Júma, 22 Qarasha 2024
Arasha 2817 2 pikir 4 Sәuir, 2022 saghat 15:39

«Rahat» bazary kәsipkerleri: Ákim bizge tynyshtyq bersin!

Almatydaghy «Rahat» bazarynyng dauy әli basylmay túr. Ótken aptanyng ayaghynda Almatynyng әidik «baraholkasyndaghy» bazar saudagerleri, jeke kәsipkerler miting ótkizdi. Olar Jetisu audany әkimi Gýlnar Qoqabaeva tarapynan «qonaq-loqy» kórip jatqanyn aituda. Kәsipkerlerding aituynsha, әkim Qoqabaeva kәsipkerlerge kelip: «1 aida jerdi bosatpasandar, bulidozer әkelip, búzyp tastaymyn», - degen. Tipti, bazar ornalasqan jerding elektr jaryghy da óshirilgen. Qazir kәsipkerler kýnine 60 myng tenge tólep, arnayy genetator jaldap otyr.

Lәzzat Tileuhan, jeke kәsipker:

- Biz 4 jyl boyy «Almaty CPS» JShS-men sottasyp keldik. Olar bizding bazarymyz ornalasqan oryngha jihaz fabrikasyn salmaqshy boldy. Biraq, biz 19 qantarda sotta jenip shyqtyq. Sot sheshimi Dosaev myrzanyng qarauynda.

Endi Jetisu audanynyng әkimi basqa júmysy joqtay, ózi bastap osy jaqqa kelip, bizge: «Júmys ornynan ketinizder, men bulidozer әkelip búzamyn»,- dep qoqan-loqy jasap otyr. Búl jerge kólik túraghyn salmaqshy eken. Nege? Eger sizding bizge shynymen janynyz ashityn bolsa, 4 jyl boyy siz qayda boldynyz? Biz óte kýrdeli joldan óttik, sonyna deyin baratyn bolamyz.

(Surette әkim G.Qoqabaeva)

Birinshiden, búl qazir Dosaev myrzanyng qarauyndaghy mәsele. Ol Qoqabaeva hanymnyng sheshetin mәselesi emes. Dosaev myrza sheshim shygharuy kerek.

Ekinshiden, biz óz kýresimizdi jalghastyramyz. Biz basqa oryngha kóship barmaymyz. Óitkeni kezinde biz osy jerdi 15-20 myng dollorgha satyp aldyq. Bizge: «Kórshi bazarlardyng jertólesine kóshinder, 3 ay tegin beremiz», - deydi. Biraq, onyng ishine jóndeu júmysyn ózimiz jasauymyz kerek eken. Oghan qomaqty qarjy kerek. Sonda preziydent Toqaev myrzanyng aitqan sózi qayda qaldy? Orta jәne shaghyn kәsipkerlerge tiyispeu kerek! Biz barlyq salyqty uaqytyly tólep otyrmyz. Árqaysymyz jeke kәsipker retinde tirkelgenbiz. Bizding jalghyz talabymyz: Qoqabaeva hanym bizge kelip qoqan-loqy kórsetpesin! Ol nege ózi kelip «myna jerdi bosatyndar» degen talap qoyady? «Jaryqty óshiremiz», - dedi. Óshirip tastady. Búl da Zangha qayshy nәrse. Biz bәribir kýresimizdi toqtatpaymyz.

Tamara Júmanova, jeke kәsipker:

- Men osy bazarda 20 jyldan asa júmys istep kelemin. O, «basta jihaz firmasyn salamyz» dedi, endi qazir ainalyp kelip, «kólik túraghyn salamyz» dep jatyr. Biz salyq tólep otyrmyz, jeke kәsipker retinde tirkelgenbiz. Búl jerde 300 kәsipker júmys isteydi. Qazirgi uaqytta sauda da jaqsy jýrip jatqan joq. Bizdi nege qayta-qayta mazalay bergenin týsine almadym?

