Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3680 2 pikir 8 Nauryz, 2022 saghat 21:25

Otbasyndaghy zorlyq-zombylyq: Qazaqstan ne isteydi?

Elimizde otbasylyq zorlyq-zombylyq mәselesi ótkir túr. Búl ashyq aityla bermeytin, tabu taqyrybyndaghy mәsele desek te bolady. Alayda aurudyng emi onyng bar ekenin moyyndaudan bastalatynyn eskersek, búl mәseleni de ashyq aityp, talqygha saludyng manyzdy ekenin týsinemiz. Resmy derek boyynsha elimizde jyl sayyn otbasyndaghy zorlyq-zombylyqtan kóz júmatyn әielder sany jyl sayyn orta eseppen 400 adamnan asady.

Búl resmy statistika, al beyresmy odan da kóp boluy mýmkin. Otbasyndaghy otbasylyq zorlyq-zombylyq faktileri kóbine jabyq kýiinde qalady. Mamandar әielder men balalar úzaq jyldar boyy otbasynda teperish kórse de, shyndyqty aita bermeytinin jasyrmaydy. Onyng ishinde úru, jәbir kórsetu men kýndelikti qanau faktileri bar. Sarapshylar әr on otbasynyng jeteuinde qylmys faktileri baryn aitady. Yaghny jetpis payyz otbasynda zorlyq bar, zombylyq bar. Úzaq jyldar boyy soqqy aludan kóz júmatyn nemese aiyqpas dertke shaldyqqan jandardyng da bar ekeni aitylady. Alayda onyng zardabyn otbasyndaghy zorlyqtan dep tirkemeydi, sәikesinshe eshkim jazalanbaydy.

Otbasyndaghy zorlyqtyng san týri bar. Ol tipti otbasyn qúrghan sәtte de bastaluy mýmkin. Mysaly BÚÚ boyynsha Ortalyq Aziyada qyzdyng óz erkinen tys, kelisiminsiz alyp qashu faktileri jii kezdesetini aitylady. Kórshiles Qyrghyzstan búl qylmystan kósh bastap túr. Qazaqstanda da búl faktiler bar. Tipti ómirge úl bala kelmegeni ýshin, tamaqtyng dәmsiz bolghany ýshin, erte úiqydan túrmaghany ýshin de jaryna zorlyq kórsetetin otbasylar bar. Búl tym qarapayym taqyryp boluy mýmkin, biraq onyng artynda taghdyrlar jatyr.

Áyelderge qatysty zorlyq-zombylyqty joydyng halyqaralyq kýninde әielder men qyzdargha qatysty zorlyq-zombylyqty toqtatu ýshin jyl sayyn konferensiyalar men jiyndar ótip túrady. 1991 jyly әielderdi otbasylyq qysymnan qútqaru boyynsha arnayy qozghalys qúryldy. 30 jylda 187 elde 300 millionnan astam adamdy qamtyghan genderlik zorlyq-zombylyqqa qarsy 16 kýndik tabysty iske asyp keledi. Birikken Últtar Úiymy Bas hatshysynyng 2008 jyly azamattyq qoghamnyng 16 kýndik bastamasyn qoldau maqsatynda bastalghan 2030 jylgha deyin әielderge qatysty zorlyq-zombylyqty toqtatu ýshin birikken nauqanyn jariyalady.
Dýnie jýzinde әrbir ýshinshi әiel ómirinde kem degende bir ret fizikalyq nemese seksualdyq zorlyq-zombylyqqa úshyraghan. Áyelderge qatysty zorlyq-zombylyqtyng búl dengeyi osy ýrdisti joy boyynsha tynymsyz kýsh-jigerge qaramastan, songhy onjyldyqta is jýzinde ózgerissiz qaldy. Pandemiya kezinde keybir elderde әielderge qatysty zorlyq-zombylyq bes ese ósti. Sonymen qatar, júmys ornyndaghy zorlyq-zombylyq densaulyq saqtau sektory siyaqty әrtýrli sektorlarda problema bolyp qala beredi. Áyelderge qatysty zorlyq-zombylyqtyng jahandyq shyghyny әlemdik JIÓ-ning shamamen 2% nemese 1,5 trillion dollargha baghalanady. Genderlik zorlyq-zombylyqty azaytu boyynsha sharalar qabyldau otbasylardyng ekonomikalyq qauipsizdigin arttyru jәne balalardyng jaqsy bilim aluyna mýmkindik beru arqyly qoghamdyq kónil kýige payda әkeledi.

Statistikalyq mәlimetterge sýiensek, songhy bes jylda otbasy-túrmystyq qatynastar salasyndaghy zorlyq-zombylyq qylmystarynyng túraqty ósui bayqalady. Eger 2015 jyly densaulyqqa qasaqana auyr ziyan keltiru faktileri az tirkelgen bolsa, 2019 jyly olardyng sany 18,7%-dy qúrady. Otbasylyq jәne sharuashylyq salasynda densaulyqqa qasaqana ortasha auyrlyqtaghy ziyan keltiru jaghdaylary: 2015 jyly – 2%, 2019 jyly 11%. Biylghy jyldyng 5 aiynda ghana túrmystyq saladaghy qúqyq búzushylyqtar 25 payyzgha ósken. 2015 jyldyng qyrkýieginde Birikken Últtar Úiymyna mýshe 193 memleket túraqty damugha qol jetkizudegi ilgerileudi jalghastyru ýshin «Álemdi transformasiyalau: 2030 jylgha deyingi túraqty damu kýn tәrtibi» atty jana damu kýn tәrtibin qabyldady. Onda әielder men balalargha qatysty da aitylady. Yaghny otbasylyq jaghdayda zorlyq-zombylyq kótermeu mәselesi de aitylady. Sol boyynsha әr elding zanyna tolyqtyrular engizip, otbasylyq jaghdaydaghy zorlyqty jazasyz qaldyrmau mәselesi de kóterilgen. Qazaqstan ol eskertpeler men úsynystardy eskere otyryp, býginde otbasyndaghy zorlyq pen zombylyqty azaytu ýshin baryn saluda. Búl qoldanustaghy zamnamalargha ózgerister engizuden bastaldy. Sonymen qatar arnayy treningter úiymdastyru, әleumettik jaghdaydy jaqsartu (kóptegen zorlyq faktileri әleumettik jaghdaydyng nasharlyghynan tuyndaghan janjaldar әserinen bolady), psihologiyalyq kenes berudi arttyru syndy mәselelerdi qamtidy.

Qazaqstan әlemning órkeniyetti elderi ispettes, damudyng danghyl jolyna týsudi maqsat etken memleket. Ol ýshin týrli zannamalardy jetildiru men әrqashan izdenis ýstinde bolu manyzdy. Damyghan memleketter ýshin eng manyzdy qúndylyq adam bolyp tabylady. Onyng ishinde adamnyng bilim alu, densaulyghyn kýtu, ózin damytu men baqytty boluyna tiyisti faktorlar eskerilui tiyis. Ol otbasylyq zorlyq-zombylyqty azaytugha da tikeley baylanysty.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5572