge ozdyrady? Al, aq bosaghany aq niyetpen attaytyn ibaly kelininizdi kim ýige jetelep әkeledi? Osynyng bәri de moynymda túrghanda, men soldattyng etigindey siri qalpymnan esh ainymaspyn! Quanshy, Apa! Men kele jatyrmyn! Mening jýregimde – siz, oiymda qanday qiyndyqta da emendey iyilmegen qaysar әkem, arqamda – alang da búlang jalghyz Otanym…

Joltay Álmashúly

Abai.kz