Sonymen, elimizde referendum ótkizu jónindegi bastamany qoldau óris ala bastady. Erte me, kesh pe qazaq qoghamy óz elindegi qalyptasqan kelensiz jaghdaygha tótep bere almaytyny aidan anyq edi. Jiyrma jyl búryn aspannan top etip týsken tәuel­siz­dik býkil qazaq halqynyng ghasyrlar boyy ansaghan armanyn jýzege asyra almady. Qayta uaqyt ótken sayyn qarapayym halyqtyng qúqyqtary taptalyp, óz elinde ógey sheshening balasynday kýy keshe bastady. Qayda barsang da arba sýiregen qazaq jigit­teri men eden jughan qazaq qyzdaryn kóresiz.
Kenes ýkimeti kezinde Qa­zaqstandaghy mal sharuashylyghy salasynda isteytinder kileng qazaq jastary bolatyn. Sol kezdegi ýkimet búl ýrdisti iydeologiyalyq túrghydan qoldap, erteden keshke deyin mal sonynda jýrgen jastardy qolpashtap, marapattap otyratyn. Al arba sýirep, eden juyp jýrgen qazaq jastaryn kimder qoldap jatyr, qayta sol paqyrlargha týrli bastyqsymaqtar úrsyp-jekip, únamasa, júmystan quyp jatady. Onday qazaq jastarynyng barar jeri, basar tauy qalmady.
Sóitip,tәuelsizdik alghan jyldardan beri elimizde shúghyl sheshimin kýtip túrghan problemalar qordalana bastady. Qara jamylghan toqyrau­dyng týnegi elding ensesin basyp, әdilettikke degen aq joldy bitep tastady. Otandastardyng basym kópshiligi­ning osynday kelensizdikti bas­tan keshirui jaghymsyz ýrdis­ke ainaldy.

Sonymen, elimizde referendum ótkizu jónindegi bastamany qoldau óris ala bastady. Erte me, kesh pe qazaq qoghamy óz elindegi qalyptasqan kelensiz jaghdaygha tótep bere almaytyny aidan anyq edi. Jiyrma jyl búryn aspannan top etip týsken tәuel­siz­dik býkil qazaq halqynyng ghasyrlar boyy ansaghan armanyn jýzege asyra almady. Qayta uaqyt ótken sayyn qarapayym halyqtyng qúqyqtary taptalyp, óz elinde ógey sheshening balasynday kýy keshe bastady. Qayda barsang da arba sýiregen qazaq jigit­teri men eden jughan qazaq qyzdaryn kóresiz.
Kenes ýkimeti kezinde Qa­zaqstandaghy mal sharuashylyghy salasynda isteytinder kileng qazaq jastary bolatyn. Sol kezdegi ýkimet búl ýrdisti iydeologiyalyq túrghydan qoldap, erteden keshke deyin mal sonynda jýrgen jastardy qolpashtap, marapattap otyratyn. Al arba sýirep, eden juyp jýrgen qazaq jastaryn kimder qoldap jatyr, qayta sol paqyrlargha týrli bastyqsymaqtar úrsyp-jekip, únamasa, júmystan quyp jatady. Onday qazaq jastarynyng barar jeri, basar tauy qalmady.
Sóitip,tәuelsizdik alghan jyldardan beri elimizde shúghyl sheshimin kýtip túrghan problemalar qordalana bastady. Qara jamylghan toqyrau­dyng týnegi elding ensesin basyp, әdilettikke degen aq joldy bitep tastady. Otandastardyng basym kópshiligi­ning osynday kelensizdikti bas­tan keshirui jaghymsyz ýrdis­ke ainaldy.
Ata zang - Konstitusiyagha sәikes biylikting negizgi tetigi bolyp sanalatyn Qazaqstan halqy ýshin endi el taghdyryn óz qolyna alatyn uaqyt tudy. Osyghan baylanysty respublikadaghy aqyn-jazushylardyn, ghalymdardyn, jalpy ziya­lylardyng elimizde referendum ótkizu jónindegi Ýndeui barsha júrt tarapynan qoldau tabuda.
