Nemese Jyldyq astan keyingi kóktemgi ilahy idilliya

Bismillahy Rahmany Rahiym, Siz: «...Qazaqqa aruaqty aitudan qashugha bolmaydy. Aruaq bolmasa – adam joq. Adam ómirge sol aruaqtar  arqyly keldi. Adamzattyng Alladan keyingi ústazy sol aruaq . Aruaq – bar. Ruh ta – bar. Olardyng birinsiz birining tirshiligi kórinbeydi, aruaqsyz ruh qonbaydy. Aruaq kim? Keshegi ómirden ótkender. Aldynda,  artynda qalghan jazuy barlar...

Evrey halqynyng miy qatty júmys istese - olargha  my qyzmeti erekshe daryghan, arabtarda sauda júmysy óris alghan bolsa, «Jibek jolynyn» bir bastauyna ornalasqan búl halyqqa osy qasiyet erekshe daryghan, basqa da halyqtarda  osynday enshilengen erekshelikter bolsa, sol erekshelik sol halyqqa erekshe daryghandyghy. Bizding qazaqqa  ruhty aruaqqa qondyra biletin  qasiyet daryghan. Búl – aruaqqa tabynu emes, ótkenimizdi qúrmetteu... Bizding memleketti dinsiz ústau mýmkin emes- dep qúlaqqa sinirip otyrushy ediniz. Aytyp qana qoymay «Diny ilim – erekshe ghylym»», - degen atpen baspadan osy  aitqandarynyzdy kitap etip shyghyryp, qolyma da ústattynyz...

Assalamu ua aleykum, agha, 14 nauyryzdaghy Samarqannyng kók tasynyng eruimen, kóktemning jer tabaldyryghynan attauymen, mening ruhym, ózim sýigen qústar qanaty qauyrsynyna ilesip  qayta oralghanyn býgingi jyldyq asta aldymen Siz sezdiniz. Men asta búlbúsha sayrap sóiledim ghoy. Qúranmen otyrghan adam eki dýniyeni de bilip otyrady. Sosyn da bolar  astyng sonynda sóz súrap alyp: «Aghayyndar, biz qazir saltanatty rәsimde emes, jerge «Alla», - dep jylap týsken Adam Ata  jolymen ómirge «ingalap» emes, «Allalap» jylap týsip, ómirden qaytqanda bәrimizdi «Allalatyp» jylatyp ketken Esenghalidyng jyldyq asynda, oghan Tәniri búiyrtyp jayghan ryzdyq dastarhanynda otyrmyz. Dastarhan - qúdaydyng qazynasy, tórde bizben birge Qúdaydyng ózi otyr...», - dep qonyr dauysynyzben asta dabyrlay bastaghandardyng dabyryn  basyp, nazaryn ózinizge audaryp alyp, men jayly dayyndalghan beyne taspadaghy «Ústazynyz kim?», - degen saualgha «Kitap», - dep bergen jauabymdy algha tartyp, «Onyng ústazy kitap, kitap degeni qúran, qúran barlyq adamnyng ústazy», -dep , Alla auzynyzgha salghan tәpsirmen sóz tizginin tartyp, odan әri, - al men Esanghalidyng shәkirt  kezindegi ústazymyn», ony: «Bala kezdegi ústazym, bir topyraqtyng týlegi Baqtybay aghama inilik izetpen, Esenghaliy», - dep «Bozangha bitken boz jusan» kitabyma  29.01. 2007  jyly qaldyrghan qol tanbamdy kórsetip,  oqyp eskerttiniz.

Iya, tirshiligimde óz qolymmen  jazyp qaldyrghanday, maghan óner jolyna týsuime Siz ghana ústaz boldynyz. Sony moyyndattyryp, tirshiligimde óz qolymmen kitabyma tanba qaldyrudy búiyrtqan Allagha shýkirshilik.

Shyndyghynda, qas qaghym tirshilikte, býgingi asta erke minezimdi aityp sóz sóilegen, Enbek Eri Asanәli Áshimov sekildi qazaqtyng túlgha tútqan kóptegen azamattarymen etene aralasyp, olarmen erkeley shýiirkelesip, tirshilik jasappyn. Ol – mening minez bolmysym ghoy. Biraq, sizben olarday emes, jii úshyrasugha qysylyp-qymtyryldym, erekshe qúrmet túttym. Aradaghy sol bir súlulyqty saqtadym. Búl bir tylsym syr...

