Daghdarysty halyqqa anyq sezdirgen saldardyng biri - ekinshi dengeyli bankterding nesiyemen jalpyny jappay jarylqauyn toqtatyp, endigi jerde qaryz súraghan әr qazaqqa qazymyrlanuy, «shashpa qazaq» ýshin daghdarystan bir payda keldi ghoy degizgen-tin. Alayda, naryqtaghy jaghdaydyng búlay qalyptasuy da sor bolatynyn baqay esepten habary joq, bizdegi pendeshil kónil bilmepti: barshagha súraghanyn beretin bankterding ornyna mikrokredittik úiymdar keldi.  Anyq angharghanymyz: MKÚ-lar ýshin «qazaqy bolmys» taptyrmas tabys kózi. Nege deysiz be? Aqsha qolyna tezirek týsse boldy, ýstindegi payyzy qansha bolsa da, qaryzdyng qamytyn qashanda kiige dayyn qarajatqa degen «qazaqy qajetilik» MKÚ-lardyng da júmys jasau qaghidatyna say. Búl úiymdardyng qaryzdaryna qosatyn ýsteme payyzy bankterden kóp bolsa da, qolyna tez ústata qoyatyndyghynan halyqtyng oghan jónkilui, osy tújyrymymyzdyng dәleli emes pe?! Olay bolmaghanda, elimizdegi MKÚ-lardyng sany az uaqyt ishinde 3000 tayar ma edi?! Búl - klassikalyq ekonomikalyq zandylyqtyng nәtiyjesi - súranys úsynysty tughyzady.
Alayda, sol mikrokredittik úiymdardyng «terisin jamylyp», «tómengi payyzben», qajet deseniz, «payyzsyz» qaryz beremiz dep, «Úly kombinator» - Ostap Benderding izbasarlary da jýr.

Daghdarysty halyqqa anyq sezdirgen saldardyng biri - ekinshi dengeyli bankterding nesiyemen jalpyny jappay jarylqauyn toqtatyp, endigi jerde qaryz súraghan әr qazaqqa qazymyrlanuy, «shashpa qazaq» ýshin daghdarystan bir payda keldi ghoy degizgen-tin. Alayda, naryqtaghy jaghdaydyng búlay qalyptasuy da sor bolatynyn baqay esepten habary joq, bizdegi pendeshil kónil bilmepti: barshagha súraghanyn beretin bankterding ornyna mikrokredittik úiymdar keldi.  Anyq angharghanymyz: MKÚ-lar ýshin «qazaqy bolmys» taptyrmas tabys kózi. Nege deysiz be? Aqsha qolyna tezirek týsse boldy, ýstindegi payyzy qansha bolsa da, qaryzdyng qamytyn qashanda kiige dayyn qarajatqa degen «qazaqy qajetilik» MKÚ-lardyng da júmys jasau qaghidatyna say. Búl úiymdardyng qaryzdaryna qosatyn ýsteme payyzy bankterden kóp bolsa da, qolyna tez ústata qoyatyndyghynan halyqtyng oghan jónkilui, osy tújyrymymyzdyng dәleli emes pe?! Olay bolmaghanda, elimizdegi MKÚ-lardyng sany az uaqyt ishinde 3000 tayar ma edi?! Búl - klassikalyq ekonomikalyq zandylyqtyng nәtiyjesi - súranys úsynysty tughyzady.
Alayda, sol mikrokredittik úiymdardyng «terisin jamylyp», «tómengi payyzben», qajet deseniz, «payyzsyz» qaryz beremiz dep, «Úly kombinator» - Ostap Benderding izbasarlary da jýr.

KÝTPEGEN «SYILYQ»

