Qazaqstannyng Bas ministri
                                                  Á.A.SMAYYLOV myrzagha

Qúrmetti Álihan!

Dәrejenning kóteriluimen qúttyqtap, Elimizge, Halqymyzgha qyzmeting barshamyzdy riza etetin boluyn tileymin!

«Sen» degenime renjimegin, ózimnen jasy kishilermen sóileskende, ol kim bolsa da, «siz» dep syzylmaytyn әdetim bar.

«Bas ministr» degenimdi de týsingeysin. «Premier» – fransuz sózi, maghynasy – «Basshy», «Birinshi». Jana spektakliding birinshi ret kórsetilui de «premiera» delinedi ghoy. Yaghny óz tilimizde «Bas ministr» deu qisyndy. Al «minister» – latyn sózi, maghynasy – imperatordyn, patshanyn, korolidin... qyzmetshisi; múny qazaq tiline tyqpalaugha bolmaydy.

Sonymen, Álihan, búl hatymda aitpaghym:

1. «Jana Qazaqstan qúru» oiymyzdyng ayasynda kóptegen iygi isterdi josparlaushy basshylarymyzdyng birisin. Qaysysy qalay oryndalghanyn uaqyt kórseter, al mening әzirshe angharghanym – birinshi kezekte halyqtyng әl-auhatyn kóteruge kýsh salyp jatqandaryn. Dúrys! Alayda, ruhany ómirimizding onaluyn mýmkindikke qaray ilestire oilastyru qajet. Búl túrghydaghy «әttenderimizden» bir mysal: tele-radioarnalarymyzda berilip jatqan   qazaq konsertteri songhy 15 jyl әletinde berekesizdenip ketti. «Eskirmes eski  әnderimizge» úqsas jәne birine biri úqsas әnsymaqtar, lirikalyq nәri joq әntekstisymaqtar kóbeydi. Ghashyq qyzymen habarlasa almay, kóre almay, saghynyp-sarghayyp, «әnin arnap» jýrgen, ómirindegi armandaryna qoly jetpey jýrgen jas aqyndar az emes eken.

Bala kezimizden qúlaghymyzgha qúiylyp, sanamyzgha singen eski әnderding әuenin de, týpnúsqa ólenderin de búrmalap aitatyn da «әner» payda boldy. Áuenin búrmalaushylyqty hat betinde jetkizu mýmkin emesi týsinikti. Degenmen, bireuinen habardar etip kóreyin. Bir radioarnamyz (qaysysy, qashan ekeni esimde qalmapty, bastan-ayaq tyndaugha mening de uaqytym joq, dem aluym kerekte ghana qol sozamyn): «Endigi tyndaytyndarynyz – halyq әni «Dudaray» dedi. Áldebir aspaptar danghyr-dúnghyr etti de, ol tyna qalyp: «Duda-a-ar» degen sozylynqy dauys estilip, sodan keyin shiqylgha úqsastau bir jinishke dauys shyghyp, әn bastaldy.  Mәriyam Jagorqyzynyng saghynysh sazdy әni  kónildi әnge ainalyp jýre berdi. Qayyrmalary qúbyltyla ýsh ret qaytalandy. IYә, býgingi әnshilerimizde eski әnderding de, «jana» әnderding de «tandauly» bir sózin on shaqty ret, qayyrmalaryn oinaqy ýnmen keminde tórt ret aitatyn «moda» bar. Oghan ilikkenderding biri – «Balqadisha». Bir әnshi «qaraghym Balqadisha» deuden tanbaydy (Aqan seri aitpaghan bolsa da) jәne jas  әnshiler: «...Ketti dep Balqadisha estigende, qúshaqtap attyng jalyn jylaghanym»; «...qúshaqtap qúsjastyqty jylaghanym»; «...qúshaqtap qara jerdi jylaghanym»; «...qúshaqtap qúz-jartasty jylaghanym» dep, sonday-aq: «Aynaldym Balqadisha», «Janym Balqadisha» dep  «janalap shyrqay» beredi.

IYә, әn ónerimizde «zamanauy janalyq» asqyndy. Sonau múhittyn           arghy-bergi jaghynan, irgeles Reseyden jetip jata ma, әiteuir, baj-búj       etken, taqpaqsha taqyldaghan, shynghyrghan-shanqyldaghan «jana әnderimizdi»: dýnkildegen, tonqyldaghan, tanqyldaghan, tarsyldaghan, kýrsildegen, әldeneni týigishtegendey dýnkildegen danghaza aspaptar «sýiemeldeytin» boldy. Dombyra, qobyz, syrnay-kerneyimizdi jeke әnshi-kýishilerding ghana qolynan kórip jýrmiz.