Asta qolynyzda túrghan mening 1976-77 jyly  kavkazdan (әsker qatarynda), 1979 jyly Gagarin qalasynan jazghan hattarym men ózinizge arnaghan ólenderimdi ústap túryp, jiyndy jýrgizip túrghan Mereke ininiz arqanyzdan sipap asyqtyrghan song ba, oqymadynyz, men oqyghanynyzdy maqúl kórip-aq  edim...

Siz Janaqorghanda  “Kommunizm joly” gazetinde qyzmette jýrgende bir top ólenimdi jariyalap sәt sapar tilediniz, osy gazet betinde audan aqyndarynyng jazbasha aitysyn úiymdastyryp, 9 synypta oqyp jýrgen meni «Sopynyng sazynda» ótken shopandar toyyna aldyrtyp, jasy ýlken Esirkep Qonqabaev  aghamyzben aitystyrdynyz. Jiyngha Almatydan arnayy qonaq bolyp qatysqan Qaltay (Múhammedjanov) aghamyz audandyq gazetke basylghan  sol aitysty ózimen birge alyp ketken edi. Mening óner jolyndaghy túsauym osylay kesilgen...

Búghan qosarym «Eski Sauran» qalasy qorghany orynyna erinbey ertip baryp, mening babalarym, Adaylar kóshi  qaytqan jerge aunatyp, kónilimdi alay dýley etkizip ziarat jasatqansyz. Adaylardyng sol jerden  Qaraqalpaq asqanyn, sol babalar úrpaghy menin, solar qaldyrghan soqpaqqa arnay tórkindep kelip otyrghan úrpaghy  ekenimdi, alghash ruhymdy kóterip jadyma sindirgensiz.  Tughan aulynyz Besaryq beketinen  on-onbes shaqyrymda oryn tepken sol Eski Saurangha , odan song da qanshama ret jayau jalpylay baryp, ishtey syr shashyp minajat etkenimdi, sol jerden oy kózimen jol qualay túryp, kókke kóterilip ketetin tylsym sәtimdi sizden basqa kim kórdi...

Býgingi asta tóbe kórsetpegen mening qayran dostarym, sol kezde oblystyq “Lenin joly” gazetinde praktikada jýrgen jazushy Serik Bayqonov ininizge de uaqyt tauyp ertip baryp tanystyrghanynyz da, óz bauyrynyz Baybota Qoshym Noghaydan erekshe ýmit kýtetindiginiz turaly   aitqan yqylasty әngimeniz de bәri bәri esimde. Áskerden Almatygha oralghanda  alghashqy aralasqan ortam da solar boldy ghoy.

«…Belgili shayyrymyz Qadyr Myrzaliyevting ózi «Qazaq poeziyasynyng klassiygi» atasa, zamandasy Sauytbek Abdrahmanov “…ghasyrlar toghysyndaghy qazaq әdebiyetining asa qyzghylyqty qúbylysy”- retinde tanyghan, әdebiyet salasyndaghy Memlekettik syilyqtyng iyegeri, aqyn Esenghaly Raushanovtyng 50 jyldyghy ýstimizdegi jyly Almaty, Astana, Aqtau qalalarynda ýlken abroymen atalyp ótti. Búl aqyn ýshin de, óner sýier qauym ýshin de, tarihy este qalarlyq jarasymdy tirshilik boldy. Osy sharalardyng úiymdasuyna múryndyq bolghan atalynghan qala әkimshilikteri de el aldynda zor abroygha iyelik etti.

Qazir úiymdastyrylghan osy sharalardan qúlaghdar bolyp otyrghan aqynnyng ósken eli Qyzylordalyqtar da óz Esenghalilaryn kýtip otyr. Biraq Syr boyynda múnday kezdesuding ótetindigi turaly әngime әzir qúlaqqa shalynar týri joq. Nege? Esenghalidy “Esenghaly aqyn”,etken jogharyda aty atalynghan ýsh shahardan búryn, Qyzylorda oblysyndaghy onyng balghyn balalyq shaghy ótken Syrdariya ózenining jiyegi, aqynnyng túnghysh jinaghyna aty qoyylghan “Kelintóbe” sovhozy emes pe?, - dep sol kezdegi oblys әkimi  atyna «Zang gazetinde» basylghan «Esenghaly aqyndy ósken eli Syrdyng boyy kýtude», - dep shyryldap jazghanynnyzda esimde…

