TÓRTINShI SÓZ

Árbir bayqaghan adam bilse kerek: kýlki ózi bir mastyq ekenin, әrbir mas kisiden ghafil kóp ótetúghynyn da, әrbir mastyng sóilegen kezinde bas auyrtatúghynyn. Búlay bolghanda, kýlkige salynghan kisi ne sharuadan, ne aqyldan, ne bir úyat kelerlik isten qúr, ghafil kóp ótkizip otyrsa kerek. Osynday ghafildik kóp ótkizip, ólmegen kisining ne dýniyede, ne ahiyrette basy bir auyrmay qalmasa kerek.

Árbir uayym-qayghy oilaghysh kisi ne dýnie sharuasyna, ne ahiyret sharuasyna ózgeden jinaqyraq bolsa kerek. Árbir jinaqylyqtyng týbi kәnish bolsa kerek. Endi olay bolghanda, ýnemi uayym-qayghymenen jýre alamyz ba? Ýnemi kýlmey jýruge jan shyday ma eken? Joq, men ýnemi uayym-qayghymenen bol demeymin. Uayym-qayghysyzdyghyna uayym-qayghy qyl daghy, sol uayym-qayghysyzdyqtan qútylarlyq oryndy hareket tabu kerek hәm qylu kerek. Árbir oryndy hareket ózi de uayym-qayghyny azaytady, orynsyz kýlkimenen azaytpa, oryndy hareketpen azayt!

TÓRTINShI SÓZ

Árbir bayqaghan adam bilse kerek: kýlki ózi bir mastyq ekenin, әrbir mas kisiden ghafil kóp ótetúghynyn da, әrbir mastyng sóilegen kezinde bas auyrtatúghynyn. Búlay bolghanda, kýlkige salynghan kisi ne sharuadan, ne aqyldan, ne bir úyat kelerlik isten qúr, ghafil kóp ótkizip otyrsa kerek. Osynday ghafildik kóp ótkizip, ólmegen kisining ne dýniyede, ne ahiyrette basy bir auyrmay qalmasa kerek.

Árbir uayym-qayghy oilaghysh kisi ne dýnie sharuasyna, ne ahiyret sharuasyna ózgeden jinaqyraq bolsa kerek. Árbir jinaqylyqtyng týbi kәnish bolsa kerek. Endi olay bolghanda, ýnemi uayym-qayghymenen jýre alamyz ba? Ýnemi kýlmey jýruge jan shyday ma eken? Joq, men ýnemi uayym-qayghymenen bol demeymin. Uayym-qayghysyzdyghyna uayym-qayghy qyl daghy, sol uayym-qayghysyzdyqtan qútylarlyq oryndy hareket tabu kerek hәm qylu kerek. Árbir oryndy hareket ózi de uayym-qayghyny azaytady, orynsyz kýlkimenen azaytpa, oryndy hareketpen azayt!

Shyghar esigin taba almay, uayym-qayghynyng ishine kirip alyp, qamalyp qalmaq, ol ózi de - bir antúrghandyq. Jәne әrbir jaman kisining qylyghyna kýlsen, oghan rahattanyp kýlme, yza bolghanynnan kýl, yzaly kýlki - ózi de qayghy. Onday kýlkige ýnemi ózing de salynbassyn, әrbir jaqsy adamnyng jaqsylyq tapqanyna rahattanyp kýlsen, onyng jaqsylyqty jaqsylyghynan tapqandyghyn ghibrat kórip kýl. Árbir ghibrat almaqtyng ózi de mastyqqa jibermey, uaqytymen toqtatady. Kóp kýlkining bәrin de maqtaghanym joq, onyng ishinde bir kýlki bar-au, qúday jaratqan ornymenen ishten, kókirekten, jýrekten kelmeydi, qoldan jasap, syrtymenen bet-auzyn týzep, bay-bay kýlkining әnin sәndep, әdemishilik ýshin kýletin boyama kýlki.

Adam balasy jylap tuady, keyip óledi. Eki ortada, bú dýniyening rahatynyng kayda ekenin bilmey, birin-biri andyp, birine-biri maqtanyp, esil ómirdi eskerusiz, bosqa, jaramsyz qylyqpen, qor etip ótkizedi de, tausylghan kýnde bir kýndik ómirdi bar malyna satyp alugha taba almaydy.

Qulyq saumaq, kóz sýzip, tilenip, adam saumaq - ónersiz itting isi. Áueli qúdaygha syiynyp, ekinshi óz qayratyna sýienip, enbegindi sau, enbek qylsan, qara jer de beredi, qúr tastamaydy.