Oqushylardyng orazasy – keleshekting janazasy
Ótken júmada kitaphanagha bara jatyp, Rozybakiyev pen Jandosov kóshelerining boyynda oryn alghan yrghyn kepteliske tap boldym. Álgi jerde jarty saghattay túryp zorgha shyqtyq. Sóitsek Rozybakiyevting boyynda túrghan meshitke júma namazyna jiylghandar kólikterin qalay bolsa solay qoyyp, joldy jauyp tastapty.
Rozybakiyevti qiyp baryp, avtobus meshitting ayaldamasyna toqtady. Qaraqúrym jastar kólikke lap berdi. Álgilerding eki-ýsheui mening jan-jaghyma jayghasty. Poliytehting studentteri eken.
– Sabaq qayda? – dedim men.
– Mynanyng ishinde, – dedi sotkasyn kórsetken bir student soyghan týlkidey yrjiyp.
– Meshitke ne ýshin barasyndar?
– Sauap jinau ýshin, – dep taghy bir yrjidy.
– Sauapty ne ýshin jinaysyndar?
– Júmaqqa baru ýshin...
– Qúrandy oqydyndar ma?
– Joq...
– Nege oqymaysyndar?
– ...
– Qúranda «Júldyzdardy shaytandardy atu ýshin jәne týnde adamdardy adastyrmas ýshin jarattyq» degen ayat bar. Al júldyzdardyng әrqaysy Kýnnen әldeneshe ese ýlken tipti Kýnnen jýzdegen ese ýlken júldyzdar bar. Onday júldyzben shaytandardy qalay atqylaydy?
– ....
Fizikany oqisyndar ma?
– IYә...
Búdan keyingi jauaptar tipti soraqy. Jazugha kelmeydi.
Ótkende vatsabyma bir múghalimning ata-analargha shyryldap jatqan habarlamasy keldi. Bayghús múghalim oqushylardyng jappay oraza ústaghanyn, orazany syltauratyp sabaq oqymaytynyn, keybireulerining ashtyqtan basy ainalyp qúlap jatqanyn janúshyryp aityp jatyr.
Mynau mening osydan birneshe jyl búryn jazghan postym edi. Býgin paraqshama taghy salugha mәjbýrmin. Jappay orazashyldyq myna júrtty qayda apara jatyr? Býgingi Aysúltan Jaqypovtyng postysyn oqynyzdar! El songhy tiynyn «Auyzashar» beruge saluda. «Iftar» beremiz dep, bazarda әpter-tәpteri shyghyp jýrgen el. Qúrmanyng kelisi tórt myn, órik-meyiz ben janghaqtyng baghasy da shyrqap ketti. Aydalada arap mәz, bazarda ózbek mәz. Aytpaqshy, Aysúltannyng jazbasynyng astyna «Ash adam orazashyl» degen Mәshhýr Jýsipting sózin jazyp qoydym. Basqa ne deymin?
Jylda el pitir sadaqasyn meshitterge tógude. Ol pitirler imamdar men moldalardyng han sarayynday zәulim kotedjderine ónkiygen-ónkiygen «Djipterine» ainaluda. Endi bir jiyrma kýnnen song qandy qasap – qúrban shalu bastalady. Qoy malynyng baghasy shyrqaydy әri ol 1932-inshi jyldyng asharshylyghynda bauday týsken qazaqtay qyrylady. Mal saudasy qyzghan jerler qan men jyngha bógip sasidy.
Ua, Mýftiyat, toqtatyndar myna súmdyqty!
Tym bolmasa balalardy orazadan arashalandar! Oraza ústaghandar emes, oqyghandar ozady!
BALA NANGhA TOYMAYDY...
QR Bilim jene ghylym ministrligining nazaryna!
Əulie Məshhýr Jýsip on tórt toymas bar deydi:
Jer jútugha toymaydy,
Ot otyngha toymaydy.
Kisi oigha toymaydy,
Bóri qoygha toymaydy.
Qúlaq estuge toymaydy.
Kóz qaraugha toymaydy.
Ómir jasaugha toymaydy.
Bay malgha toymaydy.
Ghalym ghylymgha toymaydy.
Jer sugha toymaydy.