Qay jyly mening ótinishimmen Almatydan Kelintóbege ertip baryp qayttynyz. Tarihty  eske alsaq artyqtyghy bolmas. 1964  jyly «Týgisken» alqabyn iygeru maqsatynda Syrdariya ózenining boyyndaghy “Ýsh qayyq” eldi mekeninen bastau alghan Kelintóbe kanaly boyynda janadan “Kelintóbe” sovhozy shanyraq kóterdi. Atalynghan  sovhozdyng alghashqy diyrektory  Júmaghaly Atabaev aghamyz Qaraqalpaq elinde tirshilik jasap jatqan bizding 230 ýy aday aghayyndy sonda  kóshirip әkelip qonystandyrdy. El boldyq…

Sol jyly tәnir jarylqap, Syrdariya ózenining sovhoz irgesinen óter jerindegi keng arnasy eki aiyrylyp, jiyrma shaqty gektar jer su ortasynda aral bolyp qaldy. Ony júrttar sol kezde «Aday araly» ataushy edi. Sol «Aday araly» it túmsyghy batpas qalyng toghaygha ainalypty. Janaqorghangha barghandaghy maqsatymyz - osy tarihy araldy, orys jazushy Mihayyl Sholohovtyng Dondaghy demalys orny siyaqty mening jazghy demalys jayyma ainaldyru bolatyn. Janyndghy jar jaghasynan qazylghan  artizan qúdyghynan  shipasy mol ystyq su atqylap shyghypty. Jannattay qúlpyrtyp jiberuge taptyrmas oryn. Men sol araldan qajetti meken jaydy salatyn bolghanmyn. Sóziniz ótip, audandyq әkimshilik pen Jer komiytetindegi jigitter sol araldy, ortasynda aghashtan salynghan ormanshylar ýiimen qosyp, maghan sy etip enshilep berdi. Shirkin, sol kezdegi  quanyshymdy aitsanyz... Araldy enshilegen son, sol manyndaghy jana qorymynda  jay tauyp, mýrdesi qalqighan qos anam men әke ziratyna soghyp dúgha jasadyq. Szge  ózim oqyghan mektepke jәne sharuashylyq ortalyghyna jana meshit ýiin salugha da kómek beretindigimdi jayyp salyp edim....Biraq sol uәde ýdesinen shyghu búiyrmady. Qoldaghy qarjy sol jyldary mening tuystarym kóship baryp oryn tepken, Ata júrt Beyneuge 7000 týp kóshet eguge júmsaldy... Qazir ol jerde «Esanghalidyng ormany» jayghalyp túr...

Siz, «Tirshilikte ruhsyz nәrse joq, ruh adamdargha qonady», - dep qúlaghyma sindirushi ediniz. «Kelintóbege» de  eldi meken bolghan song ruh qonghan bolar.  Eldi mekenning sol kiyeli ruhy aldymen maghan qondy-au sirә. Mening túnghysh ólender jinaghymnyn  «Kelintóbe» ataluy da sodan shyghar... Orta mektepti sonda bitirip, әskerge attanghan kezden, qayda jýrsem de  sol bir altyn úya men ýshin әlemdegi eng ystyq saghynysh bolyp  esimnen shyqqan emes. Osydan eki jyl búryn Aqtau men Atyrau meni Ata júrtqa shaqyryp, qúrmettep jatqanda, sizge tolqyp túryp telefon soqqanym esinizde bolar. Sol kezde eki oblysta erekshe qúrmetke bólene jýrip, sizge eriksiz telefon shalyp,  ortadan jyraq ketip, jylap túryp  Kelintóbe jayly toqtamay úzaghynan ólenderimdi oqydym...

…Júmaghaly degen shal  ótti,

Sózderi jazyqqa shyqqan randay.

Atasy onyng Ánet-ti

Shóngeli kóktas qyranday…

               ** ** **

        …Dalan, jaghang – barshasy kiyeli edi,

        Solar boldy úlynnyng sýieneri.

        Kýmis toyy toylanghan ata-anamnyn,

        Kýrishshi auly týsime jii enedi...