Osy jyldyng 20-shy mamyry kýni Mahambet audany ortalyghyndaghy «Aygýl» bazarynyng 6 dýngirshegine ózderin «Syilyq» mikrokredittik úiymynyng ókilderimiz dep tanystyrghan - Jambyl oblysynyng túrghyndary Ásembekova Qúralay, Smaqova Kýlmiram jәne Baytaqova Sәule ornalasady. Terezesine «Syilyq» mikrokredittik úiymy Sizderge qaytarymsyz jәne payyzsyz qomaqty qarjylar úsynady» degen habarlandyru ilingen dýngirshekke bazar basyndaghy adamdar aghyla bastaydy. 
Aqsha ainalymynyng mehanizmin «sizdershe «kotel oinau» siyaqty ghoy» dep týsindirgen alayaqtar, auyl túrghyndarynyng qújat nómirleri men jeke mәlimetterin jazyp tirkeydi de, olargha aqshanyng qalay beriletinin týsindiredi.
Aldymen, 10 000 tenge kólemindegi jarnany tóleysiz de, astynyzgha taghy da on mynnan aqsha tóleytin bes adamdy tirketip, 50 000 myng tenge alasyz. 50 000 myndyq jarna tóileytin, birinshi kezenge ótesiz de, ózinizden keyin osynsha kólemde aqsha salatyn taghy sonsha adamdy tirkeu arqyly ghana 250 000 myndyq zaiymgha qol jetkize alasyz. Onyng 10 payyzy «saqtandyru» retinde jәne 10 payyzy «NDS» salyghy retinde ústalady da, qolynyzgha 1 jyl jarym ishinde ay sayyn 14 000 tengeden qaytaryp túratyn 200 000 myng tenge kólemindegi qaryz alasyz. Qalasanyz, 3-shi kezenge ótip, 1 000 000 tengeni aluynyzgha bolady, alayda, múnda da talap pen payyzdar sany aldynghydaghyday, tek qaytaru merzimi 3 jyl 4 ai. 
Bizdershe, qarjylyq piramidanyng naq ózi. Alayda, Mavrody «mahinasiyalaryn» úmytqan mahambettikter, atalghan úiymgha aqshasyn berse de, orynyna «kiris kassalyq orderinen» basqa qújat almapty. Birer jerge qol qoyghandaryn aitqan auyl túrghyndarynyng qolynda «Syilyqpen» jasasqan jalghan bolsa da kelisim-shart ta joq.
Onay olja kim-kimdi de «salqynqandylyqtan», sonyng saldarynan, bayybyna baru qasiyetinen aiyrady ghoy. Alayda, búl joly auyldan «arzan aqshagha aldanbaghan» bir adam tabylyp, kelesi kýni jergilikti IIB-ne habarlapty. Auyl túrghyndarynyng aituy boyynsha, sol kýni kýndizgi 12-ler shamasynda AIIB qyzmetkeri Qúttybay Sadikov «piramida qúrylysynyng has sheberlerin» audandyq bólimge alyp ketedi. Keshki altylar shamasynda «qarjy alpauyttary» «ortalyqtaryna» oralyp, halyqqa olardyng isterining tolyqtay zandy ekendigi rastalghanyn habarlaydy. Al, ózderining keshikkendigining sebebin, olar turaly Almaty men Astanagha súrau jiberilip, sonyng jauabyn kýtkenderimen týsindiredi.
Sodan keyin, taghy da ýsh kýn qyzmetterin atqarady da mamyrdyng 25-sinde izim-qayym joghalady. 
Ýsh kýnnen son, túrghyndardyng Mahambet audandyq Ishki ister bólimining bastyghy Isaevtyn, al, 4-shi mausymda sol kezdegi Atyrau oblystyq Ishki ister departamentining bastyghy Sýntaevtyng atyna aryz jazudan basqa amaly qalmaydy.

IZGE TÝSTI DE, IZDEU ÝSTINDE...

Jergilikti ishki ister organdary 200-ge juyq adamnan jalpy somasy 10 mln.-day aqshany ýptep ketken ýshtikting basshysy - Ásembekova Qúralay ekenin anyqtady. Onyng Jambyl oblysyndaghy túrghylyqty meken-jayy jәne atalghan azamatshanyng búl kәsippen «Finansovyy gorodok - «Syilyq» mikrokredittik úiymynyng senimhat negizindegi ókili retinde ainalysyp jýrgeni de beligi boldy. 
Auyldan at-tonyn ala qashqan alayaqtar 25-i kýni «Aqtóbe-Almaty» baghytyndaghy poyyzgha otyrghan. «Ekspress-Rozysk» bazasy arqyly jasalghan tekseru olardyng Shymkent qalasyna deyin biylet alghandary jәne atalghan qaladan týskenderi rastaldy.
Qazirgi tanda búl «ýshtikti» ústau maqsatynda Mahambet audanynyng IIB-ning Kriminaldy polisiya tobymen audandar men oblystargha olardyng fotosuretterimen baghdarlamalar berilip, qarauyl kartochkalary qoyylghan.