Jihaz firmasyn salatyndardan әreng degende sottasyp, jenip alghan kezde, taghy da kelip tiyise bastady. Sotta jendik dep endi quana bergende, Jetisu audanynyng әkimi Qoqabaeva kelip, «kólik túraghyn salamyz», dep quyp jatyr. «Jaryqty óshiremin, bulidozer әkelip búzamyn», - dep jatyr. «Sizge bazardyng nesi kedergi keltirip túr», - desek, «konteynerler», - deydi. Biz qansha jyl sottasyp jýrip uaqytymyzdy ketirdik. Eger ol jaghday bolmaghanda, biz bayaghyda bazar ghimaratyn salyp alatyn edik. Biz jana ghana «Almaty CPS» JShS-dan bazarymyzdy aldyq. Ol kisining bizge búlay isteuge qaqysy joq. Bizge ulitimatum qoyyp, «bolmasa basqa bazardan oryn satyp alasyndar», - dep byt-shytymyzdy shygharyp jatyr.

Jamilya Tulenova, «TKM» JShS-ning ókili, zanger:

- Audan әkimi óz qúzyryna jatpaytyn mәseleni moynyna jýktep otyr. Óitkeni jerdi jalgha berudi jana merzimge úzartu – ol qalalyq әkimdik pen jer komissiyasynyng qúzyrynda.  Búl Jer kodeksining 17-babynda bekitilgen. Audan әkimining oghan ókilettigi joq.

Ne sebepten qoqandap kelip: «1 aida jerdi bosatyndar», - degen zansyz talap qoyyp otyrghany biz ýshin júmbaq. Mýddelilik jayla aitar bolsaq, mening ózim osy bazardyng dauymen ainalysyp jýrgenime jetinshy jyl. Sottasyp jýrgenimizge de 5 jylgha ketip barady. 2018 dyldan beri biz sottan kóz ashqan joqpyz. Kimning kózi týsip, kimning sózine bizding bazardyng jeri sýieldey bop otyrghanyn men naqty atap aita almaymyn. biraq, audan әkimi Qoqabaevanyng mamandyghy zanger. Birinshi joly memlekettik qyzmette emes. ýstine jay týskendey kelip, mynaday talap qoy ýshin qanday negiz boluy keregine ózi jauap berui tiyis.

Myna jerge avto túraq salu ýshin qalanyng bas jospary ózgertilui kerek. Atap ótetin jayt - «TKM» JShS men «Rahat» bazarynyng kәsipkerlerining osy biz túrghan jerge ózgederden artyqshylyq qúqyghy bar. Bizdi osy kýnge deyin osyartyqshylyq qúqyqtan eshkim aiyrghan joq. Onday sot sheshimi joq.

Zanda jerdi paydalanushy eger paydalanyp otyrghan uaqytta Zang talabyn búzbasa, ózgelerding aldynda artyqshylyq qúqyghy bar. Qazir basqa bireu búl jerdi alu turaly ótinish bergen kýnde de, tek TKM búl jerden bas tartsa ghana qanaghattandyryluy mýmkin. Al biz jerden bas tartyp otyrghan joqpyz.

Búl jer jana merzimge 2018 jyly 3 nauryzda úzartyoluy qajet bolatyn. Biraq, «sanitarly qorghau aimaghyna jatady», - dep,  bizge beruden bas tartty. Eger ol negizge kelsek, «Yalyan», «Baysat», «Adem» bazarlary da sanitarlyq qorghau aimaghyna enip ketedi. Ol tek syltau. Qazir bizding qolymyzda bas tartu turaly berilgen arhiytekturanyng qorytyndysy bar. «Almaty CPS» JShS-gha beruge bolady», - degen qarama-qayshy qorytyndy shygharylghan. Ákimdik ózi qalaghan kәsipkerding mýddesin qorghap túr. Biz múny sotta dәleldep shyqtyq.

Sot qaraghandyqtan, bizding aryz tek әkimning aldyna baruy kerek. Biz qazir tiyisti Zang normalaryn tabuymyz kerek. Búlar jer komissiyasyna jiberemiz dedi. Ol jerde jerdi ornalastyru jobasyn qarastyrady, sonymen ol eki aigha juyq uaqytty alady. Jer komissiyasyna jiberse, oghan da kónip otyrmyz. Biz tek Zang ayasynda artyqshylyq qúqyghymyzdy búzbay, mәseleni sheshse deymiz.