Qatyn erge toymaydy...
Ólik dúghagha toymaydy.
Bala nangha toymaydy.
Tiri iske toymaydy.
Osy on tórt toymastyng biri – balany oiyngha toymas deuge bolar edi, biraq ash bala oinay ala ma? Məshhýr Jýsip osyny menzegendey.
Ótkende Oralhan Dəuit bauyrymyzdyng «ETTEN ALYNDAR...» degen jazbasyn oqydym. Oralhan býy depti:
«Tarazdaghy mektepting jataqhanasynda jatyp oqyp jýrgen balam biyl oraza tútqan. Keshe sәresige túra almay qalypty. Qazir búlardyng tamaqqa toymaytyn kezderi emes pe?
Sóitip, songhy qonyraudan keyin týs qayta zattaryn jinap, jataqhanadan shyghyp Júmekeng degen aghamyzdyng ýiine barghan ghoy. Barsa, olar tamaq iship otyr eken. «Auzym berik edi, kishkene demalyp alayyn» dep divangha jatyp úiyqtap ketse kerek.
Sodan sol ýidegi jengemiz aitady ghoy:
- Balang týs kórip jatyr. Úiyqtap jatyp qayta-qayta «Etten alyndar, etten...» dep, qolyn sozyp, auzyn sәl-pәl shaynandatyp qoyady, - dep...
Sóitse búl barghanda Júmekender et jep otyrghan eken. Al, balam týsinde qúrdastarymen birge et jep otyrsa kerek.
Orazalarynyz qabyl bolsyn, aghayyn!»
Osy jazbany oqyp oigha qaldym. Rasynda balalardyng qazir asqa, Məshhýr Jýsip atamyz aitqanday nangha toymaytyn kezi emes pe? Jasy kelgen asqazany as qorytpaytyn kəri kisi yaky jegenin əbjylanday asyqpay qorytatyn jasamys adamday emes, jas balanyng aghzasy mazdap janyp túrghan otty pesh emes pe? Mazdap janyp túrghan ot sət sayyn otyn tilemes pe?! Al endi osy mazdap janghan otqa az ghana uaqyt otyn salmay qoysanyz, lezde sónip, qolamtagha ainalyp, shala bop qalmay ma? Balanyng da aghzasy osy ot siyaqty, tamaq ishpegen balanyng əl-dərmeni tez tausylady, kýsh-quaty jyldam sarqylady.
Arqadaghy otyz ekining asharshylyghyn kórgen kónekózder aitushy edi: ashtyqta aldymen balalar bauday týsedi, sodan keyin er-azamattar qyrylady, eng sonynda əyelderge kezek keledi dep. Əyelderding jany erkekterge qaraghanda berik, siri keledi eken, onayshylyqpen ýzilmeytin kórinedi.
Al tamaq ishpegen bala jazghy aptapta quyryp soghatyn anyzaq qyzyl jelding ózine shydas bermey, ishine ystyq týsip, múrttay úshyp, ólip ketedi eken.
Sol eskiden qalghan təjiriybe me, əyteuir bala kezimizde ýlkender bizge oraza ústatpaytyn. Əriyne bala bolghan son, ýlkenderding oraza tútqanyna qyzyghasyn, onyng ýstine oraza kezinde jayshylyqta kózden búl-búl úshqan týrli təttilerding qaydan shyghatynyn bilmeysin, dastarqan jaynap ketedi. Kýn sayyn səresi men auyzashar dastarqanynda auyl balasy ýshin eng defisit təttiler - qúrma men nauat, meyiz ben məmpəsy t.b. qoyylady. Tang qúlaniyektengenshe səreside əjenmen birge otyryp osynyng bərining dəmin tatqan qanday rahat, keyde balalyq «aram» oimen oraza ústaghyng kep ketedi. Múndayda ýlkender «təyt!» dep tiyp tastaushy edi. Tipti auyl ýlkenderi keybir niyet etkisi kelgen jastargha «ústay almaysyndar, qor qylasyndar», dep jatatyn. Jas jigitterding orazany nege qor qalatynyn keyin týsindik qoy...