PARADOKS

Pendeshilikting bir kórinisi óz qateligindi moyyndamau ghoy. Ol azday, reti kelse, jibergen qateligindi bireuden kóru. Osylaysha mahambettikter de, alayaqtardy tekseruge alyp ketken IIB-ning qyzmetkeri Sadikov «nelikten olardy ústap túryp, qaytadan jiberip qoydy» dep, osy arada bir «shiykilik» barday kýmәndanyp otyr. 
Alayda, anyghy mynau: 21 mamyr kýni «alayaqtar» ekeni sol uaqytta әli de belgisiz, alayda, basqa qalanyng túrghyndary ekeni anyq, ýsh azamatshanyng jeke basyn jәne olardyng qylmys pen qúqyq búzushylyqqa qatystylyqtaryn anyqtau maqsatynda Mahambet audandyq ishki ister bólimine әkelinedi. Aqparattyq-tehnikalyq baza olardyng eshqanday da iste «shatalmaghandyghy» turaly mәlimet bergennen son, polisiya qyzmetkeri olardan audan ortalyghynda ne sebeppen, qanday maqsatpen jýrgendigi turaly týsinikteme aludan әrige bara almaydy. Tap sol uaqytta ol «ýshtikti» ústaugha negizde joq bolatyn, әitpese, konstitusiyalyq qúqyq búzylady. 
Ol - ol ma, tipti, qajet deseniz «qarjylyq qareketter» salasynyng «qayratkerleri» qarjy polisiyasynyng ókilderining de ol jerde qoldan keleri kezekti «qandayma qylmysqa qatystylyqty» tekseru ghana bolyp qala berer edi. Nege deysiz be? Jauaby: kereghar qoghamymyzdaghy paradokstardyng biri - MKÚ qarjylyq qúrylym bola túra, onyng qyzmeti eshqandayda qarjylyq qadaghalau organymen rettelmeydi - Zang (!) boyynsha. Sol «zang boyynsha», múnday qyzmetpen ainalysugha, yaghni, mikrokredittik úiym arqyly júrtqa qaryz ýlestiruge rúqsatty Ádilet Ministrligi beredi. Oghan deyin, dәlirek aitsaq, 2005 jyly «Mikrokredittik úiymdar turaly» Zangha týzetuler men tolyqtyrular engizilgenge deyin, onday rúqsatty Últtyq bank bergen-tin. 
Qazir, MKÚ-nyz Últtyq bankke de, Qarjylyq Qadaghalau Agenttigine de «pysqyryp» qaramaydy. Ol az deseniz, elde qarjylyq tәrtip búzushylyqtardy qadaghalau komissiyasy da joq. Nәtiyje: MKÚ-lardyng qyzmeti eshqanday rettelmeydi. Búdan shyghatyn saldar: «anarhiya» alghysharttaryn da «autsayder» qylarday - «ózim qoja, ózim bi» degen «mikro» úiymdar qarjyny kimge, qalay, qanday payyzdyq ólshemdermen, qansha uaqytqa berse de óz erki.

«ZANG - QÚRANNYNG SÓZI EMES»

Juyrda ghana Niu-York soty «Ghasyr qarjylyq piramidasynyn» negizin salushy alayaq Bernard Medoffke Soltýstik Karolina týrmesinde 150 jyl jazasyn óteuge ýkim shygharghan bolatyn. 71 jasar alayaqtyng jiyrma jyldan astam uaqyt boyy Amerikanyng zandaryn ainalyp ótip, shtattardyng qúzyrly organdarymen qatar, ózining salymshylary - dýnie jýzining 3 millionday adamyn aldaghany da belgili boldy.  
Ilgeride, Mavrodiyding de myndaghan adamdargha mehnat keshtirgeninen mahambettikter úmytqan bolar dep qalghanbyz. Baqsaq, úmytqandar qatary tek mahambettikterdey qara halyqpen shektelmeytin sekildi... 
Úmytqandy Medoff eske týsirse iygi, әitpese, zangerler arasynda «Zang - Qúrannyng sózi emes» deytin naqyldyng aitylatynyn hәm deputattardyng «...Zangha týzetuler men tolyqtyrular engizu» deytin funksionaldy mindeti baryn siz de biletin shygharsyz.  

«Altyn Orda» aptalyghy.