Ánshi, biyshi, kýishi qyz-kelinshekterding shashtaryn aldy-artyna jayyp tastap, tipti betining jartysyn jaba jalbyratqany azday, qaudyraghan saban shashtylardyng kóbeygenin  kórip jýrgen bolarsyn. Shash sarghayghan zaman kelgeni me?

Búrynda sahnalarymyzdyng tórleri tabighattyng nebir tamasha suretterimen bezendiriletin edi, ol dәstýr joghaldy, ýlken-kishi sahnalardyng bәri tipti ne ekenin angharu qiyn aibaq-saybaq, jalt-júlt, opyr-topyr, aiqysh-úiqysh sapyrylysty beynekóriniske toldy. Elektrshamdar (projektorlar) sahnany da, zaldy da osqylaytyn boldy, - ol jýikesi men kózinde kinәrat barlargha óte ziyandy.

Sonday-aq, «halyq әnderi» men «halyq kýileri» kóbeyip barady. Radiokonsertti jýrgizushilerding qaysybiri: «halyq әni «Qaratorghay», «halyq әni «Gauhartas», «halyq kýi» Aqsaqqúlan»... dep jaybaraqat habarlay salady. Múnday «janalyq» etek alyp ketse, aldaghy jyldary bizde:  Aqan, Birjan, Ýkili Ybyray, Múhiyt, Segiz seri, Estay, Ketbúgha...  bolmaghan siyaqtanuy ghajap emes. Mening oiymsha, qúramynda qazirgi   kórnekti sazger, әnshi-kýishi jәne búl ónerdi zertteushi ghalym bar (4-5 kisi) komissiya qúryp, olar asyqpay, bayyptap saraptasa, «halyq әndirinin» kóbining avtoryn anyqtaugha bolar edi. Kezinde avtory selqostyqpen elenbey qalghan song «halyq әni» bolyp ketken ghoy, әitpese eshbir halyq jiylyp әn shygharghan emes.

Telearnalarymyzdyng birnesheuinde ýnemi kórsetiltin by ataulyny deni dúrystar oryndap jýr deuge bolmaydy. Qalauynsha kiyingen qyz-kelinshekter men jigitter sekektep-sekirip, yrjalandap shygha kelip, ary-beri jýgirip, toqtay qalyp búrandap, enkendep-shalqaqtap, dirildep-qalshyldap, birin biri kóterip alyp iyirip, odan song otyra qalyp, jata ketip aunay ma-au... ýstinde «tósayyly» men «shapayyly» ghana bar keybir qyz-kelinshek sahnanyng zal jaq  shetine sekendep baryp, denesin dirildete shalqayady, syrtbúryla tonqayady... Onday súmdyq «ónerdin» sheti qylt etkende  basqa arnagha kóshe qoyatyn boldyq. Sirә, ol arnalardyng iyeleri sheteldikter shyghar da, bizde olargha: «Búlaryng bizge únanqyramaydy» der laj joq shyghar.

«Búl shaqqan múnym», qúrmetti Álihan, – «Ruhaniyat» atty aidyn dariyanyng bir iyirimi. Basqalary: ana tilimiz, ata dinimiz, salt-sanamyz, әdet-ghúrpymyz, últjandylyghymyz, tirshilik daghdymyz, ainalamyzdyng ajary...

San sala. Ár salada ómir ýilestirgen kәsiby újym boldy da, olar Shygharmashylyq odaqqa ainalyp, jeke-jeke shanyraq kóterip, bolashaghymyz sýiinishti bola týsui ýshin enbek etti. Áli esimde: 1996-jyly Sәuletshiler odaghynyng mýshesi Qoyshybaev Núrbaqyt degen jigitpen oida joqta tanysyp, ashyq әngime barysynda: «Almatynyng qúrylysynda Shyghys sәuletin tanytqan eshtene joq. Opera jәne balet teatrymyz ben Ortalyq múrajaydyng mandayaldy bolmasa, ózgeleri iripaneli qabyrghalardan qúrastyra salghan túrbalar men qoraptar dersin. Olardy Elimizding endigi bas qalasy bolmaq Aqmolagha ala barmanyzdarshy, osynda qalsynshy! Astana kórgenning kónilin kónshitetin shyghystyq sәulet ordasy bolghay!» dedim. Núrbaqyt sәl jymiyp, basyn iyzep: «Siz kórgeninizdi aittynyz. Dúrys. Qarsy sózim joq. Almaty qalasynyng eng bastapqy jobasymen tanysu oiynyz bolsa, bizding Odaqqa keliniz, kóriniz. Ol jobamyz, amal ne, qúrylys kezinde ózgeriske úshyraydy. Mysaly, anau sorayghan «Qazaqstan» meymanhanamyz, Abay danghyly bastalghan tústaghy japyrayghan Mәdeniyet sarayymyz, taghy basqalary. Mәskeude jylara sәuletshilerding odaqtyq konkurs bolady, sonda ótpey qalghan ghimarat jobalary respublikalargha tyqpalanady» dedi. «Kim tyqpalaydy? Kim qabyldaydy?» dedim. «Mәskeu men Leningradtyng sәuletshileri  tyqpalaydy, jolyn tauyp. Diymeken, Qonaev joldas, qabyldattyrady. Astanada da solay bolady-au, kim bilsin».