Shynyn aitu kerek, bizding otandastar ýshin ómir sýruding dengeyi eng manyzdy mәsele­lerding biri bolyp sanalady. Árbir otbasy ýshin onyng sheshimi júmyspen qamtamasyz etilumen, túraqty enbekaqymen jәne balalaryn oqytu ýshin aqy tóleu mýmkindikteri­men tikeley baylanysty. Ásirese, biylik songhy jyldary búl problemalardyng týiinin sheshuding ornyna, ony tipti kýrdelendirip jiberdi. Túrghyn ýy problemalary, kezen-kezenmen ýnemi ósip kele jatqan kommunaldyq tólemder, azyq-týlik jәne eng qajetti túrmystyq tauarlargha degen baghanyng kýrt ósui qarapayym halyqty tityqtatyp, taqyr jerge otyrghyzugha jaqyndatty.
Túrghyn ýy mәselesin qozghaghanda, býkil respublikagha mәlim bolghan ýleskerler problemasyn aitpay ketu mýmkin emes.
Kezinde Astanany sәulet­ten­dirip, onyng qúrylysyna jana serpin beru ýshin preziydent N.Nazarbaev respublika júrtshylyghyn ýles qúrylysyna qarjy salugha, sóitip, bala-shaghalardy pәtermen tolyq qamtamasyz etu ýshin ýy qúrylysyna qatysugha shaqyrdy.
Anghal da anqau qazaq elbasynyng sózin eki etpedi. Respublikanyng týkpir-týkpirinen aghylghan adamdar jighan-tergenderin Elordada salynatyn jana ýilerge saldy, qarjylary jetispegender bankterden nesie nemese tamyr-tanystarynan qaryz alyp, ony ýy qúrylysyna júm­sady. Keybireuleri bala-shaghalary, nemese shalghaydaghy ata-analaryna arnap, eki nemese odan da kóp pәterlerge qarjy salghandar boldy. Ýleskerler arasynda birneshe pәterlerge qarjyny jýz payyz tólegender de az emes edi. Aqyry, onyng nemen ayaqtalghany júrtqa ayan.
Astanadaghy ýy qúrylysyna qala әkimshiligining qoldauymen aralasqan kóldeneng kelgen kók attylar, ýleskerler qarjysyn jymqyrghan ýy salushylar ýn-týnsiz ýy qúrylysyn ayaqtamay, iz-týzsiz joq boldy da ketti. Qazaq aitqanday, "ayran ishken qútylyp, shelek jalaghan tútyludyn" keri keldi. Sanyn soghyp qalghan Astana ýleskerleri, endi ashyq narazylyq aksiyalaryna baryp, týrli mitingiler ótkizdi, ashtyq jariyalady. Olardyng biylik pen ýkimetke qoyghan talaptary qatang edi. Ýleskerler tegeurinining qatang bolghany sonshalyq, Kәrim Mәsimov basqarghan ýkimetti toqtap qalghan ýiler qúrylysyn jandandyrugha qarjy bóluge mәjbýr etti. Kóp úzamay ýiler qúrylysy da ayaqtalatyn uaqyt jaqyndady. Osyny taghatsyzdana kýtken ýleskerler kýn sayyn alaqandaryn ysqylap, jana pәterlerge qonystanu toyyna qamdanumen jýrdi. Óz ýkimeti­mizding ýleskerlerge qanday "syi-siyapat" dayyndap jatqanyn olar sezbedi de.
Búl kezde premier-ministr K.Mәsimov Astana әkim­shiligimen birlesip, ýleskerlerge birinshi sәuirge arnap kýlkili emes, kóz jasyn aghyzatyn ózindik syy dayyndau ýstinde bolatyn. Aqyry 2010 jyldyng 1 sәuirinde ýkimetting N277 qaulysy shyqty. Búl qaulynyng maz­múnymen tanysqan ýleskerler tóbelerinen jay týskendey esengirep qaldy. Atalghan qújattyng negizinde bala-shaghalary men ata- analaryna arnap birneshe pәterge qarjy salghan ýleskerlerge endi bir ghana pәter beriledi dep sheshildi. Ondaghy ýkimetting uәji: "Toqtap qalghan ýleskerler qúrylysyna qarjy salghan bizbiz, sol sebepti senderding qalghan pә­ter­lering qúrylysy bastalmaghan basqa ýleskerlerge beri­le­di" dep, eki pәter jәne odan kóp pәterlerge qarjy salghan ýleskerler problemasyna   bas auyrtpaytynyn bildirdi.