Audan әkimining búl talabynyng ózi zansyz. Modernizasiya júmystaryn jýrgizu ýshin eng birinshi menshik qúqyghyn anyqtau kerek. Biz sol menshik qúqyghyn bekitu ýshin mine, bes jyl boyy sottyng tabaldyryghyn tozdyrdyq. Al, qazir jerdi jalgha beru uaqytyn úzartatyn bolsa, biz osy jerding bederine, kәsipkerlerding talabyna say modernizasiya júmysyn jýrgizuge dayynbyz. Ózimizding jobamyzdy 2018-19 jyldary qala әkimdigine úsynghan bolatynbyz. Olardyng talaptaryna say bizding jobamyz eki ret ózgertildi. Mine, iske kirisemiz dep túrghanda, 2019 jylghy mamyr aiynda «Almaty CPS» JShS-gha berip qoyghan. Sondyqtan búl jerdegi qúityrqy әreket jergilikti basqaru organdarynan bolyp otyr.

Baqytjan Bazarbek, zanger:

- Audan әkimi basqa bazarlardyng basshylarymen birge keldi. Olardyng basty talaby: satushylar solardyng kórsetken jerine kóshui kerek. Aytulary boyynsha osy túrghan jerden de jaqsy eken. Bazardyng ornyna kólik túraghyn salmaqshy. Biz qansha jyl sottasyp jýrip, әkimdikting sózine senuden qaldyq. Basynda basqa, sotta basqasha aitady. Kólik túraghy degen syltau. Erteng búl jer basqa adamgha uchaski retinde beriledi. Búl jer óte ynghayly jer. Basqasha bazar ne bolmasa sauda ghimaratyn salyp tastaydy. Eshqanday kólik túraghy salynbaydy.

Kәsipkerler qanday sebeppen oryndaryn bosatuy kerek? Sot sheshimi kәsipkerlerding paydasyna sheshildi. «Almaty CPS» JShS-nyng jer paydalanu qúqyghy Almaty qalalyq sotynyng qaulysymen 19 qantarda búzyldy. Búzylghannan keyin bastapqy jaghdaygha qaytyp kelui kerek. «TKM» JShS tiyisti aryzdy әkimdikke berdi, «TKM» tarapynan jer iygeru kezinde zanbúzushylyq bolmasa, jer paydalanu qúqyghyn jana merzimge úzarta alady. Búl jerde sot sheshimi «TKM» JShS-nyng emes, әkimdikting paydasyna sheshilgendey bolyp túr. Solay keltirip otyr. Búl dúrys emes. Sot sheshimi kәsipkerlerding mún-múqtajyn eskere otyryp, әdil shygharyldy. Biz sot sheshimi tolyq oryndalmay júmysymyzdy toqtatpaymyz. «TKM» JShS-nyng jer paydalanu qúqyghy tolyq qalpyna keltirilui kerek.

Biznes lobby de boluy mýmkin. Sebebi, bilesizder «Almaty CPS» JShS-nyng artynda kim túrghanyn. Úzaq jyldar boyy memleket organdary «Almaty CPS» JShS-nyng jaghyna shyghyp keldi. Bizge Almaty qalasynyng әkimdigi, Sәulet qala qúrylys basqarmasy, Jer qatynastar basqarmasy qarsy túrdy. Memlekettik organdar tarapynan bizge qatysty bir jóndi sóz aitylghan joq. Biz múny jogharydan týsken búiryq dep sanaymyz. Yaghni, «TKM-nan» qalayda jerdi tartyp alyp, «Almaty CPS» JShS-ge berui kerek. Osy maqsatty memleket organdary neshe jyl boyy atqarugha tyrysty. Biraq, sot bizding paydamyzgha sheshim shyghardy. Sottyng sheshimi әdiletti.

Sondyqtan da, Jetisu audanynyng әkimi Qoqabaeva halyqtyng mún-múqtajyn eskerip, halyqtyng jaghdayyna qaray qadam jasaydy degen oidamyz. Al qazir ol kisiden onday qadam bayqalmaydy. «Sizderge búdan da jaqsy jer tauyp qoydyq, bosatynyzdar»,- dep otyr. Biraq, sózding astaryn týsinetin adamdar biledi, múnda bir qysym bar.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5329