                     ** ** **

       …Túratyn toghyz joldyng torabynda,

        Isi joq Jazushylar odaghynda.

        Kórt minip, kógen tartyp, týie tizdep,

        Bir aqyn ósip edi sol auylda...

                      ** ** **

         …Týgiskenning boyynda kýrishshi auyl,

         Ala jazday kýn de yssy, júmys ta auyr.

        Qúmaq joldy sugha әkep qúlata sap,

        Saghym әri qashady kýmis bauyr...

                        ** ** **

         … Jaghagha san soghatúghyn

         Erkin jýzgen kónil kemem.

        …Anghyrt, albyrt sol aqynnyn

        Esinde me, Kelintóbem?...

                      **.**.**

...Býrkitke úsap qaraytyn tomaghaly,

Kelintóbem oiyma oralady.

Ol da aitpaghan siyaqty eng bastysyn,

Men de aitqam joq bastysyn oghan әli...

Siz artynsha telefon shalyp Svetqaly inime maghan qaraylap jýrudi tapsyryp jattynyz... Aytyp qaldym ghoy, iya, Siz de oqyghansyz kezinde Kelintóbe jayly óleninizdi.

«…Tóbe,  tebe, kóp tebe tósin kergen,

Emshektenin shyghady tesip jerden.

Árqaysysy anyzdyng «Kók bazary»,

Sol anyzgha ylayyq esim bergen…

Taghdyr enshime jazghan jadyma razymyn, sol sәtte óleninizdi jattap alyp,  ózinizge qayyra oqyp bergenmin, al sonynan ol jerdi basqa qyrynan kórip, ballada jazghanymdy taghy bilesiz…

Astan son, Áuezov teatrynyng kishi zalynan  mening Ata júrtymnan kelgen, jerles óner sanlaqtary sahnalaghan «Qúnanbay men Abayymdy» kórdiniz. Kórdiniz, biraq qansha den qoyghanynyzben bir sózin de estimediniz. Tylsym jayt, syrdeste. Ol da dúrys boldy. Siz: «Abay - dara aqyn, biraq  hakim emes, әkesi Qúnanbay hakim. Ony Abay ózi aityp ketken», - dep «Abay jolyndaghy» Maghauiya qazasy kezindegi molasy basyndaghy ókinishimen týsindirgesiz. Sizding sol sózinizge  sol kezde tereng den qongym kerek edi…

Ángimemning basynda «Asta men búlbúlday sayrap sóiledim ghoy...», - dedim. Iya, asta sóilegen adamdar men bolyp, mening ólenimdi oqyp jatqan joq pa. Mening anamnyng qúrsaghynda jatqanda perishte auzyma týkirgenin tanyp bilgen iyisshil sopy aqyn inim, óz óleninen basqa aqyndardyng ólenin oqy qoymaytyn Svetqalidyng auzynan da óleng oqydym. Alla solay búiyrtty. Búl meni masattandyrdy. Men búlbúlday sayrap sóiledim, mening ólenim sóiledi. Men týsingenderge asta osylay qayta oralghanymdy sezdirdim...

Agha, basqalar kempirqosaqtaghy jeti týsti kórse, siz sol jeti týsting әrqaysysynda bar eshkim kórmegen toghyz týsten alpys ýsh týsti kórgen jansyz, búl mening sózim, ruhtyng sózi. Perishte minezdi bala kezdegi ústazym bolghan song sizge aityp otyrmyn. Aruaqtyng sózi tirige amanat, tiri tirshilik iyesi. Múny da siz aitqansyz maghan, men selqostau tyndappyn. Shirkin, tirshilikte meni ýiirsektegen jastar, mening osy olqylyghymdy  qaytalamay, sizdey imandylargha  ainalshyqtasa, kóp nәrsening bayybyna jetip, qazynagha jolyghar edi. Sizge jetken ghayyptyng qazynasy mol. Sonymen nәrlense dinnen, imannan alshaqtamas edi. Jalghanda adamgha keregi de osy ghana. Sóz – ruh. Ol Allamen ghana júmys jasauy kerek. Qúdaydy Hah tútpaghan pәnda bolady, pәndә retinde ómirden ótedi. Hah ruhqa qonghan shyndyq. Allanyng dini adamdarmen ghana jerdi núrlandyryp túruy tiyis eken...

Baqtybay Aynabekov,

ilimger jazushy

Abai.kz