Núrbaqyttyng kýdigi beker bolmady. Preziydent N.Nazarbaevtyng qúzyryndaghy Astana qúrylysyna da Shyghys sәuleti kerek bolmady.

Ol ol ma... 1994-jyldyng kókteminde bolar, N.Nazarbaev AQSh-qa alghash baryp kelgenen keyingi bir sózinde onda Shygharmashlyq odaq degen joq, mysaly, jazushylar gәzet-jurnal korporasiyalarymen baylanysta eken, óz kýnderin ózderi kóredi» dedi. Birer aidang bizdin: Jazushylar, Jurnalshylar, Suretshiler, Sәuletshiler, Sazgerler... odaqtary memlekettik budjetten shettetildi. Basqasyn bilmeymin, ózim 30 jylymdy ókinishsiz ótkizgen Jazushylar odaghymyz sodan beride «óz kýnin ózi kórip», aty bardyng az-aq aldynda. Qaramaghyndaghy gәzet-jurnaldary qalt-qúlt halde.

Ruhaniyatymyzdan әlpeti, mine osynday.

2. Halyqaralyq sionimning kýshimen ydyratylghan Sovet Odaghynda biylik pen halyqty túraqty baylanystyratyn qarapayym tәrtipting biri – qay mekemege, kimge bolsyn kelgen hatqa aptadan asyrmay jauap beru edi. Ony, mysaly, Shyghys Qazaqstan oblystyq «Kommunizm tuy» (qazirgi «Didar») gәzeti redaksiyasyna júmysqa ornalasqanymda (1958-jyly) bildim. Redaksiyanyng «Hat bólimi» ózi tirkep tapsyrghan hatqa jauap qaytarudy 4-5 kýn óte bere talap etedi eken. Al gәzette syn maqala jariyalanghan kýni oblystyq partiya komiytetining Ýgit jәne nasihat bóliminen qonyrau shalynyp, maqalanyng tiyisti tekseru ornyngha jiberilui qadaghalanady eken. Sol tәrtipting nәtiyjesinde gәzetting bedeli kýshti boldy. Basshylardyng salghyrttyghy, nemkettiligi, orasholaqtyghy saldarynan kolhozdyn, sovhozdyn, ónerkәsip-qúrylys toraptarynyng qay sharuasy shatqayaqtap jatqan jóninde qaqqan dabyly jetui tiyis qúlaqtargha tez jetkenine, oiy oryndalghanyna hat iyeleri de razy bolady. Al tәuelsizdik búiyrysymen, ókinishke qaray, ol tәrtip kerek bolmay qaldy.

Sәl sheginis jasap aitayyn: býginde kerauyzdar jamandaytyn Kenes dәuirinde Mәdeniyet ministrliginde «Kórkemdik kenes» boldy da, eshbir jana әn, bi, kýi, spektakli onyng qúptau sheshiminsiz sahna betin kóre almaytyn. Shygharmanyng kórkemdik sapasy joghary, jana lebi boluy talap etiletin. Ol Kenes te taratylyp, sahna men tele-radioarnalarymyz ashyq-shashyq jaghdaygha tap boldy. Ministrlikte «tәuelsiz әnóndegishter brigadasy» qúrylghan sekildi.

Ruhany ómirimizdegi osynau ókinishterdi dәleldep maqala jazumen qatar: Mәdeniyet jәne sport ministrleri A.Múhamdiyúlyna (2014-jyly), A.Rayymqúlovagha (2018-jyly), Bas ministr A.Maminge (2020-jyly) hat joldadym. Habar osharsyz ketti. Ony aitamyn-au,  byltyr shilde aiynyn     13-i kýni: preziydent Q.Toqaev, premier-ministr A.Mamiyn, Parlament senatynyng tóraghasy M.Áshimbaev, mәjilis tóraghasy N.Nyghmetullin myrzalargha hat attandyrdym. Mazmúny: Petropavl men Pavlodar qalalarynyng әu bastaghy qazaqsha attaryn qaytaru, Aqmola qalasy atyn búrynghy qalpyna keltiru tarihymyzdy silaudyng bir nyshany bolaryn eskeru. Ol kóne qalalarymyzdyng qashan, qalaysha atalghandaryn derekpen dәleldedim. Biraq, ne shara, ol hatym da qúmgha qúiylghan su boldy. Tórteuining eng bolmasa bireuinen «sәlem» kelmedi.