Al endi qazirgimizge ne joryq? Jýrgen jerimizde kórip jýrmiz, jappay auyz bekituge kóshken əsire nauqanqúmar júrt jas balalaryna deyin oraza tútqyzyp qoyghan. Ədette oraza tútu - ong solyn tanyghan, ómirding ashy-túshysyn tatqan, boyyndaghy kýnəsi «taudan biyik, tastan qatty» kýnəhər pendelerding isi emes pe? On ekide bir gýli ashylmaghan qyz balalar men on ýshke kelip əli otau iyesi bolyp ýlgermegen jasóspirimderding oraza ústap, qúlshylyq qylatynday ne basyna kýn tudy.
Osy orayda ótkende jariyalaghan jazbamdy qayta keltirgendi jón kórip otyrmyn. Jaqynda bir mektepke oqushylarmen kezdesuge bardym. Oqushylargha qazaq tarihy men halyq ónerine baylanysty biraz əngimeler aityp, arasynda Aqan seri, Birjan sal ənderinen salyp berip otyrdym. Arasynda oqushylargha saualdaryng bar ma dep qoyamyn. Bəri bir auyzdan «Joq!» deydi. Sodan ózim súraq qoya bastadym. Aqan seri, Birjan sal kim bolghan desem, bir auyzdan bilmeymiz deydi. Tipti kýni keshe ghana dýniyeden ótken Aqseleu Seydimbekovting esimin eshqashan estimepti. Birde bir balanyng ana tilinde kórkem kitap oqymaghany aidan anyq kórinip túr.
Kónil kýiimning týsip ketkenin kórip, mektep diyrektory: «Oqushylar oraza ústaydy, qaryndary ashyp, sharshap otyr, sodan jauap bere almay otyr», - dedi.
Ólgenim-ay, sol jerde.
Arada eki-ýsh kýn ótken son, Ghylym akademiyasynda «Adyrna» últtyq-etnografiyalyq birlestigi úiymdastyrghan «Dəstýr men din mәseleleri» atty dóngelek ýstelge shaqyryldym. Jaqsy bas qosu boldy. Sheshender últtyq qúndylyqtardy qasterleu jóninde qúndy pikirler aitty. Kezek maghan da keldi. Men pikirlerimdi kóbinese studentterge baghyshtay sóiledim. Arghy bergi zamandaghy din ataulynyng taralu tarihyna ýnile kelip, qazaqtyng 19-20 ghasyrlardaghy Qoqan handyghy zamanyndaghy sart moldalary men orys otarshyldyghy kezeninde Resey tarapynan qazaq dalasyna tynshylyqqa jiberilip, halyqty aq patshagha baghynugha ýndeumen ainalysqan tatardyng ukaznoy moldalarynan kórgen qiyanatyna toqtalyp, jastardy qazirgi zamandaghy ar jaghynda Angliyanyng barlau qyzmeti men Amerikanyng SRU-y túrghan arabtyng radikaldy dini aghymdarynan saq bolugha shaqyrdym. Sonan song oraza jónindegi oilarymmen bólistim, jogharyda jazghan Məshhýr Jýsipting «Bala nangha toymaydy» sózining mən-maghynasyn tarqata týsindire kelip, jasóspirim qyz-bozbalardy oraza ústaghansha bilim alugha, bilim arqyly últtyq qúndylyqtardy qasterleuge, qúrmetteuge, elge, jerge qyzmet etuge ýndedim. Sóz sonynda saualdary bolsa qonlaryn súradym. Eshkim ýndemedi. Sezip túrmyn studentter mýlde basqa əlemge enip ketkendey, ainalasyna japaq-japaq qaraydy. Bayqaymyn eki auyz sózding basyn qosyp súraq qong - olar ýshin kədimgidey kýshke týsken týri bar. Aqyry bir jas jigit batyly jetip ornynan kóterilip, saual qoyghan boldy. Saual deuden kóri pikir degen dúrysyraq bolar. Əlgi student shatyp-bútyp oraza tónireginde biraz bydyqtady. Úqqanym: oraza ústaghanynyn maqtanysh etkisi keledi, biraq sózinde ne jýie, ne qisyn joq. Kitap oqyp, oy sabaqtap daghdylanbaghany kórinip túr.