Osy qauly arqyly Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti qoldanystaghy "Túrghyn ýy qatynasy" Zanymen birge, Ata zandaghy azamattardyng dýniye-mýlki men ýi-jaylaryna eshkim­ning qol súghuyna qúqylary joq degen bapty qasaqana ayaqqa taptady.
Osydan jiyrma jyl búryn biz tәuelsizdikke qol jetkizdik. Sol kezde bórkimizdi aspangha laqtyryp, ata-babalarymyz ansaghan tәuelsizdikke jetkeni­mizge sheksiz quandyq, onyng endi mәngilik bolghanyn Alladan tiledik. Osy jyldary memle­kettik egemendigimiz ýmitimizdi ýzdirmey, qanday da bolsyn qiyndyqtardy jenip shyghugha kómektesti. Sóitsek, múnyng bәri halyq mýddesimen sanaspay, el baylyghyn jymqyru arqyly bayyp alghan at tóbelin­dey biylikke qoldary jetken, últ mýddesin satqandardyng jymysqy qulyghy bolyp shyqty. Olar qanshama ghasyr bostandyqty ansap kelgen býkil halyqtyng mәngilik maqsatyn saudagha salyp, Euraziya ekonomikalyq odaghyn qúru arqyly qaytadan Reseyding qúldyq qamytyn qazaqtargha kiygizu әreke­tine kóshti.
Áriyne, biz ekonomikalyq túrghydaghy integrasiyagha qarsy emespiz, alayda, qol jetken tәuelsizdikti qúrbandyqqa shalugha qazaqtar kelise me eken?
El basyna tóngen qauyp-qaterding aldyn alu ýshin Referendum ótkizu jónindegi respublika ziyaly qauymynyng bastamasy der kezinde kóterildi jәne ony barsha júrt qoldaytynyna kәmil senemiz. Juyrda osynday maqsatty kózdegen bir top almatylyq qogham ókilderining referendum ótkizu jónindegi ýndeui jariyalandy. Búl da bir qúptarlyq shara. Sausaq birikpey, júdyryq bolmaytynyn eskersek, onda osy eki bastamany kótergen azamattar endigi kezde iyq tires­tirip, ortaq tabysqa jetudi kóp bolyp oilastyrghany jón. Osyndayda halqymyzdyng "ay­la - altau, aqyl - jetu, aila men aqyl qosylsa, aldyrmaytyn ekeu" deytin dana naqyly eske oralady. Bәrin de oy eleginen ótkizip, naqty sheshim qabyldaghan abzal. Óitkeni tarazy basynda Qazaqstan taghdyry túr. Onyng jarqyn bolashaghyn, últtyng keleshegin oilaytyn, oghan beyjay qaramaytyn elding úl-qyzdary ýshin azamattyq tanytatyn uaqyt tudy. Endigi maqsat qoldaghy mýmkin­dikti uystan shygharyp almay, úiymshyldyq tanytu arqyly referendum ótkizuge qol jet­kizeyik.
Áriyne, búl baghytta talay kedergiler men qiynshylyqtar kezigeri anyq. Oghan aldyn ala dayyn bolghan jón. Halyq naqyly "izdegen jetedi múratqa", demey me, endeshe, Elimizding jarqyn bolashaghy ýshin azamattyq tanytatyn kez keldi. Últyn sýigen shyn patriottar búl ýrdisten syrt qalmaydy dep senemiz.   

Meyram Bayghaziyn,
jurnalist,
Astana.

"Jas Alash" gazeti