N.Nazarbaevqa da 30 jylda on shaqty hat jazghanmyn. Ózime eshtene súraghan emespin. Halyq mýddesine, qogham sipatyna kereghar ister bolyp jatqanyn habarlap, týzetuin ótindim. «Sizge arnap jazsam da, jauap qaytarylmaghan  aldynghy hattarymnyng mazmúndary mynaday edi, - dep qysqasha mәlim etip: - Búl – songhy hatym. Endi mazalamaymyn» dedim. 2017-jyly jaghan ol hatym «Keshirimning kinәsi ne?» dep atalghan. Semey poligonyn jabudy semeylikterding atynan talap ete M.Gorbachevqa 1989-jyly aqpanda jedelhat joldaghan, poligonnyng jabyluyna birden-bir sebepshi bolghan Azamat, memleket jәne qogham qayratkeri, Semey oblystyq partiya komiytetining 1-hatshysy Keshirim Boztaevtyng tarihy enbegin Keshirim qaytys bolghan song mansúqtay bastaghan ataqqúmar aqyn Oljas Sýleymenovting teris qylyqtaryn atap: «Keshirimning kim bolghanyn sizden jaqsy biletin eshkim joq. «Poligondy biz japtyq! Men japtym!» dep jýrgen dosynyzgha: «Shyndyqty búrmalauyndy toqtat!» demeysiz be?» degenmin. «Songhy hatym» degen song ba, әiteuir, preziydent apparatynan jauap keldi. Kim qol qoyghany esimde qalmapty. «Núrekeng sizding hattarynyzdy oqyp, qúptap otyrady» dep bastap, «alay ghoy da bylay ghoylap», maghan keregi joq sózderdi susyldatypty.

«Qayda ótinish, úsynys, aryz-shaghym jazsam da, jauap kelmeydi» degendi jii estiymin. Meninshe, qala әkimdiginen preziydent kensesine deyin joghary lauazymdylar apparat bar da, jetken hattar odan aryda solardyng baghyttauymen  taratylady. Tikeley preziydenttin, ministrding tanysuy qajet bolsa da, tómenge syrghytyla salatyn sekildi. Onday tonmoyyndyqtan  aryludyng joly bar ma? Al júrtshylyqtan kelgen hatqa bir apta ishinde jauap qaytarudy barshagha mindetteytin ýkimettik resmy sheshim qajet.

3. Túrmystyq qyzmet turaly. «Jekemenshik pәterler kooperatiyvi» (JPK – KSK. Kooperativ sobstvennyh kvartiyr) taratylatyn, kópqabatty әrbir ýy túrghyndarynyng úigharuymen 1 kisi  basshy etilip, ailyqaqyny túrghyndardan alatyn, oghan sol ýiding túrmystyq qyzmet kórsetu turaly talap-tilegin óteudi úiymdastyru jýkteletin bolypty. Ministrlik dengeyinde maqúldanghan ol mәsele ýkimettin  bekituine tapsyrylypty, shilde aiynda iske asady, degendi estidim. Sengim kelmeydi. Nege? Túrmystyq qyzmet kórsetu mamandary JPK-nyng shtatynda boldy. Mysaly, mening pәterimde jylu batareyasy, nemese suyq su, ystyq su krandary, elektr tetikteri, t.b. býline qalghanda JPK-gha telefon shala qoyatynmyn da, kómek dereu keletin. Eger san-tehniyk, elektrik aldynghy shaqyrumen basqa ýige ketken bolsa, JPK kezekshisi oghan qaltatelefony arqyly mening әdrisimdi aitatyn. Jeke ýy basshysy endi ol mamandardy qaydan izdeydi jәne  jóndeuaqysyn kim tóleydi? Pәter iyesining qaltasyn eselep qaghu bolmay ma? Meninshe, JPK-ni jabu pәter iyelerining jýikesin shabaqtaytyn «reforma» bolady. Búghan da kónil audaruyng kerek, dep bilem.

Sәlemmen,

Ghabbas Qabyshúly, qart jazushy

Abai.kz