Sózin ayaqtaghan studentti gruppalastary qol soghyp, qoldap ta qoydy. Óz kezegimde men oghan birneshe, biraq óte qarapayym súraqtar qoydym. Bireuine jauap bere almady. Əsirese, Ghabit Mýsirepovty, Iliyas Esenberlindi eshqashan estimegeni úyat boldy. «Úlpan» men «Kóshpendilerden» tipti habary joq eken. Biraq Almatyda ataghy darday oqu ornynyng studenti!
... Dóngelek ýstelden kónilsiz qayttym. Qay qylyghymyzdan jazdyq dep oiladym jolda kele jatyp. Təuelsizdikti el bolashaghy – jastarymyzdy arabtyng diny ekspansiyasy men batystyng tobyrlyq mədeniyetining azghyndyq jolyna qúrbandyqqa shalu ýshin aldyq pa, degen kýpirlik oigha sheyin qamalady sanamdy. Qay qaydaghy esime týsti. Qaybir jyly Qaraghandyda bolghan oqigha oraldy esime. Ol oqighanyng úzyn yrghasy bylay. Bir moldasymaq bir top jasóspirimdi uaghyz aityp, namazgha jyghady. Sózding qysqasy əlgi molda jas mýritterine qaqaghan ayazda dalagha otyrghyzyp qoyyp, tastay sumen dәret aldyrady eken. Moldanyng aituynsha kýn neghúrlym ayaz, su neghúrlym tastay bolghan sayyn Allanyng qúldary sauapqa kenele bermek. Osylaysha bir qys zulap óte shyghady. Bir kýni bir ata-ana balasynyng dәretke bara almay qinalyp jýrgenin bayqap, dәrigerge aparady. Sóitse, astynan ótken qysqy ayazdy suyq pen tastay su degenine jetipti, zərli suyq sýiegine deyin ótip ketken mýrit jasóspirim ózining mýgedek bolyp qalghanyn kesh bilipti...
Tayauda bir múghalimmen əngimelesip, oraza jayynda súradym. «Ne isterimizdi bilmeymiz, – dep qynjylady múghalima: – Oushylar sabaqqa dayyndalmay keledi, oraza ústaytynyn mindet qylady, olargha birdene deyin desen, ata-analary balam oraza ústap jýr, basyn qatyrmandar, – dep arsyldap ózinmen úryssady. Al mektepterde oraza ústau jyldan jylgha «moda» bolyp keledi, oraza ústamaghan bala dinshil túrghylastarynyng qysymyna úshyramau ýshin eriksiz auyz bekitedi, – deydi. Múghalimanyng sózi meni eriksiz qayran qaldyrdy. IYə, mektepterge «zonanyn» yaghny týrmenin, qylmys əlemining jýiesi ene bastaghan. Tipti abaqtylargha mektepterden «greb» jinaytyn toptar bar kórinedi. Búl endi súmdyq qoy!
Kózi qaraqty, əsiredinshildikten aulaq, diny sanadan azat múghalimderding pikirine sýiensek, keybir oqushylar orazany sabaq oqymau, moynyna bir jauapkershilikti almau, bir jauapkershilikti jýkteyin desen, «men orazamyn» dep jenil qútylu ýshin ústaytyn kórinedi. Osylaysha jas úrpaqty ótirikke ýiretip jatqan kórinemiz. Al kerek bolsa!
Qysqasy jaghday osylay. Qazaq qoghamy osylaysha birte-birte ortaghasyrlyq diny týnekke batyp baramyz. Eger osy qarqynmen kete bersek, qara jamylghan Aughanstan men arab əlemining diny memleketterin kuyp jetpesimizge kim kepil? Qúday betin aulaq qylsyn!
Olay demeyin desen, keshegi qadir týni qarsanynda BAQ, telearna men radio bitkenning jarysa diny uaghyzdar aityp, jaqtary bir tynbay súnqyldap jatqanyn kórgende, ózindi bir sət Saud Arabiyasynda jýrgendey sezine jazdaysyn. Al memleket ózi atap ótuge zandy pərmen bergen 31 mamyr - qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu jóninde janalyqtardan birde-ekili júpyny sujetter ótkeni bolmasa, basqa bir auyz sóz joq.
Erlan Tóleutay
Abai.kz